Humanistlikinimlikud tunded, inim kogemuste universaalsus(C.Rogers) Tunnetuslik info vaimne töötlemine Psühhobioloogilinekäitumine, kui ajus toimuv keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus 4. Psühholoogia harud Üldpsühholoogia uurib normaalse täiskasvanud inimese psüühikat Sotsiaal psüholoogia tegeleb inimeste vaheliste psüühiliste nähtustega Tööpsühholoogia uurib tööga seotud psüühilisi nähtusi Perepsühholoogia uurib psüühika probleeme pereringis Parapsühholoogia uurib paranormaalseid psüühilisi nähtusi Rakenduspsühholoogia Differentsiaalpsühholoogia 5. Psühholoogia meetodid Juhtumi analüüs ühe või mitme inimese väga põhjalik uurimine Vaatlus objekti sihipärane jälgimine, et kirjeldada ja üldistada fakte Küsitlusedinimeste arusaamade välja selgitamine
· Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad lagunevad ja murduvad. · Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg. · Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel. · Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid psüühilisi funktsioone, nagu ärkvelolek, teadvus, reaktsioonivõime ning mälu ja meeleolu seisund. · Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda raskeks ning mõnel juhul on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomu- muutused. Psühhoosi põhjus võib olla india kanepist valmistatud uimasti,
ühiskonna kiire areng. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. Paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt raske ravida. Depressiooni vastu aitab keskkonnavahetus, elureziimi muutus, vahel on väga otstarbekas arvutimängud ära koristada. 5. Narkootikumid- Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu. 6. Doping-Dopingained ei põhjusta joovet nagu narkootikumid. Üksnes füüsilisi ja psüühilisi reaktsioone uurides ei ole võimalik kindlaks teha, kas inimene on teataval momendil dopingainet tarvitanud. Kindlate järelduste tegemiseks on vaja teha biokeemilised katsed. Suhteliselt lühikese aja jooksul toimuvad muutused, mis võivad
või neuroloogiline kahjustus, mis viib sellese käitumiseni. Toksikomaania on haigaslik tung lenduvate ainete nuusutamiseks ja sissehingamiseks; eesmärk on uimastava või meeleolu tõstva efekti saavutamine; joovastavat efekti, mis tekib lenduvate ainete sissehingamisest nimetatakse chuffing; aineid hingatakse siise otse pakendist või mahutist; aineid mida sissehingatakse nimetatakse inhalantideks. Inhalantide kuritarvitamine põhjustab somaatilisi või psüühilisi häireid tema pruukijal. Tuntumad on liimid, värvilahustid, atsetoon, bensiin, vedelgaasid, nitritid e lämmastikhappe soolad. Toime: inhaleeritud ained imenduvad kopsudest vereringesse; võivad tekkida, meelepetted, iiveldus, segane kõne, erutus, krambid, äkksurma risk. Pikaajalise tarbimise tagajärjed: krooniline köha, suu ja nina ümbruses haavandid, kaalukaotus, depressioon, aju,maksa,neerude,vere luuüdi kahjustused. Kleptomaania e vargustõbi. Vastupandamatu tung varastada
TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖINSPEKTSIOON Teostab riikliku järelvalvet : Tööohutus Töösuhete Töötervisehoiu valdkonnas. kõige eesmärgiks on ohutute tööolude tagamine, teabe saamine sellest kuidas ettevõtted täidavad antud õigusakte. TÖÖTAJAD Töökeskkonnaspetsialist (ettevõtte poolt valitud vastutav isik) Töökeskkonnavolinik (töötajate poolt valitud vastutav isik) Töökeskkonnanõukogu ( moodustatakse ettevõttes kui üle 50-ne töötaja) KORRALDUS ETTEVÕTTES Tööinspektsiooni tuleb teavitada kui alustatakse uut tegevust, tööõnnetustest ja esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohutusteguritega. Siis tuleks ettevõttele sooritada riskianalüüs. Võimalike ohutuste vältimiseks. Esmaabi - igas ettevõttes peab olema vähemalt 1 koolitatud esmaabi andja ning olemas vajalikud esmaabi vahendid. OHUTEGURID Füüsikalised peamised ohutegurid: Müra, vibratsioon, õhu temperatuur-niiskus, madal või kõrge õhurõhk. Psüühilised ohut...
· Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad lagunevad ja murduvad. · Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg. · Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel. · Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid psüühilisi funktsioone, nagu ärkvelolek, teadvus, reaktsioonivõime ning mälu ja meeleolu seisund. · Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda raskeks ning mõnel juhul on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomu-muutused. Psühhoosi põhjus võib olla india kanepist valmistatud uimasti, kesknärvisüsteemi mõjutavate ainete, hallutsinogeenide ja kokaiini
eelkõige toitumisharjumustest. Viidatakse toitumisprobleemidele ja -häiretele, mis uuringute põhjal noortel esinevad. Uurimistöös ,,Psühholoogilised toitumishäired Viljandimaa noorte näitel" selgus, et neljandikul vastajatest esinevad ülesöömishood ning 1% on pidev ülesöömine. Valdav osa vastanutest, Viljandimaa noortest, on toitumishäiretest teadlik. Pea kümnendikul vastanutest (9%) on kindlalt esinenud (esineb ka hetkel) psüühilisi toitumishäireid. Rahvusvahelise anorexia nervosa ühingu ANAD andmetel on see protsent USA noorte seas 7,1. 10% vastanutest tõdesid, et neil on esinenud psüühiliste toitumishäirete sümptomeid, kuid nad on peagi naasnud tavapärase toitumise ja eluviisi juurde. Küsitluses selgus, et tervelt 81% Viljandimaa noortel ei ole esinenud psüühilisi toitumishäireid ega nende algsümptomeid. (http://www.vmh.ee/public/Toitumishaired_Viljandimaa_noorte_naitel_Kaisa_Tsaro_ja_Johanna_ Martin.pdf)
isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel vaimne pilt tegelikkusest. Õpioskused on oskused õpitavat omandada ja mõista, seostada seda eelnevalt õpituga, struktureerida ja kasutada, tedvustada ja vajadusel ümber struktureerida. Eristatakse metatasandi oskusi - oskust jälgida ja olla teadlik sellest, mida ja kuidas õpitakse, samuti oskust luua ja säilitada õpimotivatsiooni ning saavutada õppimisel vajalik emotsionaalne seisund.
· Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad lagunevad ja murduvad. · Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg. · Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel. · Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid psüühilisi funktsioone, nagu ärkvelolek, teadvus, reaktsioonivõime ning mälu ja meeleolu seisund. · Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda raskeks ning mõnel juhul on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomu-muutused. Psühhoosi põhjus võib olla india kanepist valmistatud
Korduvad tööliigutused Ei 0 Töömeetodid ja töövahendid Võimalus muuta tööd ja tööasendit Ja 0 Töövahendite ergonoomia Sobiv 0 Psühhofüsioloogilised faktorid, mis põhjustavad stressi ja muid psüühilisi kõrvalekaldeid Töö monotoonsus ja üksluisus Ei 0 Töötamine üksinda Ei 0 Sundtaktis töö Ei 0 Töö vaheajad Ettenähtud lõunavaheaeg, pausid vastavalt oma soovile 0
Korduvad tööliigutused Töö klaviatuuri ja hiirega, harva 0 Töömeetodid ja töövahendid Võimalus muuta tööd ja tööasendit Ja 0 Töövahendite ergonoomia Sobivad 0 Psühhofüsioloogilised faktorid, mis põhjustavad stressi ja muid psüühilisi kõrvalekaldeid Töö monotoonsus ja üksluisus Ei 0 Töötamine üksinda Ei 0 Sundtaktis töö Ei 0 Töö vaheajad Ettenähtud lõunavaheaeg, puhkepausid 0 Töösuhted Head 0
arsti poolt väljastatud retsepti. Retseptiravimid on tugevama toimega kui käsimüügiravimid. Allergia Mõnedele võib tekkida ravimite kasutamisel nn ravimiallergia, näiteks nahalööve, sügelemine, näoturse jne , aga raskematel juhtudel võib tekkida sokk. Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid, kuid eriti antibiootikumid. Sõltuvus Kiiremini põhjustavad sõltuvust need ravimid ,mis tekitavad meeldivaid psüühilisi elamusi, näiteks rahustid, uinutid ja valuvaigistid. Ravimtaimed Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntumad on teekummel, harilik leesikas, nõmmeliivatee ja piparmünt. Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravim koosneb
