Sellest tulenevalt on valdus ka omandi ülekandmise vahendiks. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (vt AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine on siin omandi ülekandmise vahendiks. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti üleminek loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omandi ülemineku kohta (vt AÕS § 92 lg 2). Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. 169. Milliseid valduse liike AÕS käsitleb? Otsene/kaudne Seaduslik/ebaseaduslik Heauskne/pahauskne Õiguskirjanduses eristatakse täiendavalt: _ oma- ja võõrvaldust – omavaldaja valdab asja oma asjana, võõrvaldaja aga teisele isikule kuuluva asjana; _ täis- ja osavaldust – täisvaldusega on tegemist terve asja valdamisel, osavaldusega aga asja reaalosa valdamisel (vt ka AÕS § 49);
Sellest tulenevalt on valdus ka omandi ülekandmise vahendiks. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (vt AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine on siin omandi ülekandmise vahendiks. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti üleminek loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omandi ülemineku kohta (vt AÕS § 92 lg 2). Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. 169. Milliseid valduse liike AÕS käsitleb? Otsene/kaudne Seaduslik/ebaseaduslik Heauskne/pahauskne Õiguskirjanduses eristatakse täiendavalt: _ oma- ja võõrvaldust omavaldaja valdab asja oma asjana, võõrvaldaja aga teisele isikule kuuluva asjana; _ täis- ja osavaldust täisvaldusega on tegemist terve asja valdamisel, osavaldusega aga asja reaalosa valdamisel (vt ka AÕS § 49); _ ainu- ja kaasvaldust ainuvalduse puhul on asjal üks valdaja, kaasvalduse puhul
tagada omandi ülemineku silmnähtavuse. Ühtlasi pannakse valdus nii teenima võõrandaja legitiimsust õiguskäibes: valdus loob õigusnäivuse, millele omandaja võib toetuda. Võõrandaja valdus on seega heauskse omandamise aluseks ka siis, kui võõrandaja ei olnud omanik. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine täidab siin publitsiteedifunktsiooni. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti ülekandmine loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omani ülemineku kohta. Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. Valdus kui õiguspositsioon Ülalesitatust nähtub, et valdus ei ole ainult tegelik olukord, vaid on ka isiku õiguslikult reguleeritud suhe asjasse ehk õigussuhe. Siiski ei saa valdust nimetada õiguseks, sest see ei ole asja- ega võlaõiguslik suhe
annaabi.ee 
