Praeguseks on teada üle 30,000 liigi liblikaid. Veel midagi Vihma sajab kuni 2000 mm aastas. Temperatuur püsib 25 kraadi ringis. Ekvatoriaalsetes vihmametsades võib leida enamiku maailma loomadest ja taimedest. Suurim jõgi selles kliimavöötmes on Amazonas. Milleks on meil vaja vihmametsi? Vihmametsadest saame me suure osa maailma puidust. Vihmametsad muutuvad iga aastatega aina populaarsemateks puhkekohtadeks. Vihmametsad oma kõrge temperatuuri ja suure õhuniiskusega tekitavad vihmapilvi, mis tagavad vihma teistele naaberkliimavöödetele. Paljud meile tuntud toidud on pärit vihmametsadest nagu näiteks kõik troopilised puuviljad. Vihmametsadest on avastatud erinevaid ravimeid. Enamus palaviku leevendamiseks, valu taltsutamiseks või haavade raviks. Amazonas suurim ja pikim jõgi maailmas Amazonas on 6400 km pikkune jõgi,
Linnad ja kaubandus, haridus ja vaimuelu Rootsi ajal. Linnade iseseisvus ja jõukus põhines traditsiooniliselt kaubandusel, mille senise edu tagatis oli püsiv rahu ja stabiilsed suhted. Eesti tähtsamad kaubalinnad olid Rootsi võimu ajal endiselt Tallinn ja Narva, esimene neist oli kubermangukeskusena Lääne-Euroopa ja Venemaa vahelise kaubanduse peamine transiitsadam. Põhilisteks ekspordiartikliteks olid teravili ja lina, Venemaa transiidi kaubanduste osa vähenes pidevalt. Venemaalt vahendati Tallinna kaudu Lääne-Euroopasse veel laevaehituskraami, karusnahku ja muid metsasaadusi. Eestisse sisse veeti peamiselt soola, mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid. Rootsi oli 17. sajandil Euroopa juhtivaid tööstusriike, kus toodeti suur osa kontinendil tarbitud rauast ja suurem osa vasest. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud e...
Peateemad süü- ja leinatunne. Palju vabadussõja-temaatikat. 1923 ,,Pärisosa". Nüüd oli ta sõjasante juba näinud. Tunne on õõv ja õud. Sõjaaegse Berliini pildid. Luuletused ,,Sõjapime", ,,Tänaval". Pärisosa ehk kuidas peab elama. Luule muutub filosoofiliseks. Samal ajal tõlkis Maeterlincki ja Baudelaire'i, tutvus Dostojevskiga. 1924 kolis Tallinnast Keila-Joale. 1925 Tallinna elanik. 1933 vabaneb maja Nõmmel. Underi puhkekohtadeks oli Pühajärve ümbrus, ka Hiiumaa (Kassari). Populaarsed sihtkohad Toila, Narva-Jõesuu, ka Pärnu. Tegeles keeleõppega Wiedemanni sõnaraamatu abil (eest-saksa sõnaraamat), luges Kreutzwaldi ,,Ennemuistseid jutte". Kõrgperiood oli 1923 1935. Luulekogud ,,Hääl varjus", ,,Rõõm ühest ilusast päevast", ,,Õnnevarjutus" - ballaadid, ,,Lageda taeva all", ,,Kivi südamel". Underi ballaadidel on jutustav sisu. Aluseks on Piibel, ajalugu, muistendid. ,,Õnnevarjutuses" on 12 ballaadi.
annaabi.ee 
