ära ei läheks vms). Objekti pidev laiendamine. Osa patendiõiguse ideoloogiast on paika jäänud sinna sellest kui ta loodi. Objekt on aga pidevalt laienenud, areng kaitseme arvutitehnoloogiaid jne. Industriaalajas ollakse ikka kinni nt juhtimismudelid. Knowledge worker tänapäeva suundumus. 2. Uudsus kuidas rikkuda? Töötaja kaotab purjuspeaga arvuti ära. Pannakse info interneti vms. Väga palju teadmust luuakse ülikoolides, akadeemiline karjäär tugineb publitseerimisele. Teadlane publitseerib. Aga kui ta selle artiklis ära avaldab? Siis ta ei ole enam uudne. Uudsussoodustus kontseptsioon kui isik avaldab, siis eesti patendiseadus annab talle n-ö 12 kuud armuaega. See on eksitav, sest see on ainult eesti seaduse kohaselt. Mujal on 6 kuud ja üksnes kuritarvitamise korral. 3. Leiutustase kui ei saada patenti, siis ei saada seda uudsustaseme kohta. Uudsusest on kerge mööda minna, nt värvin haamri
Seda tööd tuntakse Balti provintsiaalõiguse kodifitseerimistöö nime all, mis kujunes ulatuslikuks riiklikuks tellimustööks Tartu ülikooli/koolkonna juristidele. Provintsiaalõiguse kodifitseerimine oli vahetult seotud vanade õigusaktide väljaselgitamisega. Selle aja Baltikumi üheks tuntumaks õigusajaloolaseks oli Friedrich Georg von Bunge (1802-1897), kes osales Balti provintsiaalõiguse kodifitseerimisel. Ühtlasi pani ta Baltikumi ajaloo allikate publitseerimisele, tippsaavutuseks "Liv, Est und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten" (=LUB), 18531914. Bungel oli eriline roll ka Tallinna Linnaarhiivi kujunemisloos tema juhtimisel korrastati selle kõige vanem osa, mille kasutamine oli olnud praktiliselt võimatu. Soovituslik kirjandus: "Tundmatu Friedrich Georg von Bunge", ÕES, 2006. 1883. a astus Tallinna linnaarhivaarina ametisse Theodor Schiemann, kes muretses arhiivile uued riiulid jm varustuse, et asuda korraldamistöödele.
annaabi.ee 
