põlevkivifenoolide-alaste uurimistööde algatajaid. TPI polümeeride sünteesi laboratooriumi rajajaid ja teaduslik juhendaja 1959- 1976, esimees ja eestikeelse keemiaterminoloogia arendaja, Juhan Vaabel (1899-1971) Teadustöö põhisuunaks oli finantsõigus ja riigi maksundusõigus, nendel teemadel avaldas ta rida publikatsioone. Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige. Hans Roland Võrk (1896-1978) Teadustöö põhisuunaks oli elektrotehnika, elektrimasinad, elektri õhuliinid, erialasõnavara. Avaldas arvukalt publikatsioone, monograafiaid, õppekirjandust, entsüklopeedia artikleid. Koostas ülevaateid Eesti raadiotööstuse ja ringhäälingu ajaloost, oli "Vene-
vakuraamatuid, Russovi ja Renneri kroonikat, maaraamatuid, Poola ja Rootsi revisjoni raamatuid (fotokoopiad). Neid andmeid sai ta mõisa-, rüütelkonna arhiividest, Tallinna-, Riia-, Tartu-, Pärnu-, Viljandi linna arhiividest, kuid kuna antud teos kirjutati NSVL ajal siis kahjuks ei olnud tal võimalik kasutada teiste riikide arhiive. Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale. Hästi on autor välja toonud tolle aja talupoja sotsiaalsed rühmad, kuidas neid liigendati ja kus ta kirjutab lahti, kes olid adratalupojad, vabad talupojad, vabadikud, üksjalad ja sulased. Põhjalikult ja näitlikult on ta esitanud talude suurused vastavalt vakuraamatutele. Ka on hästi ära näidatud feodaalsed koormised nagu kümnis, vakus, perseelid vakuraamatu andmetel, millised olid
kultuuripreemia. Pilt 1 : Pildil on Enn Soosaar Viide: http://www.estbook.com/index.php?id=256 Publikatsioone: Tõlkeid: Ernest Hemingway ,,Pidu sinu eneses" , ,,kellele lüükase hingekella" , ,,Hüvasti,relvad " , ,,Vanamees ja meri". William Faulkner ,,Hälin ja raev" , ,,küla" Saul Bellow ,,Püüa päeva" ,,Hertsog" ,,Vargus" James Baldwin ,,Keegi ei tea mu nime" Truman Capote ,, Külmavereliselt" John le Carre ,, Spioon ,kes pääses külma käest" Isaac Bashevis Singer ,, Surnud moosekant " jpt.
Lisainfo Olen osalenud teleklippides ja talkshowd'es, läbinud reklaamhääle koolituse ja mul on tähelepanuväärseid kogemusi rambivalguses. 2002. aasta sügisest osalen PHARE karjääriteenuste arendamise projektis Eestipoolse tööturu ja ITteenuse eksperdina. Lisaks pidanud loenguid, seminare ja avaldanud publikatsioone, artikleid Eesti suuremates päevalehtedes tööelu teemadel. Organisatsioonid Eesti Karjäärinõustajate Liit Eesti Psühholoogia Üliõpilaste Selts Soovitajad Kristel Kraag CVOnline, värbamiskonsultant, tel 656 6514 Palgasoov Kuupalk alates: 14 000 krooni (neto)
puhastada kombeid'' 14.voltaire- Voltaire kommenteeris ja kritiseeris arvukates publikatsioonides, esseedes, kirjades ja artiklites poliitikat, seadusi, ajalugu, teatrit, loodusteadusi ja filosoofiat (temalt pärineb mõiste "ajaloofilosoofia" ja ta kirjutas 1764. aastal ka filosoofia sõnastiku) ning võitles mõistuse, valgustuse ja inimõiguste eest. Samuti kirjutas ta näidendeid, lühiromaane, jutustusi ja muid kirjanduslikke publikatsioone 15.Defoe pae teos on ,,Robinson Crusoest'', mis räägib inimtühjale saarele sattunud merehädalise seiklustest 28 aasta jooksul. Raamat on kirjutatud päeviku vormis. Swifti kuulsaim satiirik- peateos Culliveri reisid, mina vormis, kirjeldab arsti jutustusena reisi kääbuste, hiiglaste ja teiste fantastiliste rahvaste maale.
