Oswald Spengler Saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof. Spengler kuulus ka konservatiivse revolutsiooni peamiste apologeetide hulka, mõjutades avalikku arvamust oma kirjanduslikult kõrgetasemelise ajaloolis- poliitilise publitsistikaga. 1933. aastal ründasid natsionaalsotsialistliku Saksamaa uued võimud teravalt Spengleri seisukohavõtte, milles ta kritiseeris riigis toimuvat, mispeale Spengler oli sunnitud tõmbuma avalikust elust kõrvale. Ta alustas materjali kogumist uue suurteose jaoks, mida ta valmis ei saanud. Spenglerist järgi jäänud märkmete põhjal on hiljem mõistetud, et ta kavandas "Õhtumaa allakäigus" esitatud ideede laiaulatuslikku revideerimist. Õhtumaa allakäik
- Prantsusmaa oli katoliiklik ja seal olid erisugused ideed. Valgustus filosoofilisem ja ideoloogilisem. - Prantsusmaal sündis loodusliku e loomuliku inimese teooria. Valitsevad Voltaire'i mõtted. Loomulikkus nimetus, mille taga on nõue uue õiguse, moraali, olemise järele, pikemas plaanis uue ilmakorra järele. Arengu kiirenemist on tunda 30-40ndatel suurkujude esile kerkimisel Montesquie ja Voltaire tulek kirjandus-ideoloogilisse pilti. - Seltskondlik tegevus kogub paralleelselt publitsistikaga - Prantsuse valgustusele on iseloomulik klassitsistlik loominguprintsiip. Kriis saab alguse juba 17. saj lõpus. Tõlgiti rahvakeelne piibel ja see mõjutas inimeste kirjutamist n-ö valgustuse eellugu. Klassitsistlikud jooned kaovad. -Ühine joon: võõrandumine, distantseerumine oma ühiskonnast ja kritiseeritakse seda ,,eemalt" Charles de Montesquieu (1689-1755) Varasema valgustuse üks suurimaid ideolooge. Arutles nii ilukirjanduse kui ideoloogia valdkonnas.
Tal on veel üks lugu, mis räägib Hispaaniast ja mauridest (araablased, kes vallutasid Hispaania). Seal tekib samuti armastuse skeem, kus üks maur ehk islamiusuline armub kaunisse kristlasneiusse ja vastastikku armastatakse, austatakse, kuid nende õnnele saab ületamatuks takistuseks usk. Napoleon pagendas ta Pariisist välja, sest ta oli avaldanud ajalehes keisrivastase artikli. Kuigi Napoleon otsis hiljem lepitust, aga Chateaubriand ei olnud nõus kõnet tagasi võtma. Hiljem tegeles ta publitsistikaga, aga siis hakkas uuesti välja andma oma varasemaid teoseid. Ta pidas loodust tõeliseks templiks ja ühiskonnakorda inimkonna kõikide hädade põhjuseks. Ta sai mõjutusi saksa ning inglise romantikutelt. Paljud tema tegelased kannatavad elutüdimuse all, on uhked ja õnnetud. Ainult usk võib neile hetkeks rahu pakkuda. Nad on tsivilisatsioonis pettunud nagu kirjanik isegi. 9. Hugo (1802-1885) Hugo elas pikka ja silmapaistvat, edukat elu
annaabi.ee 