Oluline, töö suhteliselt pidev, 1 intensiivne Töömeetodid ja töövahendid Võimalus muuta tööd ja tööasendit Ja 0 Töövahendite ergonoomia Sobiv 0 Psühhofüsioloogilised faktorid, mis põhjustavad stressi ja muid psüühilisi kõrvalekaldeid Töö monotoonsus ja üksluisus Ei 0 Töötamine üksinda Ei 0 Sundtaktis töö Ei 0 Töö vaheajad Ettenähtud lõunavaheaeg, puhkepausid vastavalt oma 0 soovile
Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat[viide?]; · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse[1]; · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.[2] Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19
Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. •Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni. Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks. Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks, siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning hakata töötajat kurnama. Stressist saab distress. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: •suitsetamine; •liigne alkoholitarbimine; •narkootikumide tarbimine; •vähene liikumine ja istuv eluviis;
PABLO PICASSO 1881-1973 Pablo Picasso (tegelikult Pablo Ruiz) sünnib 1881. aastal Málagas. Joonistusõpetajast isa avastab varakult poja andekuse ja annab talle esimest õpetust. Picasso edasine areng kulgeb tormiliselt: 1896. aastal õpingud Barcelona ühes kunstikoolis, 1897. aastal valmivad esimesed illustratsioonid. 1901. aastal esimene skulptuur. Olles varsti pärast sajandivahetust kunstnikuna juba väljakujunenud isiksus, võtab noor Pablo kasutusele oma ema nime ja reisib korduvalt Pariisi, kus hakkab 1904. aastast lõplikult elama. Stiilikriteeriumide alusel jaotatakse Picasso looming perioodideks. Esimene umbes kolm aastat kestev "sinine" periood lõpeb 1904. aastal. Temaatiline raskuspunkt asub ühiskonna ääremail olevate inimeste kujutamisel. Järgneb 1906. aastani kestev "roosa" periood, mil Picassot huvitab peamiselt tsirkusemaailm. Picasso tutvub 1906-1907....
eelnevalt veendudes et masin on vooluvõrgust välja võetud. 1.7 KIIRGUS Kuumseadmed nagu kombiahjud ja pliidid eraldavad inimesele kahjulikku silmaganähtamatut kiirgust. Tööohutuse tagamiseks ei tohiks liiga kaua viibida järjest vastava seadme läheduses. 1.8 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Psühholoogilised ohutegurid on sellised, mis võivad põhjustada töötajale psüühilisi häireid. Psühholoogilisteks ohuteguriteks loetakse monotoonsest, töötajale mitte vastavat tööd, halba töökorraldust ja pikaajalist üksi töötamist. 1.9 TÖÖTAJALE MITTE VASTAV TÖÖ Tööandja peab arvestama töötaja palkamisel kandidaadi sobivusega, et antud isik suudaks taluda füüsilist koormust, kiirust ja töökeskkonda, samas enda tervist kahjustamata
"Meie aja kangelane" M. Lermontov 1) Nii Puskini Jevgeni Onegin kui Lermontovi Petsorin esindavad oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Kui Onegin on läbinisti romantiline kangelane, siis Petsorini puhul esineb ka realistlikke jooni. Nii Onegin kui Petsorin on seiklusjanulised noored mehed, kelle arvates peab ümberringi kogu aeg midagi toimuma, sest muidu muutub elu igavaks. Naistesse suhtuvad mõlemad tegelased üleolevalt. Puskini teoses ei suuda Onegin esmalt uskuda, et lihtsast maatüdrukust Tatjanast sai suurilmadaam ning teiseks tantsis ta ballil Olgaga vaid selleks, et Lenskit armukadedaks ajada
