Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Puhkemajanduse sihtotstarbega kinnisvara arenduse perspektiivid Eestis Ainetöö õppeaines Kinnisvara arendus MI. 1789 (3 EAP) Koostas: Ees- ja perekonnanimi Juhendas:Madis Kaing Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.Kinnisvara arenduse teoreetiline käsitlus............
TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura
PLUSSID Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed. Kütust (uraani) kulub suhteliselt vähe. Hüdroelektrijaam Põllumajanduse veega varustamine Turism - rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu. (Saab reguleerida veehulka.) MIINUSED Tuumaelektrijaam Tuumajaama ehitamine ja käigus hoidmine väga kallis. Jäägid ülimalt radioaktiivsed, seega keskkonnale kahjulikud. Lagunemiseks kulub palju aega. Selle varjus võidakse töödata välja tuumarelvi. Õnnetused selles elektrijaamas võivad põhjustada suuri katastroofe. Hüdroelektrijaam Ehitamine on aeganõudev ja kulukas.
Metsaühistu eesmärk Erametsaomanike ühtekoondamine Ühiste üleriigiliste erametsaomanduslike struktuuride väljakujunemisele kaasaaitamine Oma liikmete abistamine metsade säästlikul ja efektiivsel kasutamisel ühtse ja koordineeritud tegevuse kaudu Samuti erametsanduslike ürituste organiseerimine ja läbiviimine ning oma liikmete esindamine ja koolitamine Metsamajandamine Pärandkultuuri hooldus ja säilitamine Teede hooldamine ja korrastamine Kuivenduse hooldustööd Puhkemajanduse arendamine Kellele ja miks metsaühistu? Metsaühistu on metsaomanike endi poolt loodud ühing jagamaks kogemusi ning teadmisi metsade jätkusuutlikul majandamisel. Metsaühistu liikmeteks on erametsaomanikud. Läänemaa metsaühistu liikmeteks võivad tulla kõik erametsaomanikud, kelle mets asub Läänemaal või kes elavad Läänemaal ning omavad metsa mujal Eestis. Kas sinu mets on hooldatud või leiab sealt läbipääsmatu dzungli?
kohustuste täitmiseks. Madala kvalifikatsiooniga tööjõud Madal krediidivõime Ettevõtte välised võimalused Ettevõtte välised ohud Võimalus kalakasvatuseks, Eriarstide kättesaadavus puhkemajanduse arendamiseks ja Bussiühendus elamuehituseks. Turu kasvu peatumine Koostöö turismiettevõtetega Rahvastiku vähenemine piirkonnas ja Vajalikul tasemel põhiline infrastruktuur seeläbi klientide või tööjõu puudus Veevarustus, kanalisatsioon, Kulude kasv seoses muutustega
+õhutee on maksuta -sõltub ilmastikust Torutransport +odav -lekke korral on kahju suur +tööjõudu pole vaja -spetsiifilised asjad on transporditavad (maagaas, nafta) 76. Maailmakauba peamised veosuunad: Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel. 79. Puhkemajanduse arengutendentsid ja seosed teiste majandussektoritega: Massiturism tänapäevases mõistes sai alguse 50ndatel Suurbritannias ja levis sealt kiiresti edasi teistesse arenenud Euroopa riikidesse ning USAsse. Vanimad puhkemajanduse harud on tervisevetel ja kuurortides käimine. See arenes edasi nn. päevitusreisiks. Hakkasid arenema veel alpinism, talispordiharrastused mägedes, jahretked, safarid, vaateturism jne. Praeguseks ajaks on üks kiiremini arenevaid liike meelelahutusturism
nenede arv on pidevalt vähenenud kuna konkurents on suurenenud.Suuremad pangad Eestis on Hansa- ehk Swedbank ja Ühispank ehk S.E.B. Pankade üle teostab järelvaadet Eesti Pank,mis on Eesti riigi keskpank Eesti Pank pole reaalne pank mis laene annab vaid nagu selle hoiused on teised pangad.Sealt saavad laenu äärmisel juhul vaid pangad Puhkemajandus ja turism Puhkemajandus ja turism tegelevad puhkuse korraldamisega Puhkemajanduse ja turismi arngut soodustab pikk rannajoon ning omapäraste saarte ja siseveekogude rohkus.Unikaalsed on ka meie rabad. Takistuseks turismi arendamisel on aga Eesti muutlik ilm ja lühike,külmavõitu suvi. Tähtsamateks suvituspiirkondadeks Eestis on Pärnu,Narva- Jõesuu,Võsu,Haapsalu ja paljud muud kohad Rõõmustav uudis on see,et üha rohkem välisturiste külastab Eestit,ning on ka rõõmustav,et ka meie siseturism on kasvujoonel
