Seep
väljanägemise ja lõhnaga ning on odavam kui käsitööna toodetud seep.
Käsitööseepi on kallim toota kuid see ei põhjusta naha ülitundlikust ja
allergilisi reaktsioone. Kääsitööseebid ei pruugi välja näha nii kaubanduslikud
kui tööstuslikud-, kuid seevastu on need kasulikumad meie nahale.
Käsitööseepi valmistati vanasti tuhast, mis pandi tünni seisma, et vesi
moodustaks sellest pudrutaolise massi. See keedeti läbi ning kurnati. Seejärel
lisati sellele loomset päritolu rasva. Maades, kus oli ka oliiviõli hakati
kasutama seda loomsete rasvade asemel. Oliiviõli võimaldas hiljem ka
lõhnaainete lisamist.
Seebi keetmine on pikk protsess, mille võib jagada neljaks etapiks.
Esimesek etapiks on ainete ja tarvikute varumine. Kõigepealt on vaja varuda
omale loomset rasva (searasv) või oliiviõli, seebikivi ja soola. Seebi keetmiseks