Tunnetatakse sotsiaalset survet, et peaks muutuma teiste sarnaseks, "osaks ühiskonnast". Keskiga (40-60/65 a.) Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu identiteedist. 40. aasta üleminek keskea kriis Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40% meestest ja 80% naistest.Keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et talud seotud tuska. Sellesse etappi jääb ka bioloogiliste rütmide mõju, klimakteerium, naistel jällegi varem kui meestel. Küpsuse periood (60/65 a.) Üleminek välistelt väärtustelt sisemistele. Inimese kalduvus tõmbuda sissepoole, isoleerida end välisest. Suureneb oht, et tunded kobavad minevikku ja muudavad
Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin, · Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Depressant Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Hallutsionogeenid · Hallutsinogeen on uimasti, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid tekitavad kerged füüsilist sõltuvust, nagu näiteks higistamine ja käte värisemine. Samuti
( Inimeses on 5 kehamahla, mis vastavad 5 põhielemendile välismaailmas- maa, vesi, tuli, õhk ja eeter.) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes. Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a) Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn Sina(980-1037m.a.j) nimetas ps. Häirete põhjusena materiaalseid ja psühholoogilisi tegureid, hakkas jälgima emotsioonide seost
Hallutsinogeenid Ravimid SÕLTUVUSE LIIGID · Hingeline ehk psüühiline sõltuvus - ühel hetkel tundub narkootikumide tarvitajale, et aine pruukimine toob talle tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu, sest reaalsustaju kadumine, eufooria ja ükskõiksus argimurede suhtes, tunduvad just nendena. · Füüsiline sõltuvus - seisund, mille puhul organism on kehavõõra aine omaks võtnud ja selle aine sisalduse alanemine organismi kudedes kutsub esile psüühilisi ja kehalisi vaevusi. Füüsilise sõltuvuse aluseks on organismi kohastumine võõra ainega ja selle aine sulandumine ainevahetusprotsessidesse. Narkomaani jaoks tähendab see võõrutusseisundi raskeid kehalisi häireid. · Sotsiaalne sõltuvus- tuleneb seltskonnast, kus tarvitatakse koos narkootikume. Sellises sõpruskonnas kujunevad suhted, mis on tihedalt seotud narkootikumide tarvitamisega ning sellest tulenevate tegudega.
Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse. Sõprus on kaht inimest ühendav lähedane vaimne suhe. Sõprus võib esineda nii sama soo esindajate kui ka vastassugupoolte vahel. Sõpruse korral puudub valdavalt igasugune seksuaalne alatoon. Kahte inimest, kelle vahel on sõprus, nimetatakse sõpradeks. Sõbrad on üksteisega tavaliselt avameelsed ja hoolivad. Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida.
Kordamine KT-ks . Tunnetusprotsessiks ehk kognitiivseteks protsessideks nim. neid psüühilisi protsesse , mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest( aisting, taju, mälu, mõju, mõtlemine, tähelepanu ja kujutlus).Analüsaator on närvisüsteemi osa , miis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees .Analüsaator koosneb kolmest osast : 1)Retsetorid ehk tundenärvilõmped , mis võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritus energia närviimpulssideks 2)närvikud , mis
kui kolm protsessi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimese psüühika osaks on: Vali üks: a. psüühilised protsessid b. psüühilised omadused c. kõik eelpool mainitud on psüühika osaks ÕIGE! d. psüühilised seisundid Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Millises psühholoogia koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. evolutsiooniline b. humanistlik c. kognitiivne d. psühhoanalüütiline Küsimus 4 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist ja käitumist. Lisaks soovitakse teada saada, millised tegurid mõjutavad ühiskonnas ilmnevaid protsesse.