Muuseumi kogud sõjas kuigivõrd kahju ei saanud. Arhiividest said Kirjandusmuuseumi osakonnad. 1 Ajalugu. 1945. aastal sai Mart Lepiku arreteerimise järel ajutiseks direktori kohusetäitjaks Richard Viidalepp. 1945-51 juhtis Kirjandusmuuseumi Alice Habermann. Aastatel 1946-1995 oli Kirjandusmuuseum ENSV Teaduste Akadeemia humanitaarasutus, kus uuriti, koguti ja korraldati materjale, valmistati ette publikatsioone ja korraldati näitusi. 1953. aastal omistati muuseumile Fr. R. Kreutzwaldi nimi. Aastail 1951-52 tehti katse liita Kirjandusmuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudiga ja direktoriks oli Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor Heinrich Tobias. 1952-1954 oli direktori kt Salme Lõhmus. Aastatel 1953-1990 kandis Eesti Kirjandusmuuseum nime E(NS)V TA FR. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. 1954-1989 oli Kirjandusmuuseumi direktor Eduard Ertis. 1958
loodushuvi arendamine - loodust ja keskkonda säästva mõtteviisi propageerimine üldsuse hulgas - keskkonnakaitsealaste ürituste korraldamine - liikmeskonna seltsielu korraldamine 4. Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid. Seltsi peamiseks ülesandeks on uurida Eesti loodust, edendada loodusetundmist, anda välja selleteemalisi publikatsioone ning edendada Eesti loodushoidu ja -haridust. Eesti Loodusuurijate Seltsi alla kuulub arvukalt erialaseid sektsioone, allüksuseid, mida võrdsustatakse sektsioonidega, ja komisjone. Valdav erialane töö toimub sektsioonides. 8. 9. Loetle EU VI keskkonnaprogrammi esmatähtsad valdkonnad. Pealkiri “Meie tulevik on meie valida” Esmatähtsad valdkonnad: kliimamuutused bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tervisekaitse loodusvarad
lahendasid kaebusi, nad olid riigi ja kiriku vahendajad. Kontroll koguduse igapäevaelu üle saavutati eelkõige koostöös kirikuvalitsusega, küsida luba peaaegu kõigeks, mis väljus pühapäevase jumalateenistuse raamidest. Toob välja, et 1934a oli kirikutega seotud 98 protsenti elanikkonnast, siis 1987a. oli neid jäänud 5 protsenti mis näitab kokkuvõttes, kui hästi töötasid volinikud. Oma järeldused on autorid teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta ning kasutanud arhiivi dokumente. Huvitavad ning lisateavet pakkuvad on ka raamatus n-ö ääremärkustena ära toodud mõnede dokumentide või kirjade väljavõtted. Tegemist on suurepärase tööga, mis annab hea ülevaate Eesti NSV ajalugu külma sõja taustal. Usaldusväärsust lisavad rohked allikad erinevate dokumentide näol. Raamatu peatükkide liigendus on loogiliselt organiseeritud ning seega on teos hästi mõistetav
Eesti Looduseuurijate Selts on Baltimaade vanim pidevalt tegutsenud teaduslik selts, mis nüüdseks on kujunenud loodusteadlasi ja teaduslikule uurimistööle aktiivselt kaasa aitavaid loodushuvilisi koondavaks mittetulunduslikuks ühinguks. Peamine 3 ülesanne seltsil on Eesti looduse uurimine, sellega koos edendada Eesti loodushoidu ja haridust, looduse üldist tundmist ning anda välja looduse ja selle uurimise teemalisi publikatsioone. Seltsi tegevuste hulka kuulub veel teadusalaste sidemete loomine, looduslike uurimistööde toetamine ning mitmesuguste ürituste korraldamine nagu näiteks ekspeditsioonid, ekskursioonid, konverentsid, nõupidamised, näitused, teaduslike- ja populaarteaduslike ettekandekoosolekute pidamine. Seltsi maja asub Tartus, Struve tn 2. Seal asub raamatukogu, kus on üle 150 000 peaasjalikult loodusteemalise trükise. Selleks,