Suurim söe tootja/kaevandajad: Hiina, Euroopas(Ukraina, Skm, Poola), Austraalia, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa Vee-energia (taastuv energiaallikas) Vee-energia oma hind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis (tasub rajada veerikastele või suure languga jõgedele). *Veehoidlad vähendavad üleujutusi *Tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks. *Rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks Suurimad hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa, Norra, Jaapan, Euroopas(Norra, Rootsi, Pr, It, Sveits, Austria ja Venemaa) Suurimad hügroelektrijaamad: Hiina(Kolme Kuru), Brasiilia(Paraguy Itaipu), Venezuela(Guri) Tuumaenergia Tuumaelektrijaamas kas kütusena uraani. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele
Kanalid – Transiitkaubanduselt teenivad riigid – 9. Too näiteid side arengust ja selle mõjust maailma majandusele. Suur koondumine suurtesse keskustesse, tagab info edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis. Suur hüpe satelliitside kasutuselevõtt 10. Tegurid, mis on põhjustanud turismi kiire arengu. Elatustaseme paranemine, rohkem vaba aega inimestel, (lennu)transpordi areng, turismifirmade levik 11. Puhkemajanduse arengutendentsid ja seosed teiste majandussektoritega. Turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti Turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks Järjest uued piirkonnad just arengumaades muutuvad turistide reisisihiks
Viljandi maakonna tööstuse struktuuris domineerib selgelt puidutööstus, mis annab ligi 30% ekspordist. Masinaehitus ja metallide töötlemine annavad ca 18% ekspordist. Tekstiili osakaal jääb 10% piiridesse. Populaarsust on leidmas ka loodus- ja maaturism.Viljandimaal on maailma uuenevates majandustingimustes ning piirkonna ressursse ja geograafilist asendit arvestades olemas head arengueeldused teadusmahukaks tootmiseks, transpordi- ja tootmisettevõtete tekkeks, puhkemajanduse ja (loodus)turismi arendamiseks, ökoloogiliselt puhaste toiduainete tootmiseks jne.
tele saavad vajalikku tuge starditoetuste, erinevate koolitus- ja nõustamistoetuste ning õiguskeskkonna parendamise näol. 3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 väärtustab loodusvarade säästlikku kasutamist. Keskkonnastrateegia põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arendamiseks vajalike ressursside tagamine ilma loodust oluliselt kahjustamata. Arengukava toob välja, et turismi ja puhkemajanduse areng on teiste majandussektorite seas üks kõige enam maastike ümberkujundamist mõjutavatest tegevustest. Seega on ka arengukava üheks ülesandeks maastikuliste väärtuste säilitamise ja turismi arengu vahel tasakaalu leidmine. Täiendavalt on turismisektoriga seotud metsamajanduse planeerimine koos puhkemaastike kavandamise ning kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamisega
+tekivad veevarud, mida saab -tuleb ehitada tamm, mis on kallis kuid kasutatakse seda kasutada niisutuseks, elanike veega ühtlustab äravoolu. energiamahukate toodete varustamiseks ja puhkemajanduse -tamm häirib jõe voolureziimi, setete valmistamisel (nt. Al, sulamite, arendamiseks. kandumist ja kalakesi. kemikaalide) ja selliseid kaupu +vesi on tasuta -suht oluline on tarbija lähedus, seda ei eksportides, viiakse elektrit välja
jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Kuid sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju. Seetõttu püütakse arenenud riikides loobuda uute kõrgete tammide ehitamisest. Arengumaades on see aga sageli ainuke võimalus kiiresti kasvavat energiavajadust rahuldada. Hüdroelektrijaama rajades on oluline arvestada piisava tarbimise olemasolu, sest suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat väga kaugele vedada. Kui odavat vee-energiat on
veevarud, mida -tuleb ehitada tamm, kasutatakse seda saab kasutada mis on kallis kuid energiamahukate niisutuseks, ühtlustab äravoolu. toodete elanike veega -tamm häirib jõe valmistamisel (nt. varustamiseks ja voolureziimi, setete alumiiniumi, puhkemajanduse kandumist ja sulamite, arendamiseks. kalakesi. kemikaalide) ja +vesi on tasuta -suht oluline on selliseid kaupu tarbija lähedus, seda eksportides, viiakse ei tasu kaugele elektrit välja vedada kaudselt, nende