pöörduda vanema põlvkonna poole: Kus te olite enne, kui noor jõudis sellisesse olukorda, kus ta ei osanud ennast muul viisil kuhjunud negatiivsest kooramast vabastada? Teise olulise mõttekohana toob Boie oma raamatus esile täiskasvanute võimetuse tulla toime sotsiopaadi osava ja manipuleeriva käitumisega. Lugedes tundub kohati, et Karli vanemad tajuvad oma lapse käitumises kõrvalekaldeid, kuid peavad paremaks silma kinni pigistada, et mitte tunnistada oma järeletulija psüühilisi probleeme. Kuigi peategelase vanemad jõuavad oma lapse mõistmiseni, kohtuvad nii Niklas kui ka ta vanemad nii politsei kui ka kooli mõistmatusega ja võimetusega näha reaalset olukorda, mis omakorda innustab Karli Niklast ja tema peret rohkem terroriseerima. Raamat toob selgelt esile, kuidas Karl on osavalt loonud koolis endast meeldiva noormehe kuvandi, mis Niklase oma vastuväidetega manipuleeriva klassivenna suhtes muudab õpetajate silmis sobimatu käitumisega poisiks
Müra auto teelt kostub heli tuppa hästi, kuid harva, sest autod ei kasuta seda teed tihti. Toas on ka ventilatsioon. Õhu temperatuur normaalne Õhu vahetus üldventilatsioon on olemas Valgustus piisav, kuid seda ei saa reguleerida, sest akendel puuduvad katted Vibratsioon- puudub 2. Psühholoogilised ohutegurid (mis võivad põhjustada stressi ja muid tõsisemaid psüühilisi kõrvalekaldeid) Töötamise monotoonsus, ühekülgsus vähene 3. Keemilised ja bioloogilised ohutegurid (mis võivad põhjustada allergiat, naha-, kopsu-, neerukahjustusi) Kemikaalid puuduvad Tule- ja plahvatusohutus toas on olemas suitsuandur ja tulekustuti (märgistatud), midagi süttimis ohtlikku pole. 4. Füüsilised ohutegurid (mis võivad põhjustada füüsilist ülekoormust ja sellest
Sissejuhatus Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks
Tegelaste endi mõtetega on "Mäeküla piimamehes" nende psühholoogiline areng väga hästi kujutatud. Näiteks Tõnus toimuvad muutused pärast Mari mõisnikule lubamist. Tsiteerin raamatust: "Tõnul on tunne, et tal enam midagi ei ole ja ta ise enam midagi ei ole. Tõnu ei mõista, miks ta veel kätt ja jalga tõstab, siit ning sealt tehes kinni haarab, miks ta silm tehtavat näeb ja aru seda taipab. "(lk.82) Teos on psühholoogiline, sest selles on kirjeldatud tegelaste psüühilisi läbielamisi. Raamatu peategelane Mari on väga enesekindel noor naine, kes ei lubanud meestel end käsutada. Mõnikord ta tahtis isegi tegutseda just vastupidi Prillupi soovidele. Kui Kremer ja Prillup sõlmisid lepingu, siis oli Mari selle vastu, sest tal oli eneseväärikus, mis ei lubanud tal lasta kaubelda endaga kui mõne esemega. Marile küll Kremer meeldis, aga ta ei armastanud neid kumbagi, sest teose lõpus, pärast Prillupi surma, ei jäänud Mari mõisniku juurde, vaid sõitis linna
Mõisted Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsu...
· Halveneb hammaste ja igemete seisund - tekib kaaries ning hambad lagunevad ja murduvad. · Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg. · Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel. · Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid psüühilisi funktsioone, nagu ärkvelolek, teadvus, reaktsioonivõime ning mälu ja meeleolu seisund. · Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda raskeks ning mõnel juhul on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomu-muutused. Psühhoosi põhjus võib olla india kanepist valmistatud uimasti, kesknärvisüsteemi
kaetud isoleeriva müeliinkestaga (Kivistik 1997 : 22). Kaks peamist närvisüsteemi allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist, taju, kujutlust, emotsioone jne, aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne närvisüsteem on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeid ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Ta viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust (Bachmann, Maruste 2001 : 43). Need kaks allsüsteemi on väljasuunatud vahendajad, mille kaudu saame me kehasse tagasisidet.
