Eestis esines ulatuslik vikerforellide haigestumine kaheksakümnendate aastate alguses. Algul ilmuvad maksa valkjad, mõnemillimeetrise läbimõõduga ümarad kolded, mis suurenedes omandavad ebakorrapärase kuju ning punase 8 värvuse. Suur kasvaja võib sisaldada nekroosikoldeid ning vedelikuga täidetud põisi. Neil juhtudel on kaladel pugukuju line paksenemine kõhu eesosas. Siirdeid esineb harva. Vikerforellil tekitavad kasvajaid üliväikesed aflatoksiini annused (0,1 µg 1 kg sööda kohta). Kalade lõppe mine maksakasvaja korral ei ole üheaegselt massiline, vaid nad hukkuvad ükshaaval pidevalt. Ravi ei tunta. Tõrje on profülaktiline vikerforellidele ei tohi sööta afla toksiine sisaldavat sööta. Ennetamiseks on vajalik regulaarne sööda keemiline kontrollanalüüs. · Lesta maksakasvajad
Haiguse kulg on otseses sõltuvuses vikerforellide söödas olevate õlikookide hulgast: mida rohkem viimaseid on, seda kiiremini areneb haigus. Eestis esines ulatuslik vikerforellide haigestumine kaheksakümnendate aastate alguses. Algul ilmuvad maksa valkjad, mõnemillimeetrise läbimõõduga ümarad kolded, mis suurenedes omandavad ebakorrapärase kuju ning punase värvuse. Suur kasvaja võib sisaldada nekroosikoldeid ning vedelikuga täidetud põisi. Neil juhtudel on kaladel pugukuju line paksenemine kõhu eesosas. Siirdeid esineb harva. Vikerforellil tekitavad kasvajaid üliväikesed aflatoksiini annused (0,1 µg 1 kg sööda kohta). Kalade lõppe mine maksakasvaja korral ei ole üheaegselt massiline, vaid nad hukkuvad ükshaaval pidevalt. Ravi ei tunta. Tõrje on profülaktiline vikerforellidele ei tohi sööta afla toksiine sisaldavat sööta. Ennetamiseks on vajalik regulaarne sööda keemiline kontrollanalüüs. · Lesta maksakasvajad
annaabi.ee 
