15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. J.Hurt oli tegev kalendrikirjanduse väljaandja ning ajakirjanikuna. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht), „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti Postimehe lisaleht) jne. Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule tema jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. Hurt rahvaluule publitseerijana: „Eestirahva ajaraamat“ – viie-osaline ajaraamatu idee Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. = põlva ja Kolga-Jaani regilaul Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljaannete sari) Setukeste laulud I-III 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. 17
o I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; o Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; o Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695lk rahvaluulekirjapanekuid o Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel. Hurt rahvaluule publitseerijana ,,Eestirahva ajaraamat" viie-osaline ajaraamatu idee Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. = põlva ja kolga-jaani regilaul Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljaannete sari) Setukeste laulud I-III Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. Mathias Johann Eisen (1857-1934)
26-27); Rahvaluule väärtustamine • “Eestirahva ajaraamat” (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13); • “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” (Olevik 1888, nr 8- 10, 12); I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; J. Hurt rahvaluule publitseerijana • “Eestirahva ajaraamat” (1876) – viie-osalise “ajaraamatu” idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused); • Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II (1886) = Põlva ja Kolga-Jaani regilaulud; • Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljannete sari; jätkamisel); • Setukeste laulud I-III (1904-1907;
Rahvaluule väärtustamine. 3. "Eestirahva ajaraamat" (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13); 4. "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (Olevik 1888, nr 8-10, 12); I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika. J. Hurt rahvaluule publitseerijana: 1. "Eestirahva ajaraamat" (1876) viie- osalise "ajaraamatu" idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused). 2. Vana kannel. Täielik kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II (1886) = Põlva ja Kolga-Jaani regilaulud. 3. Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljannete sari). 4. Setukeste laulud I-III (1904-1907). 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest?
kasvamine Põhjalast võimsamaks. Eepos kujuneb valguse ja pimeduse, heade ja kurjade jõudude võitluse kirjelduseks. ,,Kalevala" andis tõdemuse, et soomekeelsel luulel on sügavad juured ja kindel taust. Lisaks ,,Kalevalale" ja ,,Kanteletarile" on Lönnroti tööpanus erakordne: tema tegevus ,,Mehiläise" väljaandjana, Snellmanni ,,Litteraturbladi" tegevutoimetajana ning tema teedrajav töö soome vanasõnade, mõistatuste ja loitsurunode publitseerijana ja kommenteerijana. Koostas ka soome-rootsi sõnaraamatu. Muinasjutu ja ajaloo leidja Topelius Pärit rootsikeelselt Pohjanmaalt. Karjäär => ajalooprofessor ja ülikoolirektor. Topeliuse kaks väljakujunenud rolli: 1) Topelius kui muinasjutuonu muinasjutte ilmus üle 10 köite, ,,Muinasjutte" (1847 52), ,,Lugemist lastele" (1865 96). Osalt kasutab rahvusvahelist
annaabi.ee 