Taju Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga.Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga
istudes (laua all). Seisev, istuv Korduvad tööliigutused Väheoluline, töö hiire ja 0 klaviatuuriga 25% tööajast Töömeetodid ja töövahendid Võimalus muuta tööd ja Ja 0 tööasendit Töövahendite ergonoomia Sobiv 0 Psühhofüsioloogilised faktorid, mis põhjustavad stressi ja muid psüühilisi kõrvalekaldeid Tööpingelisus Keskmine 1 Töömonotoonsus ja Ei 0 üksluisus Töötamine üksinda Ei 0 Sundaktis töö Ei 0 Töö vaheajad Lõunavaheaeg, puhkepausid 0 Töösuhted Head 0 Inimsuhted Head 0
Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Vasesulamid Pronks = Tina + Vask VÕI Alumiinium Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, jt. Messing = Vask + Tsink Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks.
9b NARKOOTIKUMID JA HALLUTSINOGEENID Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu. Joove tekib siis, kui piisavalt suur kogus narkootilist ainet jõuab ajju. Joobe liigi määramine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu uimasti liik ja kogus, aine manustamise viis ja aine mõjuga seotud ootused, ümbritsev keskkond ning isiksuseomadused. Toime järgi jaotatakse narkootikumid kesknärvisüsteemi mõjutavateks, vaigistavateks ja hallutsinogeenseteks aineteks.
TAJU. Taju kuulub tunnetusprotsesside hulka. (Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid.) Tunnetusprotsessiks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötlus vahendusel pilt tegelikkusest. Taju on üks tegur mis aitab luua pilti tegelikkusest. Taju on psüühiline protsess, mis seisneb esemete ja nähtuste meelelises tervikpeegelduses. Ühendab ja korrastab aistinguid taju kujundiks, vahendab obejktiivselt maailma ning aitab kohaneda keskkonnaga .Taju aluseks on meelte kaasasündinud võimed, meeleelundite talitlus, õppimine ja pikaajalised kogemused. Ta on tihedalt seoses tähelepanu ja mäluga
Kakskeelsus Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis vajadusel teisele keelele ümber lülituma. Kuna kakskeelsus ei ole inimesele looduse poolt kaasa antud, vaid on õppimise ja õpetamise tulemus, siis laps, kes kasvab kahe keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed. Ühiskondliku kakskeelsuse puhul on tegemist ametliku kakskeelsusega, näiteks riik, kus on kaks ametlikku keelt. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse
Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed näitasid, et skisofreeniahaigetel on liiga kõrge vasesisaldus organismis. Siiski pole teada, kas kõrge vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Milleks kasutatakse? Vasksulfaadi on palju kasutusalasid, näiteks värvimisel, galvanosteegias, bordoo lahuse valmistamiseks puu- ja köögiviljal esineva hallituse hävitamiseks Vask kloriidi kasutatakse ilutulestikus rohelise värvuse saamiseks, samuti väävli
Romaan ,,Meie aja kangelane" Lermontovi teos ,,Meie aja kangelane"on 19. sajandi psühholoogilise realismi põhiteoseid. Kõige pealt seepärast, et peategelast Petsorinit ei kujutata erandliku, titaanliku isiksusena, vaid just nimelt ,,meie aja kangelasena", kelle omistatakse oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Autor püüab teadlikult olla võimalikult objektiivne jutustaja. Autor avaldas iseenda mõtteid kangelase suu järgi. Autor ja peategelane sulasid üheks isiksuseks.Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljaspoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu 2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ...