materiaalsel kujul. Riigimetsandus Suhteliselt väikesepindalalise ja mitmetel põhjustel väheaktiivselt majandatud erametsaomandi taustal täidab riigimets eelkõige puiduturu erapooletu tasakaalustaja, metsalooduse kaitsja ja igaüheõiguse pakkuja funktsiooni. Puiduturu ühtlane varustamine toormega on osutunud strateegiliselt väga põhjendatuks ümarmaterjali impordi seiskumisel ning madalate müügimahtude korral erametsadest. Looduskaitse ja puhkemajanduse korraldamine on suunatud avaliku huvi rahuldamisele ja seda on kõige põhjendatum teha riigile kuuluvas metsas. Metsandussektori majanduslik tähtsus Metsamajanduse ja puidutööstuse kui Eesti majanduse, keskkonna ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulise sektori konkurentsivõime säilitamiseks on vältimatu vajaliku ettevõtluskeskkonna kujundamine, luues selleks naaberriikidega analoogilised võimalused. Metsatööstussektori efektiivsus
Suurema osa sellest moodustavad surusääsklaste vastsed. Järve läänekaldal on pidev ja lopsakas pillirooriba, ning läänepoolt puhuvate tuulte poolt tekitatud lainetuse tõttu on idakallas rohkem avatud ja liivane. Lõunaots on üleni täis vesikuppu, vesiroose, penikeeli, vesikuuske, kõõluslehte, kaislat ja teisi veetaimi. 5 Kasutamine ja kaitse Võrtsjärve ääres on Võrtsjärve Sihtasutus, mille eesmärgiks on puhkemajanduse ja kaitse korraldamine. Võrtsjärve ümbruses on moodustatud hoiuala, mis paikneb Tartu, Valga ja Viljandi maakonna piiride lõikumisalal. Hoiuala moodustamise peamine põhjus on lindude, loomade ja nende elupaikade kaitse. Kalaliikide arvukuse säilitamiseks on järvest kalapüük reguleeritud seadustega. Lisaks kalapüügile on probleemiks ka liigtoitelisus ja veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu.
Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. Keskkonnakaitse meetmed jagunevad: ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad, jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad,puhvertsoonide rajamine). Keskkonnakaitse koosneb: Looduse (nii elava kui elutu) kaitse, Maastikukaitse ja Hooldus, Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja kalandus,Sotsiaal-majanduslikud probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Regionaalsed: happevihmad, tuumajäätmed
töötajaskonna osatähtsus tööjõus on oluliselt väiksem. Samas on viimasel ajal näha paranemist nende osatähtsus tööjõus kasvab pidevalt ja seda just madala haridustasemega töötajaskonna arvel. Jätkuvalt on probleemiks üksikute kõige kaugemate maapiirkonade, nagu Tali, kõrge tööpuudus, mis tuleneb ennekõike elanike kvalifikatsiooni sobimatusest. Siingi on heaks alternatiiviks puhkemajanduse ja ökoturismi edenemine Soomaa eeskujul. (Terk, Raagmaa 2004) 2.2. Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal Puhke- ja teenindusmajandusega on Pärnumaa kindlasti õigel teel. Küsimus on aga selles, kuidas suvituslinn tuleb välja juba alanud vana majanduse langusest tootmises ning loob uusi kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. (Terk, Raagmaa 2004) Pärnu on kasvav ravikuurort puhkamise ja tervise parandamise sihtkoht. Kiiresti
Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. Eeldused kasutamiseks: Püsivalt suur vee hulk, Jõeorg peab olema kristalsetes-tugevates kivimites. Jõe langus peab olema piisav. Sobivad: Volga, Dnepr, Doonau, Daugava, Angara Eelised: Veeenergia omahind madal, ei lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuse ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Piirkonnad: Norra, Rootsi, Brasiilia, Kanada Puudused: Rajamine kapitalimahukas, Tammide ehitamine kallis, toob kaasa muutusi jõgede veereziimis, takistab setete edasikandumist, häirib kalade liikumist. Väiksema languga jõgede puhul jääb veehoidla alla palju maad, suur liinikadu, tuleb arvestada piisava tarbimise olemasolu. Tuumaenergia Aatomituumade lõhustumisel tekkiv energia. Toodetakse peamiselt uraanimaagist.
kasutata. Rikkalikud põlevkivi varud on nt. USAs, Brasiilias, Venemaal, Hiinas, Austraalias. VEE-ENERGIA Laialdaselt kasutatav. Peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Omahind on madal, kuid hüdroelektrijaamade ehitamine on kallis. Veehoidlatest on palju kasu: toodavad elektrit, vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Kuid sageli ei kaalu need üles keskkonnale tekitatud kahju. Hüdroelektrijaama rajades on oluline arvestada piisava tarbimise olemasolu. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USAs ja Kanadas. Maailma võimsaim jaam asub Lõuna-Ameerikas. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas Kolme Kuru hüdroelektrijaam (võimsaim). Euroopas Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides ja Venemaal. TUUMAENERGIA Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam.
Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammid aga takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Veehoidlatest on ka muud kasu: veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutamiseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju. Kui odavat veeenergiat on palju, saab seda kasutada energiamahukate toodete, näiteks alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmiseks. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA's ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsaim hüdroelektrijaam asub LõunaAmeerikas, Parana jõel Brasiilia ja Paraguay piiril
tööhõive, ebaefektiivseks muutub maakasutus, halveneb väliskaubandusbilanss). Metsamajanduslike investeeringute aluseks on enamasti puidu müügist saadav tulu. Vähene metsakasutus põhjustab ka metsauuenduse, metsakaitse- ja metsahooldustööde ning infrastruktuuri loomise ja hooldamise vähenemist ning halvendab metsanduse pikaajalist tasakaalustatud arengut. Puidukasutusest saadav tulu võimaldab teha investeeringuid ka looduskaitse, puhkemajanduse ja jahinduse arendamisse. Stabiilne ja aktiivne kodumaise puidu kasutamine on nii metsasektori kui ka teiste sellega seotud sektorite jätkusuutliku arengu eelduseks. 8 Arengud metsamajanduses Indikaator Baastase Perioodi saavutustase Aktuaalsete 70% 90% inventeerimisandmetega kaetud majandatava erametsamaa osakaal
suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Kuid sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju. Seetõttu püütakse arenenud riikides loobuda uute kõrgete tammide ehitamisest. Arengumaades on see aga sageli ainuke võimalus kiiresti kasvavat energiavajadust rahuldada. Hüdroelektrijaama rajades on oluline arvestada piisava tarbimise olemasolu, sest suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat väga kaugele vedada. Kui odavat vee-energiat on
rohkem vaba aega) Teenused on rahvusvahelised, investeerides uude riiki, võetakse kaasa oma teenusefirmad (pangandus, audit, nõustamine jt.), kohalikke ei usaldata · Jaotage toodud teenused avalikeks teenusteks, äriteenusteks ja isikuteenusteks. Turu-uuring, saunateenus, arstiabi, tuletõrje, reklaam, tänavate korrashoid, raamatupidamine, juuksuriteenus. 76. teab puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; · Riigisisese poliitilise olukorra halvenemise tõttu vähenes tuntud turismiriigi külastajate arv märgatavalt. Nimeta tegevusvaldkondi, mis peale majutus- ja toitlustusettevõtete majanduslikesse raskustesse sattusid. suurem osa turistidest on pärit Kaubandus
ohtlike ainete ruumilist jaotust Eesti rannikumeres. Mererannikute seire eesmärgiks on looduslike ja antropogeensete faktorite mõjul intensiivselt toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja kuhjumine) jälgimine ja arengutendentside selgitamine selleks, et teavitada valitsusasutusi ja elanikkonda rannikul toimuvatest ebasoovitavatest nähtustest. Seiretöödega selgitatakse erinevate rannikupiirkondade võimalik areng (vajalik sadamate, ehitiste ja teede rajamisel, puhkemajanduse planeerimisel) ning antakse kogu ranniku arengu prognoos. Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/meri/rannik http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http:// www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Rannikumere%20kaugseire.pdf http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=1180 Tänan tähelepanu eest!
+tekivad veevarud, languga veerikas jõgi kasutatakse seda mida saab kasutada -tuleb ehitada tamm, energiamahukate niisutuseks, elanike mis on kallis kuid toodete valmistamisel veega ühtlustab äravoolu. (nt. alumiiniumi, varustamiseks ja -tamm häirib jõe sulamite, puhkemajanduse voolureziimi, setete kemikaalide) ja arendamiseks. kandumist ja kalakesi. selliseid kaupu +vesi on tasuta -suht oluline on tarbija eksportides, viiakse lähedus, seda ei tasu elektrit välja kaugele vedada kaudselt, nende toodete "koosseisus".
