realismi üle. 1 teaoseid ongi Wilhelm Meisteri rännuaastad II osa. Kangelane otsib uuesti, jäämata rahule äritegevusega. Siin on vaatluse all inimese kohustused ühiskonna ees. Goethe põhiteesiks: inimesel ongi kohustused ühiskonna ees. Tuleb leida endale see koht, kus inimene saab k paremini ühiskonda teenida. Hilislooming on väga lüüriline ja uute vormide ja teemade aeg. Siin ilmneb tal ka idahuvi. Seda kogumikus.. ,,Ida-Lääne diivan". Goethe on siin väga palju oma publitsistlikust pärandist kirjutanud. Romantismist paistab ühtekokku Goethe jaoks olevat vastuvõetav see rahvalik suund. Hindas Byronit. Goethe peateos ,,Faust". See on Goethe elutöö. Alustas 70ndatel noorena ja seda teost ei saa väga pidada romantiliseks teoseks. Teda võib nimetada Euroopa valgustusliku mõtte peegelduseks. Samuti võib teda pidada 19. sajandi mõtte eelmänguks. Järjestikuste reformide idee ja mitte minek Pr
levitatavale alavä artuslikule pahnale. Nii on Bornhöe tõkes (lüendatult) ilmunud «Robinson» (1891), «Reinuvader Rebane» (1892), «Don Quijote» (1900), ajaloolisi jutustusi saksa ja vene keelest jm. Neid eesmäke taotles ka tema almanahh «Lindanisa», kus ilmus muuhulgas Lermontovi luuletuse ««Ingel» tõge ja veneaineline ajalooline jutustus «Saara». Bornhöe enese muukeelsest ilukirjanduslikust ja publitsistlikust tegevusest puudub seni konkreetsem üevaade, mis võks pakkuda peaasjalikult kül biograafilist huvi. On teada, et tal Saksamaal mitmeid töd ilmus (sellele vihjab ta ise kirjas A. Buschile 4. juulil 1891), samuti teavad kirjaniku omaksed nimetada üt Bornhöe romaani «Buduar und Zirkus» (Bruno v. Innise pseudonü umi all), kuid seni ei ole õnestunud neid teoseid leida. Bornhöe loomingu paremikku iseloomustab haa- 459
annaabi.ee 