ja murduvad. Lootevigastused ja imiku psüühikahäired on amfetamiini, india kanepist tehtud joovastusaine, heroiini ja kokaiini tarvitamisest põhjustatud mürgituse otsene tagajärg. Surm võib saabuda muu hulgas heroiini, kokaiini, barbituraatide ja GHB üleannustamise tagajärjel. (Oiseth 1999: 46) 8.PSÜÜHILISED KAHJUSTUSED 9 Uimastid võivad esile kutsuda raskeid psüühikahäireid ja kergemaid psüühilisi kõrvalekaldeid. Meelemürkide mõju häirib paljusid psüühilisi funktsioone, nagu ärkvel olek, teadvus, reaktsioonivõime ning mälu ja meeleolu seisund. Aine pikaajalise kuritarvitamise järel võivad hälbed muutuda raskeks ning mõnel juhul on uimasti liigtarvitamise tagajärjeks rasked ja püsivad talitlushäired ja iseloomumuutused. Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulisest juhenditest
Sama tunne valdab meid siis, kui peame suure rahvahulga ees kõnet pidama. Meie käed on niisked ja värisevad. Süda klopib. Tunnete vajadust tualetti minna. Me ei mõtle selgelt ja kaotame kergelt enesevalitsemise. Kui me lõpuks peame esinema, on meie hääl nõrk ja kähisev. Me tunneme ärevust, kui ootame arstilt proovi kohta vastust, kui läheme töövestlusele või esimesele kohtamisele või kui oleme äsja sattunud liiklusõnnetusse. Ärevuse psüühilisi sümptomeid: · rahutus, võimetus lõõgastuda · pingetunne · kergesti ehmumine tühistel põhjustel · muretsemise või ärevuse tõttu esinevad keskendumise raskused või pea läheb mõtetest tühjaks · kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus · hirm kaotada kontroll enese üle või "minna hulluks" või "peast segi" · surmahirm Ärevuse somaatilisi sümptomeid: · südame kloppimine · higistamine · värisemine, vappumine
Alkohol ja ravimid Tõeline kirg püsib meeltes kaua Ajal, mil uimastid võidavad üha rohkem maid ja rahvaid, kipuvad traditsioonilised mõnuained tahaplaanile jääma. Tänane päev ei soosi joomareid ja hulle, aja vaimule on omased psühhotroopsed ained. Joodikud pole vist piisavalt atraktiivsed, et olla näiteks heategevuskontserdi sihtgrupiks.Ometi on alkohol narkootikumide massilisest pealetungist hoolimata uimasti number üks. Ärevus, unetus, masendus... Tubli joomine põhjustab psüühilisi häireid alates unetusest ja ärevusest, lõpetades tõsiste psühhoosidega. Helsingi A-kliiniku peaarsti Rauno Mäkelä sõnul kannatab räigelt võttes iga teine patsient masenduse all. Paljud hakkavad alkoholi tarvitamisest põhjustatud häirete tõttu kasutama rahusteid, masenduse vastaseid ning unetablette, loobumata samal ajal viinast. Rahusteid määratakse ju sageli ka toeks võõrutusravi ajal. "Paljud alkohoolikud tarvitavad näiteks bensodiasepiini väga pikka aega, kuna
Suure-Jaani Gümnaasium Psühholoogi elukutse ja psühholoogia rakendused Referaat Jane Sassiad 10.klass Õpetaja: Merike Kabanen Suure-Jaani 2016 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid. Psühholoogia aine hõlmab näiteks aistinguid, taju, teadvust, mõtlemist, emotsioone, motivatsiooni, vajadusi, informatsiooni töötlemist, mälu, hoiakuid, fantaasiat, unenägusid, isiksuse arengut,kõnet ja tegevust. Psühholoogia uurib nii inimest kui ka loomi. Psühholoogia uurib ka vaimsete protsesside bioloogilist alust ning kultuurilisi ja sotsiaalseid tingimusi ja mõjusid
tervisekahjustusi. Mõnedele võib tekkida ravimimite kasutamisel nn ravimiallergia. Osadel tekib see kas immuunsussüsteemi muutustest aga osadel on see kaasasündinud. Nähud: nahalööve, sügelemine, näoturse jne , aga raskematel juhtudel võib tekkida sokk. Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid, kuid eriti antibiootikumid. Ravimid võivad veel põhjustada ka sõltuvust. Kiiremini põhjustavad sõltuvust need ravimid ,mis tekitavad meeldivaid psüühilisi elumisi, näiteks rahustid, uinutid ja valuvaigistid. Ravimina kasutatakse ka ravimtaimi. Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntum on teekummel, harilik leesikas, nõmme- liivatee, piparmünt. Harilikult leidub kõige rohkem toimeaineid taime lehtedes ja õites, juurtes ja muidugi viljades
Arengu kiirus võib tekitada sekundaarseid probleeme: kiiremini arenevad tüdrukud - käitumisprobleemid, varasem seksuaalelu, rasedus hiljem arenevad poisid - ebakindlus, alaväärsustunne Kognitiivne areng Piaget´ järgi - formaalsete operatsioonide periood (al 12a). Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine - analoogiad, hüpoteetilised, teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Areneb võime kirjeldada ja jälgida oma psüühilisi protsesse (emotsioone, motiive, hoiakuid jm) - metakognitiivsed protsessid. Suureneb lühiajalise mälu maht (ka info töötlemine) ja kontsentratsioonivõime. Intellekt saavutab täiskasvanu taseme keskmiselt 12-15 ea vahel. Murdeeas võrreldakse end teistega: varases murdeeas suhtlemisoskusi, hilises murdeeas hoiakuid, elufilosoofiat, eesmärke jm. Psühhosotsiaalne areng Eriksoni järgi: identiteedi kujunemine vs identiteedi segadus (12-18 a).