6 Riigi majanduslik olukord Itaalias on peamisteks majandusharudeks tööstus, põllumajandus ning teenindus. Põllumajanduse algharudeks taime- ning loomakasvatus. Taimekasvatus: viinamarjad, õlipuud, teraviljad, puuviljad, korgitamm. Loomakasvatus: lambad, kitsed. Toiduainetööstuses tegeletakse veinide, oliivõli, kuivatatud ning konserveeritud aed- ja köögiviljade valmistamisega. Teenindus: puhkemajanduse ja turismi arendamine. Selle eeldused: soe kliima, päikesepaisteline suvi ja soe merevesi, liiva- ja kruusarannad, ajaloolised ja looduslikud vaatamisväärsused, palju on rajatud hotelle ning kuurorte. Suur osa rahvastikust töötab puhkemajanduses. Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. Itaaliat iseloomustab ka kõrge SKP. 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Liidu üks asutajaliige
Looduskaitse Seltsi (ELKS) Kanepi osakond. Peamiselt on koristatud kuivanud ja murdunud puid, raiutud võsa, niidetud muru ja hooldatud teid. Varem käisin ka ise mitmeid aastaid parki hooldamas ja sinna puid istutamas ning kuulusin ELKS-i. Praeguseks on aga noorte huvi vähenenud ning Kanepi selts ei ole enam nii aktiivne, kui ta oli varem. Looduskaitseobjektina on park keskkonnateenistuse hallata, kuid hooldust korraldab ning puhkevõimalusi loob praegu RMK puhkemajanduse osakonna Kiidjärve - Kooraste puhkeala juhataja Ain Erik. 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina Pargist mõni kilomeeter Põlva pool asub Põhjasõja Erastvere lahingu mälestuskivi. Lahingu peaareen asus Magari küla põldudel. Selles lahingus saavutas Vene väejuht Boris Petrovits Seremetjev 30. detsembril 1701 (vana Rootsi kalendri järgi) võidu Wolmar Anton von Shlippenbachi Rootsi väe üle. Erastvere lahing oli esimene vastaspoolte suurem kokkupõrge, mille Vene väed võitsid.
Siberi jõgedel, nt Angara. Ehituse juurde kuuluvad : lüüsid laeva transpordiks kalatrepid 10-15 cm astmestik, koelmutele pääsemiseks. EELISED: vee-energia omahind on madal; ei PUUDUSED: hüdroelektrijaama rajamine on lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuste kapitalimahukas; tammi ehitamine on väga ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede tehisveekogu sobib puhkemajanduse veereziimis + takistavad setete arendamiseks jne. edasikandumist ja häirivad kalade liikumist, Väiksema languga jõgede puhul jääb veehoidla alla palju maad nõuab inimeste, loomade ümber asumist . Suur liinikadu tuleb arvestada piisava
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia
arengutasemega; 74. analüüsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele; 75. analüüsib temaatiliste kaartide abil etteantud riigi transpordigeograafilist asendit; 76. teab maailmakaubanduse peamisi veosuundi; 77. analüüsib etteantud andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri ja selle mõju riigi majandusele; 78. toob näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; 79. teab turismi ja puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; 80. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; 81. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele. MÕISTED KAARDIÕPETUS 82. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida need kontuurkaardile: · Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri,
-liikide ja nende elupaiga kaitse - määrati kindlaks kaitstavad loodusobjektid ja nende kaitsekorraldus *natura 2000(Elu ja pesakaitse) *loodusobjektid 1)kaitsealad a) rahvuspargid b)maastikukaitsealad c)looduskaitsealad 2)liigid 3)üksikobjektid Endermne liik- paiga peal tekkinudliik ,ainulaadsed maailmas Keskonnakaitse: 1)looduskaitse(sh elus-eluta ja ürgloodus) 2)maastikukaitse ja hooldus 3)puhkemajanduse korraldamine looduses 4)saastekontroll 5)taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine Rekreatsioon-puhkemajandus Tänapäeval tuntakse *ca 1,5 mil loomaliiki *ca 1 milj taimeliiki Mis on keskkond? Kõik see mille keskel organism eksisteerib Abiootilised tegurid( õhk ,vesi, muld) Biootilised tegurid( teised organismid) Keskkonna Abiootiline pool Abiootilise tegurid 1) mehhaaniline toime 2) füüsiline toime 3) keemiline toime
Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. Eeldused kasutamiseks: Püsivalt suur vee hulk, jõeorg peab olema kristalsetes- tugevates kivimites. Jõe langus peab olema piisav. Sobivad: Volga, Dnepr, Doonau, Daugava, Angara Eelised: Veeenergia omahind madal, ei lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuse ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Piirkonnad: Norra, Rootsi, Brasiilia, Kanada Puudused: Rajamine kapitalimahukas, Tammide ehitamine kallis, toob kaasa muutusi jõgede veereziimis, takistab setete edasikandumist, häirib kalade liikumist. Väiksema languga jõgede puhul jääb veehoidla alla palju maad, suur liinikadu, tuleb arvestada piisava tarbimise olemasolu. Tuuleenergia: Kasutamine: Elektritootmine, tuulikute tehnoloogia Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid
suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla paljud maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Arenenud riikides püütakse loobuda uute kõrgete tammide ehitamist. Arengumaades on see aga sageli ainuke võimalus kiiresti kasvavat energiavajadust rahuldada. Hüdroelektrijaama rajades on oluline arvestada piisava tarbimise olemasolu, sest suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat väga kaugele vedada. Kui odavat vee-energiat on palju, saab seda kasutada energiamahukate toodete, näiteks alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmiseks
TURISMI PLANEERIMINE
Kernu valla turismi-ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledzi 3. kursuse üliõpilased Grete Jakobson
Kuidas võõrliigid keskkonda satuvad? Võõrliike võime kohata nii maismaal kui ka vees. Vees elavate elusorganismide levik teistesse piirkondadesse on võimalik: laevadega, vooluveekogude kaudu, tahtliku kalade või veeorganismide paljundamisega inimese poolt (näiteks kalade asurkonna taastamine) või läbi vesiviljeluse. Võõrliike satub teise veeelukeskkonda samade püügivahendite erinevates vekogudes kasutamise käigus. [18] Võõrliigi sattumine keskkonda on võimalik isegi puhkemajanduse tõttu, näiteks elussöödana ja samuti erinevate püügivahenditega. Ajaloost on teada võõrliigi sissetoomine biotõrjevahendiks; biotõrjevahendi eesmärk on vabaneda haigustekitajatest ja parasiitidest, tuues sisse tõrjutava liigi loodusliku vaenlase, et ohjata või hävitada tõrjutavat liiki; sellise 3 introdutsiooniga kaasnevad ka ohud haigustekitajate ja parasiitide kujul, millised tuleks siis omakorda võõrliikideks lugeda. [19]
tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehopidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks. Rajatud tehisveekogu sobib ka puhkemajanduse arendamiseks jne. Kuna see aga enamasti ei kaalu kasu üles keskokkonnale tekitatud kahju, püütakse arenenud riikides loobuda uute kõrgete tammide ehitamisest. Arengumaades on see sageli aga ainuke võimalus kiiresti kasvavat energiavajadust rahuldada. Hüdroelektrijaama rajades on oluline arvestada piisava tarbimise olemasolu, sest suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat väga kaugele vedada. Kui odavat vee-energiat on palju, saab seda kasutada energiamahukate toodete, näiteks
· Eesti geograafiline asend soodustab kaubavedude vahendamist. Sadamate läbilaskevõime on veel täielikult kasutamata, transiidid edasist kasvu takistab raudteeveonduse mahajäämus. · Haridus ja tervisehoid on riigi sotsiaalpoliitika põhilised suunad. Vajalik on nende harude riiklik reguleerimine ja toetamine, et kõigile inimestele oleks tagatud põhiharidus ja arstiabi. Eestis on probleemiks hariduse ja tervisehoiu piirkonniti ebaühtlane kvaliteet. · Puhkemajanduse eelduseks on lisaks ilmastikule ja vaatamisväärsustele ka oskus neid esile tuua ja turiste teenindada. Eestile on eeldus loodus- ja individuaalturismi arendamiseks. · Välismajandussidemed võimaldavad riigil vajalikke kaupu sisse osta ja oma toodangu ülejääke teistesse riikidesse müüa. Kui väljavedu ületab siseveo, on välikaubanduse bilanss positiivne, kui sisevedu ületab väljaveo, on bilanss negatiivne. Eesti