Meil oli aga oma ettevõtlus alles sündimas, suurem osa tootmisest läks välisinvestorite omandusse ja uus oskusteave toodi sisse emamaalt. Meie oma rakendusteadus suri välja. Nüüd siis oleme täiesti absurdses olukorras. Tallinna Tehnikaülikool, sügavalt rakendusteaduslik õppe ja uurimisasutus, mis on kutsutud ja seatud oma teadusega eesti majanduse arendamiseks inimesi koolitama, peab konkureerima teadusraha pärast akadeemilise ülikooliga, lugema samadel alustel avaldatud publikatsioone ja tsiteeritavust rahvusvahelistes teadusajakirjades. Tule taevas appi, hüüaks ehk siinkohal kadunud president Meri. Tehnikaülikooli spetsiifika on tegelda eeskätt uudsete tehnoloogiliste lahenduste otsingutega, see töö on suunatud patenteerimisele, et meie innovaatilist ettevõtlust õiguslikult kaitsta. Patenteerida aga ei saa avalikku teavet, mis teadusajakirjanduses igaühele kättesaadav. Publitseerimine ja patenteerimine välistavad teineteist põhimõtteliselt
kirjanduse hulgas oli 5 kasti raamatuid, mis olid samuti sobilikud uude osakonda. Seoses evakueerimisega selgus, et 2% raamatutest oli kaotsi läinud. Samuti selgus,et osa raamatuid olid kahes või enamas eksemplaris. Ülejäänud eksemplarid eraldati juba tsaariajal loodud dublettide kogusse. 1920.a. esitas Puksoo ülikooli rektorile nimekirja teadusasutustest, kellega pidas vajalikuks hakata vahetama akadeemilisi publikatsioone. Nimekirjas oli ka 149 välisasutust. 1920. aastal kaitsti esimesed väitekirjad Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis. Dissertatsioonid jõudsid raamatukokku dekanaatide vahendusel, osad anti ka tasuta doktorantide eneste poolt raamatukogule.. Siiski ei jõudnud mitte kõik väitekirjad raamatukokku ja see oli komplekteerimisel päris suureks probleemiks. Puksoo energilisel kaasabil anti 1929.aastal
umbes kakskümmend retsensiooni. Hupel saatis talle artikleid kuni 1797. aastani. Ta saatis artikleid Venemaast, Liivimaast, uusima teoloogilise, ajaloolise, geograafilise ja poliitilise kirjanduse kohta. Arvustas Põhjamaid käsitlevaid teoseid. Nicolaile oli Hupel oluline eelkõige Venemaa-eksperdina, sest sellealased retsensioonid pävisid ADB lugejate hulgas positiivse vastukaja. Kuna Gadebusch oli laitnud Hupeli teoseid, siis Hupel retsenseeris ADB-s kõiki Gadebuschi edasisi publikatsioone ning rakendas nende suhtes järjekindlalt hävitavat kriitikat. Negatiivselt retsenseeris ta ka teiste saksa kirjanike teoseid. Oli järjekindel valgustuse poolehoidja. Avaldas arvamust Liivimaa valgustusliku kirjanduse tähtsamate teoste kohta. Kaastöö teistele ajakirjadele Teistele ajakirjadele tegutses ta niisamuti anonüümsena. Kirjutas nendelegi Balti ja vene teemadel. Peale Saksamaa ajakirjade tegi ta ka kaastööd Venemaa bibliograafilisele ajakirjale.
