Hernes Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Hernes on kasvutingimuste suhtes leplik. Seemned hakkavad idanema 1...2 °C juures, tõusmed taluvad 6...8-kraadist külma. Valmimata kaunad külmuvad -2...-3 °C juures. Kasvuks optimaalne on 16...20 °C. mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik. Kasvab hästi keskmistel liivsavi- ja saviliivmuldadel, mis on huumusrikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernest võib kasvatada nii puhaskultuurina kui segaviljana. Segaviljas kasutatakse teravilja tugikultuurina. Tugikultuuriks sobivad lühikese ja tugeva kõrrega sordid, millede kasvuaeg on sama pikk kui hernel. Sobivaks tugikultuuriks on hiline oder, näiteks sort 'Elo'. Kasvunõuded Herne kasvatamiseks sobivad enamus mineraalmuldi, mis on hea veereziimiga liivsavi- ja saviliivmullad ning mille pH on 6-7. Raskeid savimuldi ja kergeid liivmuldi tuleks vältida.
Eesti Alates 1966. a introdutseeriti Venemaalt Leningradi oblastist mitmel korral ropsa karpkala euroopa karpkala ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse sobivat karpkalatõugu. Selle tõu kasulike omaduste (kiire kasv esimesel eluaastal, kõrge elulisus ja talvekindlus) tõttu ristati siin ropsa karpkalu kohalike tõugude karpkaladega. 1977. ja 1995. a toodi Eestisse saksa peegelkarpkala. Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda kasvatatud Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates ristandkombinatsioonides teiste vormidega. Eestis on suuremaid karpkalakasvandusi 5, väiksemaid, nn hobikalakasvatajaid, kes peavad karpkala oma lõbuks väikestes tiikides, võib olla isegi kuni 500. Eesti Statistikaameti andmeil on kutseliste kasvanduste aastane karpkalatoodang ligikaudu 70 tonni. Kogutoodang, arvestades ka väikekalakasvatajate kasvatatud kala, võiks ulatuda 80200 tonni piiresse. Soomuskatte varieeruvus hajuspeegelkarpkalal (ssnn)
a introdutseeriti Venemaalt Leningradi oblastist mitmel korral ropša karpkala – euroopa karpkala ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse sobivat karpkalatõugu. Selle tõu kasulike omaduste (kiire kasv esimesel eluaastal, kõrge elulisus ja talvekindlus) tõttu ristati siin ropša karpkalu kohalike tõugude karpkaladega. 1977. ja 1995. a toodi Eestisse saksa peegelkarpkala. Väheste soomuste, kõrge keha ja hea kasvu tõttu on teda kasvatatud Eestis nii puhaskultuurina kui ka erinevates ristandkombinatsioonides teiste vormidega. 33 EESTI Eestis on suuremaid karpkalakasvandusi 5, väiksemaid, nn hobikalakasvatajaid, kes peavad karpkala oma lõbuks väikestes tiikides, võib olla isegi kuni 500. Eesti Statistikaameti andmeil on kutseliste kasvanduste aastane karpkalatoodang ligikaudu 70 tonni. Kogutoodang, arvestades ka väikekalakasvatajate kasvatatud kala, võiks ulatuda 80–200 tonni piiresse.
Lisaks on molekulaarsetest meetoditest tuberkuloosi diagnostikas kasutusele võetud PCR, millega saab haigustekitajat sedastada ka vahetult uuritavas materjalis. RAVIMITUNDLIKKUSE MÄÄRAMINE. Tuberkuloosi kemoteraapia vältab kuid, seepärast määratakse kõikidel haigetelt isoleeritud mükobakterite tüvedel ravimitundlikkus. Ravimresistentsuse määramisele põhirea ravimite suhtes kuuluvad kõik esmashaigetelt puhaskultuurina isoleeritud ja samastatud M.tuberculosis’e tüved, samuti juba ravi saanud patsientidelt puhaskultuurina isoleeritud tüved, kui eelmisest määramisest on möödas vähemalt 3 kuud. Eesmärk on hinnata senise ravi efektiivsust ning välja selgitada võimalikku ravimresistentsuse teket. Põhirea antibiootikumidest määratakse resistentsus streptomütsiini, isoniasiidi, rifampitsiini ja etambutooli suhtes. Alates oktoobrist 2004 testitakse tüvesid ka pürasiinamiidi suhtes.
annaabi.ee 