valmistakse toiduõli. Tööstus Töötlevas tööstuses on juhikohal Jaapan ja Lõuna-Korea (eriti autode, keemiakaupade, kodumasinate jms. tootmisel). Hiina töötlev tööstus vajab veel põhjalikku arendamist. Tohutul kiirusel areneb Hiina kõrgtehnoloogiline tööstus. Teenindusmajandus on Ida-Aasias veel suhteliselt nõrk. Jaapan, üks maailma juhtivatest börsi- ja finantskeskustest on meelelahutuse ja puhkemajanduse alal nõrk. Hankiv tööstus on ülekaalus pigem Hiinas ja Põhja-Koreas. Umbes pool maailma televisiooni- ja videotehnikast toodetakse Ida-Aasia riikides. Kvalifitseeritud ja kohanemisvõimeline tööjõud. Transpordisüsteemid Jaapanis on infoajastu linnadevõrk juba väga arenenud. Väga oluline on kaubavedu lennukitega, sest tootmine liigub Ida-Aasia suunas aga tarbimine jääb suures osas ikkagi Euroopasse/Ameerikasse
halvenemine jne. Võrtsjärve äärsed ettevõtjad on järve problemaatika kokku koondanud ja 12 tõdenud, et järve seisund on kokkuvõttes halb kõigile linnustikule, kalastikule, vee kvaliteedile ja inimesele. Ettevõtjad on leidnud, et Võrtsjärve puhkemajandusliku potentsiaali realiseerimiseks ei piisa ainuüksi ettevõtjate heast tahtest ega rahalistest võimalustest. Lahendamist vajavad mitmed üldisemad üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega probleemid. Ilma nendeta jääks puhkemajanduse areng Võrtsjärve ääres pikemas perspektiivis kiratsema ja hääbuks ka senine entusiastide tegevus. Üheks kõige väljakutsuvamaks ettepanekuks on kohalike kalurite ja ettevõtjate poolt olnud Võrtsjärve veetaseme reguleerimine laevalüüsiga. See võimaldaks tõsta keskmisi veeseise, vähendada järve ummuksisse jäämist, kalade massilist suremist ning tagada laevade ja paatide liikumine Võrtsjärvel. Samuti on ettevõtjate hinnangul veetaseme reguleerimine oluline vee-
Positiivsed ja negatiivsed küljed, mis kaasnevad hüdroelektrijaama rajamisega: + võimalus saada suures koguses odavat energiat; + veehoidlasse kogunev vesi vähendab üleujutuste ohtu, seega ka kulutusi üleujutustest tingitud kahjude likvideerimisele; + veehoidlasse tekib veetagavara, mida saab kasutada näiteks niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks; + hüdroelektrijaama rajamisel tekivad uued töökohad; + veehoidla võib soodustada puhkemajanduse arengut; -- ehitamine üldjuhul väga kallis; -- sageli jäävad vee alla asustatud alad, kust inimesed tuleb evakueerida ning neile tuleb leida ka uued elu- ja töökohad; -- tammide rajamisega ujutatakse üle suured maa-alad, mis põhjustab elupaikade ja kasvukohtade hävimise; -- tammid takistavad setete edasikandumist; -- kalade liikumine jões on häiritud; -- kohaliku ökosüsteemi muutused; -- võib kahjustada piirkonna turismindust, juhul kui hävivad
· Kagu-Eesti oligo- ja düstroofsed järved, · Kirde-Eesti oligo- ja düstroofsed järved, · kõrgustike eutroofsed järved, 3 Keskkonnaministeerium www.envir.ee/1131 5 · Pandivere alkalitroofsed järved, · Vahe-Eesti düstroofsed järved, · Madal-Eesti düseutroofsed järved, · Lääne-Eesti halotroofsed järved. Kalanduse ja puhkemajanduse seisukohalt väärtuslikumad järved paiknevad Otepää ja Sakala kõrgustikul ning Vooremaal. Teised piirkonnad on rikkamad taim- ja loomharulduste poolest. 3 Suurus ja sügavus Eesti väikejärvedest on umbes 50% kuni 3 ha suurused ja ligikaudu 30% 310 ha suurused, 10100 ha suuruseid järvi on alla 20%, üle 100 ha 3,6%.Eesti järved on valdavalt madalad. Umbes 75% järvedest oli sügavus alla 10 m. 15 m või sügavamaid järvi on teada ainult 46. Kõige sügavamad
koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias järgmiselt: Paik- väikseim geokompleks (e -susteem), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt uhesugune
elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning looduskaitseobjektide (kooslused ja kaitsealad) säilitamiseks. *Keskkonnakaitse meetmed jagunevad ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad, jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad, puhvertsoonide rajamine). Keskkonnakaitse koosneb *Looduse (nii elava kui elutu) kaitse *Maastikukaitse ja hooldus *Puhkemajanduse korraldamine looduses *Saastekontroll *Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine *Õhukaitse *Veekaitse *Prügimajandus *Keskkonnahügieen *jne Keskkonnamuutuste põhjused *Rahvastiku muutused *Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused *Põllumajandus ja kalandus *Sotsiaal-majanduslikud probleemid *Tervishoid Keskkonnaprobleemid *Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.