teeb WTO asjakohast koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), Maailmapanga (WB) ja selle asutustega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. WTO peab regulaarselt dialooge ka riigiväliste organisatsioonide, rahvusparlamentide, meedia ja rahvusvahelise üldsusega WTO erinevate aspektide ja käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat. Eesti ja WTO Eesti sai WTO liikmeks 1999. a. novembris. Eesti WTOga ühinemise kronoloogia: · vaatlejastaatus juuni 1992 · ühinemisavaldus märts 1994 · ühinemise toimkond märts 1994 · ühinemisprotokoll 21.05.1999 · ratifitseerimine 29.09.1999 · WTO liige 13.11.1999 WTOga ühinemisel Eesti olulisemad kohustused:
WTO asjakohast koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), Maailmapanga (WB) ja selle asutustega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. WTO peab regulaarselt dialooge ka riigiväliste organisatsioonide, rahvusparlamentide, meedia ja rahvusvahelise üldsusega WTO erinevate aspektide ja käimasolevate Doha läbirääkimiste vooru üle. Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat [4] 8 2. EESTI MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONIS 2.1. Eesti astumine WTO-sse Juunis 1992 omandas Eesti Vabariik GATT vaatlejaliikme staatuse. Sisuliselt tähendas see vastastikust infovahetust GATT-i sekretariaadiga. Märtsis 1994 esitas Eesti koos Eesti Väliskaubanduse Memorandumiga avalduse GATT-i täisliikmeks saamiseks, pärast WTO loomist 1995
andmine, tunnustamine, kritiseerimine, edutamine jne) Sidepidaja: Ühine tegevus teiste juhtidega org'is ja orgi'le vajalike inimestega väljaspool org'i Loob org'i väliseid kontakte, mille abil ta saab ja vahendab teavet. Nt tegevused: osalemine erialakonverentsidel, klubitegevuses, ühingutes, valdkonna liitudes, suhtlemine kolleegidega väljaspool org'i jne... Info monitooring: Otsib infot, loeb erialaseid publikatsioone. Jälgib olulisi infoallikaid, küsitleb alluvaid, uurib aruandeid, ettekandeid. Kasutab mitmesuguseid isiklikke kontakte. Info jagamine: Vahendab ja korraldab alluvatele vajalikku infot org'i sees, peab koosolekuid, edastab kirju, jagab teavet. Korraldab ka sobiva teabe edastamise süsteemi. Info edastaja: Annab infot ka neile, kes antud org'i ei kuulu. Informeerib järgmise taseme juhte ja korraldab info levitamist übritsevasse keskkonda. Suheldes teiste org'idega arvestatakse sageli
aastast, sellest ajast alates loodud elektroonilisi kogusid, mille eesmärgiks on talletada läbilõige peaaegu 400-aastasest keele- ja kultuuriloost (16. sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani). · MA Külli Prillop · PhD Pille Penjam · MA Kristel Ress · Fil. kand. Valve-Liivi Kingisepp · PhD Külli Habicht + üliõpilased kui tekstide sisestajad (BA Piret Sõmermaa); märgendajad (BA Piia Taremaa, BA Aune Esinurm). Publikatsioone : · Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997) · Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000) · Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht, Külli Prillop "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002) · Kristel Kikas "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula
samasugused nagu varem oli olnud. Ida-Saksamaal tehti mõningates linnades väga korralikke kaevamisi, kuid kindlasti mitte igalpool. Enn-Arno Sillari EKP Tartu Linnakomitee I sekretär 1984-86 EKP Tallinna Linnakomitee I sekretär 1986-89 EKP KK esimene sekretär 1990-91 NLKP KK Poliitbüroo liige 1990-91 Linnaarheoloogia 1990. aastatel Alguses esialgu jätkus päris kenasti, hakkasid toimuma linnaarheoloogide rahvusvahelised üritused, konverentsid ja igalpool anti välja publikatsioone. Keskaegsete linnade kujunemine ja linnaplaanid Lääne- ja Lõuna-Euroopa Rooma ajal olid linnas olemas, küsimus selles, kas mõningad linnad jäid ka püsima? Suuremas osas Euroopas tegelikkuses Rooma pärand ei olnud jätkusuutlik. Paljud linnad jäeti pärast Rooma riigi lagunemist järk-järgult maha. Kui hakkasid tekkima germaanlaste kuningriigid, siis need põhinesid hoopis teistel alustel. Linnade kujunemine põhjapoolses Euroopas Linnade kujunemise etapid: - eellinnaline asula – 8
Muidugi tuleb mängu ka undilik huvi näidata maailma äärmiselt irratsionaalsena. Brecht pole seal üksi, kaasas on naine, armuke ja sekretär (kes oli ka armuke). Seega paralleelselt räägib suhtevõrgust, suhete keerulisusest. Samal ajal näitab Unt veel, mis paralleelselt toimus Eestis. Jälle üks nimemäng: üks valitsuse liikmetest oli Maksim (H)unt. Viies peatükk ongi tema pihtimus, süüdiolek valitsusse kuulumise pärast. Mäng erinevate tekstidega. Raamatu lõpus palju ajaloolisi publikatsioone teemal eesti rahva murranguaastad jne. Seal mingi Masingu jutt näiteks. Täpselt teose keskel on peatükk: kiri näitlejannale Maria Avdjuskole. Kirjas püütakse romaani selgitada soome-ugrilisest mentaliteedist lähtuvalt, selgitada teksti allhoovusi jne. 8. Peeter Sauteri argisuse poeetika erijooned. ,,Luus" kõige sauterlikum: pole läbivat tegevust, klassikalist karakterite ülesehitust (nad ei
TÜ vana kirjakeele uurimisrühm Tegutseb alates 1995. aastast, sellest ajast alates loodud elektroonilisi kogusid, mille eesmärgiks on talletada läbilõige peaaegu 400-aastasest keele- ja kultuuriloost (16. sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani). Liikmed: Külli Prillop, Pille Penjam, Kristel Ress, Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht + üliõpilased kui tekstide sisestajad (BA Piret Sõmermaa); märgendajad (BA Piia Taremaa, BA Aune Esinurm). TÜ vana kirjakeele töörühma publikatsioone · "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997) · ,,Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000) · "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002) · "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002) EKI · Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte.
Kõige kergem on infot otsida elektrooniliselt, internetist, mille puhul ei pea kodust lahkumagi. Teabeotsing keskendub primaarsetele, sekundaarsetele ja tertsiaarsetele infoallikatele. Primaarallikais antakse täielik või esmakordne seletus uurimuse või selle läbiviimise kohta. Primaarallikad on nii trükitud kui elektroonilises vormis avaldatud monograafiad, aruanded, uurimused, stuudiumitööd, artiklid ja õpperaamatud. Sekundaarsete infoallikate all mõeldakse neid publikatsioone ja andmestikke, milles leidub informatsiooni primaarallikate kohta. Sekundaarpublikatsioonide hulka kuuluvad resümeed, indeksid ja entsüklopeediad, mille abil pääseb primaarpublikatsioonide juurde. Tertsiaarsete infoallikate abil saab infot primaar- ja sekundaarallikate kohta. Tertsiaarallikad on kirjastajate loetelud, raamatukogude ühsiloetelud ja bibliograafiate bibliograafiad ning info ja kirjanduse otsimise juhid. Interneti allikate suhtes