mingi tunnuse suhtes. Trepanatsioon- luuõõne, eriti kolju avamine Tunnetuspsühholoogia- psühholoogia suund, mis rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises, kognitiivne psühholoogia. Tööstuspsühholoogia- Vaatlus- uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Võrdlev psühholoogia- psühholoogia ja zooloogia piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja psüühilisi protsesse. 2. Väited Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. -ÕIGE Hippokrates'e kehamahlade teooria on tänapäeval kasutu.- Vale / (+ Hippokrates'e kehamahlade teooriat tuntakse ka tänapäeval) Vabade assotsiatsioonide meetodit kasutab tunnetuspsühholoogia.- Vale (+ psühhodünaamiline psühholoogia) Unenägude analüüs on iseloomulik psühhodünaamilisele analüüsile.- Õige
Me oleme sündinud õppijad- me peame olema, sest ellujäämiseks on meil vaja tunda oma keskkonda ja sellega kohaneda. Õppimine on üks kohanemisnähtus, mille abil organism suudab end kaitsta ja tasakaalustada oma suhted ümbruskonnaga nii, et elu oleks võimalikult mugavam. Isiksusele: Üldiselt valitseb tõekspidamine, et õppimismuutused on organismile kasulikud, muudavad käitumise paremaks. Kuid on teada, et inimesed omandavad ka halbu kombeid, negatiivseid harjumusi, isegi psüühilisi haigusi, näiteks kogelemine. Õppimise keerukus: Teadlik õppimine on aga üks pingelisemaid vaimse tegevuse liike, mis eeldab enesedistsipliini ja kõrget sisemist motivatsiooni. See sunnib teritama tähelepanu, tegema kuuldust või loetust arusaamiseks jõupingutusi, nuputama antud ülesannete kallal ja meenutama vajalikke varem omandatud teadmisi. õppimine tähendab, et jätad oma varasemad tõekspidamised kõrvale ja püüad asju vaadelda ning mõista uuelt seisukohalt
Peasuunad: Usundiajalugu – uurib religiooni ajaloolises plaanis Võrdlev usundilugu – uurib eri religioone võrdlevalt ajalooteljel Religioonifenomenoloogia – uurib võrdlevalt eri religioonide üksiknähtuste sarnasusi ja erinevusi (mäiteks arusaama jumalast, ohverdamist, mingit müüditüüpi jne) Religioonisotsioloogia – uurib religiooni toimimist ühiskonnas (kogukondade mõju indiviididele) Religioonipsühholoogia – uurib religioonides olevaid psüühilisi nähtusi ja elamusi Religioonifilosoofia – uurib religioossete ideede kujunemist filosoofilises plaanis Religiooni määratlus Religioon on mingile inimrühmale omane ideede ja käitumiste kogum, mida seob usk olendisse, nähtusesse või tegevusse, millest/kellest tuntakse end sõltuvat Religiooni ja teoloogia vahekord Teoloogia ( kr theos – jumal, logos – sõna) on teadus mingi religiooni jumalatest, õpetustest, riitustest ja teenimisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