madal kütteväärtus ja transport on kallis. Brasiilia on suur hüdroenergia tarbija (Joonis12). Brasiilias asub üks võimsaimaist hüdroelektrijaamadest, hüdroelektrijaam Paraná jõel. Selle võimsus on 12600 MW. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks ja mis kõige tähtsam, et ei saasta õhku. Brasiilias kasutatakse vähesel määral tuumaenergiat, vaid 1% kogu energiast. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt ja uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud on elekter on söest toodetust isegi odavam, kuid nad on ohtlikud, radioaktiivseid jäätmeid ei ole kusagile panna ja riigid, kel teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud
seal karjatamise ja niitmise lakkamise tõttu. Metsamaistu muutused on aegade jooksul olnud oluliselt väiksemad. Eesti rannikumaastike muutuste üldsuunad on omased ka Saaremaale: põllumaa vähenemine, rohumaade metsastumine ja roostumine, metsamaa asendumine väikeelamumaaga Need arengusuunad on põhjustanud maastikumustri lihtsustumist, sh rannikumaastiku ökoloogilist vaesumist. Viimasel aastakümnel on rõhuasetus rannikute kasutuses nihkunud märgatavalt puhkemajanduse poole. Paljudel rannikulõikudel on suurenenud suletud maastike pindala, misüldjuhul vähendab rannikumaastike rekreatsioonilist väärtust. Aeg muudab inimeste vajadusi ja loob uusi väärtushinnanguid. Rannikumaastiku peamised väärtused on eelkõige looduslikud,harvem arheoloogilised, ajaloolised ja kultuurilised. Rannikumaastikus vajavad kaitset eelkõige mitmekesised elupaigad ranna ja looniitudel ning tallamisõrnad luitemaastikud. Kaitsealad Saaremaal
infosüsteemide arendamine. Tähtis on leida võimalus suurendada huvi ja tuntust välisturgudel, korraldades rahvusvahelisi üritusi (messid, kultuuriüritused ning rahvusvahelised projektid).Väga tähtis on Saaremaa turismile turismihooaja pikendamine ning koostöö erinevatel tasanditel, mis võiks viia hooaja pikenemiseni ning vajalik oleks luua maakondlikku turismitoodete arendamist ja turundamist koordineeriv asutus - hetkel koordineerib mõningaid turismivaldkondi Turismi - ja Puhkemajanduse Ühendus. Kindlasti ei tohiks Saare maakonna turism spetsialiseeruda kitsale nissile, kuna piirkonnal on äärmiselt palju pakkuda. Saaremal peab pakkuma võimalikult laialdast ning mitmekesist turismi, ning seda kõike üksteisega siduma. 14. Arengueeldused Saare maakonna suurimateks arengueeldusteks on: · Omapärane ja kõige erinevamat nõudlust rahuldav loodus; · Rikkalikult looduslikke vaatamisväärsusi ja loodusväärtusi (metsad, haruldased
kergetööstus on aga hoopis nõrk. Kagu-Eesti on riigi vaeseim ja mahajäänuim piirkond. Ajalooliselt on siin kujunenud kaunis tihe rahvastik. Kuigi nõukogude ajal sellest üsna suur osa lahkus mujale, on Kagu-Eestis ikka veel liiga palju inimesi (üle 100000) ja sellepärast ka suur ning püsiv tööpuudus. Senise majanduse arendamisega Kagu-Eesti jõukaks ei saa, uusi majandusharusid, peale puhkemajanduse, on siin aga raske luua. Kagu-Eesti suuremad firmad Põlvamaa Töötajaid Käive milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007 Põlva Peekon 15 73 105 Põlva Piim Tootmine 396 508 325 OÜ 176 486
14 Kokkuvõtteks võib öelda, et piirkonna peamiseks majandusliku arengu ja konkurentsivõime eelduseks on ühelt poolt selle soodne asupaik mere suhtes, mis on läbi aegade andnud olulise tõuke tööstuse ja kaubanduse arenguks. Samuti pakub metsamaa ning maavarad tööstusele vajalikku toorainet. Samas on tegemist looduskeskkonna mõttes unikaalse piirkonnaga, mis loob eeldused siseriikliku ja rahvusvahelise loodusturismi ning puhkemajanduse edendamiseks. Looduskeskkonda tuleks siin vaadelda kui väärtuslikku ressurssi, mida tuleb säästlikult kasutada ning võimalikult suurel määral kaitsta inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Seega tuleb leida õiglane ja mõistlik tasakaal tööstuse ning keskkonnakaitse edendamise meetmete ja tegevuste vahel. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aaloe, A, Miidel, A.1967. Eesti pangad ja joad. Tallinn: kirjastus “Eesti Raamat”. 72, lk. 2
Nii ekspordi kui impordi struktuur on mitmekesine. Arengumaade ekspordis on tavaliselt ülekaalus toorained (maagid, kütused, puit), põllumajandustooted või esmaselt töödeldud tooted. Imporditakse peamiselt valmistooteid: masinad, seadmed, keemiatööstustooted, toiduained, rõivad ja jalatsid jmt. Ekspordi struktuur võib olla väga ühekülgne. 85. toob näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; 86. teab puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; · turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti. · turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks · järjest uued piirkonnad just arenggumaades muutuvad turistide reisisihiks;
annaabi.ee 