tegevuse tõttu või isegi miitingutel poliitiliste kõnede lubamise pärast laiali saata. Uute seadustega mingil määral küll suurenes ka ajakirjandusvabadus, paraku oli see aga siiski pigem formaalne muutus, sest praktikas võidi ajakirju lubatud ajakirjandusvabaduse piiridest üleastumise korral kas trahvida või isegi sulgeda, ning vastavaid isikuid ka karistada. Aastatel 1906-1907 suletigi sadu publikatsioone ja mõisteti kohut sadade isikute üle, keda süüdistati mässuleõhutamises. Üle tuhande inimese ka hukati.8 6 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 82-83 7 The Cambridge History of Russia, Volume II Imperial Russia, 1689-1917. lk 633-634 8 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 68-69 6
tekkinud omaette keel, on semiidi keeltest ainus, mida kirjutatakse ladina tähtedega. Saarel on väga elav ja rikkalik luuletraditsioon nii inglise kui malta keeles. Teoreetilised tekstid. Isak Dinesen. Karen Blixen Isak Dinesen on kirjanikunimi, mille all avaldas oma ingliskeelsed teosed taanlanna Karen Blixen (sündinud Dinesen, 1885 – 1962). Karen Chistentze Dinesen sündis Taanimaal, Elsinori lähedal. Pärast esimesi noorpõlveaegseid publikatsioone otsustas ta kirjanikukarjäärist loobuda. 1914. aastal abiellus ta oma nõo parun Blixeniga ja ostis koos temaga Keenias suure kohviistanduse. 1921. aastal abielu lahutati ning Karen Blixen pidas istandust kümme aastat üksi, kuni ülemaailmne kohvihindade langus ka tema Karen Coffee Company lõplikult laostas. Samal ajal sai lennuõnnetusel surma ta inglasest elukaaslane Denys Finch-Hatton ning 1931. aastal pöördus Blixen Taanimaale tagasi. 1934
kroonika tõlge saksa keelde; 1848 53 · Archiv für die Gaschichte (Napiersky, Paucker, Bunge) · Est- und Livländische Brieflade (Bunge, Pabst, R. von Toll); palju mõisnike erakogudest; 1856 85 · Quellen (C. Schirren); Stockholmi arhiivist; 1861 81 · Neue Quellen (C. Schirren); Kopenhaageni arhiivist; 1883 85 · LUB (Bunge ja teised mehed) 1853 1914 Eestikeelseid publikatsioone avaldati vabariigi ajal. 1881 83 tõlgiti küll Hendriku Liivimaa kroonika, kuid see polnud päris teaduslik. 1920 21 ilmus K. Leetbergi tõlkes Russowi kroonika ilma viidete ja kommentaarideta. Ajalooline ajakiri publitseeris üksikuid dokumente, hiljem ka retsensioone. Publitseeriti Linnaarhiivi juures. 1923 ilmus ,Eestimaised palved Kullamaalt', milles sisaldub 1517. aasta J.Kiivelti katekismus, mis sisaldas Pater Nosterit, Credot ja Ave Mariat.
Vene Föderatsiooni Presidendi Arhiiv; …Välispoliitika Arhiiv; …Julgeolekuteenistuse Keskarhiiv; …Kaitseministeeriumi Keskarhiiv. Kohalikud arhiivid Mujal maailmas: Välis-Eesti arhiivid: Balti arhiiv (Stockholmis); teiste riikide arhiivid, kitsamate teemade puhul (eelkõige lähinaabrite, aga ka suurriikide arhiivid, mis kajastavad riigi välispoliitilist tegevust) Publitseeritud allikad (meil ei ilmu väga palju 20. saj teist poolt kajastavaid publikatsioone kahjuks, sest meie teadussüsteem ei soosi sellist publikatsiooni, seda ei arvestata eriti teadustööna): Dokumendikogumikud: metsavendade tegevus, hävituspataljonide tegevus, vastupanuliikumised. Üksikdokumentide publikatsioonid. Mälestused: mõned teemad hästi kaetud – küüditamised, vastupanuliikumised. Palju on kogutud ja tallel mäluasutustes, eelkõige Kirjandusmuuseumis. Bruno Sauli mälestused on kõrgemate võimukandjate
