Metsandus Metsade majandamise põhinõue on see, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Metsade tähtsus, kasutus Puiduvaru tööstusele ja kütteks Seened, marjad, ulukid Elupaik loomadele ja taimedele Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks
Keskmine Euroopa pere kasutab ca 300 - 400 liitrit puhast vett päevas ! Arvamustekstid, esseed jne Loodusrikkuste säästlik kasutamine ja keskkonnakaitse on meie elukeskkonna võtmeküsimus. Keskkonnakaitseaspektidega tuleb arvestada kogu Euroopa Liidu poliitika kujundamisel ja rakendamisel, tähtsate otsuste tegemisse kaasata ka laiem avalikkus. Linnaruum on ligitõmbav, mitmekesine ja turvaline elu-, töö- ning puhkekeskkond, mis arvestab piirkonna loodusliku, ajaloolise ning kultuurilise eripäraga. Nüüdisaegsed, säästlikud ja loodussõbralikud tehnoloogialahendused moodustavad harmoonilise koosluse ajalooliste arhitektuuriväärtustega. Puhas õhk ja vesi on kõigile kättesaadavad, ebasoodsate keskkonnategurite (saaste, müra, kiirgus) mõju on minimaalne. Inimkeskses linnaruumis eelisarendatakse kergliiklusteid. Pargid ja rohealad
Kaasaegne metsamajandus. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsade tähtsus: o Puiduvaru tööstusele ja kütteks o Elupaik loomadele ja taimedele o Hapniku tootja o Puhkekeskkond o Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), okasmetsad suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt lehtmetsad mitmekesised, puit mööblitööstusele
kuid muutused toimuvad olemasolevate protsesside tõttu ikkagi. 8) ettevaatlikkuse printsiip - kui mõju ei ole võimalik hinnata, siis pigem tuleb kavandatavast muudatusest loobuda niikauaks, kui mõju hindamine on võimalik piisava täpsusastmega. 96. Rahas mittehinnatavad ehk turuvälised väärtused keskkonnas: Keskkond sh. kultuurimiljöö (Virgestuskesskkond, Puhkekeskkond, Looduskeskkond, Kultuurmiljöö, Maastikupilt) Loodusvarad (muld, kalavarud, maavarad) Piirkondlikud eripärad (kohalik hoonestusstruktuur ja ehitustava) Juurdepääsetavus (rattatranspordi ligipääs, transpordi kvaliteet) 97. Universaalne disain on toodete ja keskkonna planeerimise ja kujundamise strateegia, et tagada kaasav ühiskond ning võrdsed võimalused ja osalemine kõigi jaoks.
teaduslikust seisukohast. Metsa ökosüsteemid on maismaa ökosüsteemidest kõige liigirikkamad ja seal elab väga palju looma- ja taimeliike. Metsad on olulised looduse, kliima ja süsinikuringe reguleerijad. Kaitsemetsadel on muuhulgas ka järgmised funktsioonid: ranna ja kalda kaitse, põhjavee kaitse, erosiooni vältimine, inimese tervise kaitsmine kahjulike ainete ja müra eest, kaitse tuule laastava mõju eest jne. Mets on ka oluline maastikuelement ja puhkekeskkond.(1) Paljudes maailma paikades sõltub metsade olemasolust otseselt ka kohalike elanike käekäik ja ellujäämine. Teadlaste hinnangul elatub üle 350 miljoni inimese (ca 5% maailma rahvastikust) otseselt mittepuidulistest metsasaadustest, saades metsast toitu või müües metsast korjatud ravimtaimi, marju jms. Teadlased leiavad metsast pidevalt uusi liike ja avastavad raviva toimega taimi. Metsarikastes riikides on kogu riigi majandus metsandusest
Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük, vesiviljelus; METSAMAJANDUS 66. Maailma metsarikkamad piirkonnad / riigid; Iseloomusta üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsade tähtsus: · Puiduvaru tööstusele ja kütteks · Seened marjad, ulukid · Elupaik loomadele ja taimedele · Hapniku tootja · Puhkekeskkond · LK ja teadustöö · Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 okasmetsad m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha),
Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük, vesiviljelus; METSAMAJANDUS 66. Maailma metsarikkamad piirkonnad / riigid; Iseloomusta üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsade tähtsus: · Puiduvaru tööstusele ja kütteks · Seened marjad, ulukid · Elupaik loomadele ja taimedele · Hapniku tootja · Puhkekeskkond · LK ja teadustöö · Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 okasmetsad m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha),
annaabi.ee 
