Skrisofreenia
allakäiku; sotsiaalkäitumishäireid (sotsiaalsete olukordade vältimine, tavapärastest tegevustest
loobumine, kartus välja minna, suhete jahenemine, ebaloogiliste või ebasobivate asjade
väljaütlemine, kummaliste sõnade kasutamine või mõttetute avalduste tegemine) ning
aktiivsushäireid, nagu liigne aktiivsus või vastupidi, passiivsus. Loomulikult peaksid lähedased
ise rahulikuks jääma, sest loetletud ohumärgid võivad esineda ka lihtsalt puberteediealisel
noorel, kui inimestel esinebki tihedamini psüühilisi võnkeid, aga valmis peab olema ka
tõsisemateks juhusteks.
Ravivõimalused
On palju vaieldud, mismoodi varases järgus psühhoosi kahtluse tekkimisel sekkuda ja
arvatakse, et kõigepealt peaks noorukiga tegelema ikkagi psühholoog. Varane pöördumine
psühhiaatri või psühholoogi poole ja psühholoogilised testid on need, mis haigust kindlaks teha
aitavad