Marvin Harris (1927 2001) Üks tuntumaid, tähtsamaid teadlasi kultuurantropoloogias. Toetas ja arendas 'kultuurilise materjalismi' teooriaid. Haridus BA Columbia University, 1949 Ph.D. Columbia University, 1953 Välitöö Islas de la Bahia, Brazil (Town and Country in Brazil), 1956 Mozambique (Portugal's African `Wards': A First-Hand Report on Labour and Education in Mozambique), 1958 India, Ecuador, and Africa (Minorities in the New World. Six Case Studies), 1959 publikatsioone (1968) Rise of Anthropological Theory: A History of Theories of Cultures (1977) Cannibals and Kings: The Origins of Culture (1985) Good to Eat: Riddles of Food and Culture (1989) Our Kind: Who We Are, Where We Came from, Where We Are Going Kultuurimaterialism Sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed struktuurid tulenevad materiaalsetest tingimustest ja oludest. Oluline on suhe materiaalsete tingimuste ning populatsiooni tiheduse vahel. Populatsiooni surve naturaalsetele
Lisaks sellele on allikatena kasutatud ka teisi Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ning 1996. aastal ,,Külimi" poolt välja antud Erik Linnaks käsiraamat ,,Kontserni raamatupidamine". Samuti on 3 lõputöö koostamiseks kasutatud erinevat erialast kirjandust: Soome Majandusliidu ja WSOY koostöös 2009 välja antud majandusraamat ,,Konsernitilinpäätöksen laadinta", Äripäeva ,,Raamatupidamise praktik" ja audiitorfirma KPMG publikatsioone. Lõputöö jaotatakse kaheks peatükiks, millest esimeses antakse ülevaade mõistetest ning ettevõtete ühinemisel, jagunemisel ja omandamisel tekkivatest osalustest. Samuti käsitletakse esimeses peatükis vähemusosaluse arvestust ning konsolideerimise üldpõhimõtteid koos praktiliste näidetega. Teises peatükis vaadeldakse konsolideerimisgrupi arvestusmeetodeid - ostumeetod, korrigeeritud ostumeetod ning kapitaliosaluse meetodit, koos praktiliste näidetega.
Üldmõistena kasutatakse terminit ,,exteriorica". Exteriorica raames registreeritakse: - maa autorite väljaspool oma maa territooriumi ilmunud publikatsioonid - oma autorite teoste tõlked, mis ilmuvad teistes maades - antud maa keeles väljaspool maa territooriumi ilmunud publikatsioonid - antud rahvusest autorite publikatsioonid olenemata nende elukohast ja publikatsioonide avaldamiskeelest - teiste maade autorite publikatsioone, mis käsitlevad antud maad ja rahvast. Rahvusbibliograafia andmete täielikkus (bibliograafiline kontroll) tagatakse sundeksemplari seaduse ja selle seaduse täitmise range kontrolli teel. Eristatakse jooksvat (informeerib uute, loodavate dokumentide voost) ja retrospektiivset (informeerib rahvustrükiste kogumassiivist). 4. Infootsing andmebaasides: avatud juurdepääsuga ja litsentseeritud AB-sid, nende otsivõimalused.
põletav küsimus, miks juhtus Liivi sõda, kroonikud üksmeelel, et tegu oli jumala karistusega. Tema arvates on karistus Liivimaalaste kõlbmatu elu pärast. See Russowi maalitud pilt on kujundanud ajaloolaste poolt loodud pilti Liivimaast (küllane, aga moraalilanguse aeg - Russowi poolt kujundatud arusaam). Päris lõpuks veel 2 asju: Vene leetopissid. Kui Liivimaa allikad on laiali paisatud, siis kasutatakse nende publikatsioone - väga suur osa allikatest on publitseeritud. Liivimaa on nimelt see piirkond, kus keskaja ajaloo allikad on trükis avaldatud kõige suuremal määral, kuigi suur osa seeriate publitseerimine on pooleli jäänud. Neid finantseerisid rüütelkonnad, selle finantseerimine katkes Eesti ja Läti Vabariigi loomisega. Liivimaal ajalooallikatest suur osa publitseeritud, sest allikaid oli ka vähem kui Süda-Euroopas. Suur osa publikatsioon on väga vaned, nii näiteks 13
annaabi.ee 
