Sorbonne'i ülikooli paleontoloogia ja bibliograafia professor Victor Langlois (1829-1869), kes uuris Kreekas Athose mäel asuva Vatopedi kloostri arhiivides Prantsusmaa ajaloo kohta käivaid materjale, leidis kreeklaste kirjavahetuse Bütsantsiga. Kreeka munga ja filosoofi Maximos Planudese (1260-1310) kirjade seas märkas Langlois algelist, käsitsi joonistatud kaarti, mis väga meenutas Kesk-Euroopat. Langlois' arvates kuulub see kaart Ptolemaiosele (see kannab manuskriptinumbrit ,,codex 655"). Kaarti lähemalt uurides veendus professor, et kaardi koostamisel on kasutatud ,,Geograafias" esitatud kaardikoostamispõhimõtteid. Lisaks leidis Langlois allikatest teateid, et Planudes oli Ptolemaiost väga austanud ning tema kohta isegi ülistavaid luuletusi kirjutanud. Seega oli Langlois veendunud, et Planudesel oli kasutada Ptolemaiose kaartide originaalid ning arvab, et kloostrist leitud koopia vastab
Kõik on vapustatud, liiatigi on seeläbi tekkinud uus poliitiline probleem. -Cornelia püüab end tappa. Curius, kes on temasse armunud, takistab teda selles ja teeb olukorra ebasobivust tajumata abieluettepaneku! Nördinud Cornelia mõtleb üksnes oma surmale. Sextus vannub kättemaksu. Kuningapalee. Cleopatra kuuleb äsjastest sündmustest Nirenuse kaudu. Ta otsustab kasutada tekkinud olukorda enda kasuks ja venna kahjuks - mõlemad ihaldavad ju olla ainuvalitsejad. Achillasel on ettepanek Ptolemaiosele: ta tooks Ptolemaiosele Caesari pea, kui saaaks vastutasuks Corneliaga naituda! (Niisiis, veel üks kosilane Corneliat piiramas.) Ptolemaiosel ei ole midagi selle vastu. Roomlaste laager. Caesar mõtiskleb Pompeiuse tuhaga täidetud urni ees. Saabuvad Cleopatra ja Nirenus. Cleopatra esineb "Cleopatra teenijanna Lydiana", kes palub Caesarilt abi: Ptolemaios olevat omastanud ta varanduse. Caesar on kaunitarist ülimalt vaimustatud ja lubab teda kaitsta
See poeg ei saanud valitsema hakata, kuna ta oli nii noor. · Aleksandri naisel(pärslanna) oli ka teine poeg, aga tema ei saanud ka valitsema hakkata, sest ta oli poolearuline. · Aleksandri impeerium jagunes neljaks suureks osaks 1. Makedoonia ja Kreeka Antiigos oli väepealik, antigoniidid 2. Pergamon seal hakkas valitsema Attaliidide dünastia 3. Egiptus seal läks võim Ptolemaiosele, räägitaksegi Ptolemaiose Egiptusest 4. Mesopotaamia+Pärsia Seleukiid hakkas valitsema, Seleukiidide riik · Hellenism sai alguse sellega, et toimus kreeklaste väljaränne. Eeskätt rändasid välja sõdurid. Välja rändasid ka kaupmehed ja käsitöölised · Kõige tähtsamaks kultuurikeskuseks kujunes Aleksandria. Veel olid tähtsad ka Pergamon ja Antiookia · Koinee idamaiste mõjutustega Kreeka keel Muutused
Hiljem lugesid Seleukose järeltulijad sellest sündmusest oma võimuajastu algust. 311. a. sõlmitud järjekordne leping diadohhide vahel kinnitas kujunenud võimujaotuse. Aasta hiljem lasi Kassandros Roxane ja 12-aastase Aleksandri tappa. Philippos II ja Aleksander Suure dünastia jätkumine polnud seega enam võimalik. Riik oli jagunenud viie tähtsama väejuhi vahel: Kassandros valitses Makedooniat ja Kreekat, Lysimachos Traakiat, enamus Väike- Aasiast oli Antigonose käes, Egiptus kuulus Ptolemaiosele ja Süüria, Mesopotaamia ning kaugemad ida-alad Seleukosele. Kõige ambitsioonikam diadohhide hulgas oli jätkuvalt Antigonos, kes tegutses käsikäes poja Demetriosega. Koos püüti nähtavasti saada oma võimu alla enamvähem kogu Aleksander Suure impeerium. Ülejäänud diadohhid Kassandros, Lysimachos, Seleukos ja Ptolemaios liitusid Antigonose ja Demetriose vastu. 307. a. hõivas Demetrios Ateena ja asendas Kassandrose ajal kehtinud oligarhia (Ateenas valitses 317
annaabi.ee 
