TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Mari-Liis Soobik SÖÖMISHÄIRED JA PSÜHHOSOTSIAALSED NÕUSTAMISE MEETMED Referaat Haapsalu 2015 SISUKORD: Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.SÖÖMISHÄIRED...................................................................................................................4 1.1 Anorexia nervosa...............................................................................................................4 1.2 Bulimia nervosa.......
Kordamisküsimused kontrolltööks 1. Millised on täiskasvanu ja lapse põhilised erinevused? 2. Pärilikkuse kandjad on ... 3. Mis määrab lapse soo? 4. Miks on sünnieelses arengus eriti olulised esimesed 8 nädalat? 5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid (4tk) 6. E. Eriksoni inimese arengu psühhosotsiaalsed faasid 7. Meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused. 8. Nimeta põhjusi, miks inimene ei mäleta oma sünnimomenti ja imikuiga. 9. Joonista ja kirjelda närviraku ehitust 10. Närvisüsteem jaguneb ... 11. Mis on refleksid? 12. Millised on aju poolkerade üleasandeid: vasak poolkera (7tk) ja parem poolkera (7tk) 13. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt b
.............................................................................3 1. TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜSI ÜLDISELOOMUSTUS...........................3 2. OHUTEGURID KODUHOOLDUSTÖÖTAJATE TÖÖS.......................................3 2.1. Bioloogilised ohutegurid...................................................................................4 2.2. Füsioloogilised ohutegurid................................................................................4 2.3. Psühhosotsiaalsed ohutegurid...........................................................................4 2.4. Füüsikalised ohutegurid....................................................................................5 2.5. Keemilised ohutegurid...................................................................................5-6 KOKKUVÕTE.................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS........................
Põhjused väljendusid tihti soovis ennast karistada või väljendada viha enda suhtes. Eneseregulatsioon ning -karistamine on kaks kõige enimesinevat põhjust, miks noored end vigastavad. Klonsky mainib ära ka vähemesinenud, kuid mitte-vähemtähtsad põhjused nagu soov teistega samastuda, soov saada tähelepanu, soov tunda midagi, soov hoiduda suitsiidist ning soov tunda ärevust/elevust. (Muehlenkamp, 2007, Klonsky, 2006 kaudu). Psühhosotsiaalsed tegurid Aastatel 2009-2011 toimus Euroopa 11 riigi seas projekt nimega SEYLE ehk Saving and Empowering Young Lives in Europe (Säästame ja võimestame noori elusid Euroopas), mille eesmärgiks üldiselt oli noorte tervise parandamine läbi riski- ja suitsidaalse käitumuse vähendamise. (SEYLE, 2009). "Koolinoorte vaimse vervise kokkuvõtvas raportis" on väga hästi välja toodud SEYLE uuringuga kogutud tulemused. Antud uuring on tõsiseltvõetavam
Negatiivsed sümptomid: Mõjutavad inimese huvi, energiat, emotsioone ja algatusvõimet; Negatiivsete sümptomitega skisofreenik väldib kokkusaamisi; räägib vähe; ei ärritu ega näita entusiasmi; ei korrasta ennast, loobub pesemisest; Ravi: Tervendav ravi tuleb alles leida. Skisofreeniat pidurdavad antipsühhootilised ravimid, mis normaliseerivad teatud ajurakkude vahelist suhtlemist ja aitavad sel viisil hallutsinatsioone ja luulumõtteid vähendada; Psühhosotsiaalsed ravimeetodid. Prognoos: Skisofreenia on haigus, mis ei lõppe surmaga; püsivalt süveneb, põhjustades jäävat psüühikahäiret ja puude tekkimist; tekitab töövõimetust. Faktid: Naistel avaldub raskemaid skisofreenia vorme harvem (naissuguhormoonidide kaitsev toime); Meestel esineb haigust tihemini (nõrk stressitaluvus); Haigestutakse 2030 aastates; Skisofreeniat esineb üha harvem (parem elukvaliteet, varajasem diagnoos, kvaliteetsemad ravimid);
HARJUTUS: TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Töö nr: Nimi: Töökeskkonna Riskianalüüs Kuupäev: Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda riskianalüüsi metoodikaga BS8800 ja teostada TTÜ õpperuumi (ergonoomika labori -ruum 309) riskianalüüs. TÖÖ ÜLESANDED Analüüsida eelmiste tööde käigus saadud andmed töökeskkonnas esinevate riskide kohta. Kirjeldada ohutegurid ja ohuiseloom. Määrata riskitasemed lähtudes BS8800 maatriksist, pakkudes olukorra lahendused. METOODIKA Tabel 1. Riskitaseme hindamise metoodika (Riski hindamise maatriks) Tagajärg Väike toime Kahjulik toime Väga kahjulik toime Riski esinemine Ebatõenäoline I II III Tühine talutav ohustav Vähetõenäoline II III IV ...
· Helid- mõjuvad inimestele kesknärvisüsteemi kaudu. Nad kutsuvad esile positiivset emotsionaalset ärritus ja lülitavad tegevusse palju ajukeskusi. Muusika kasutamine võib anda tööks teatud rütmi ja vähendada pinget. · Lõhnad- nina harjub kiiresti ja mõne aja möödudes ei pruugita enam ebasoodsaid aroome tunda.Suhtelise õhuniiskuse korral lõhnataju suureneb. 1.2. Psühhosotsiaalsed Need sõltuvad läbisaamisest teisete kolleegidega ja vajadusel ka klientidega. Oluline on, kas töötaja on enda meelest piisavalt tasustatud, kas ta tunneb oma tööd prestiizikana ja millised on tema isiklikud ambitsioonid. 2. TÖÖÕNNETUSTE ENNETAMINE HOTELLI-, RESTORANI- JA TOITLUSTUSSEKTORIS 2.1 Libastumised, komistamised ja kukkumised Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
hakkamasaamises. Seda näiteks abielus, isiklikes- ja sõprussuhetes, väljapuhkamises, tervise üldises seisundis, töövõimes, elukvaliteedis, võimes ise hakkama saada ja oma elu juhtida, optimistlikkuse puudus tuleviku suhtes. Masenduse häire all kannatanul tekivad ka kroonilised valud ning haigus võib lõppeda suitsiidiga. 5 1.3 Depressiooni sümptomite jaotus, ravimeetodid ja psühhosotsiaalsed aspektid Depressioon on haigus, mida on inimestel keerukas ära tunda, sest erinevalt näiteks külmetusest on depressiooni sümptomid palju hägusemad ning mõned sellele häirele omased tunnused esinevad paljudel indiviididel näiteks peale rasket tööpäeva. Haiguse sümptomeid rühmitatakse üldiselt mõtlemise-, tunnete-, käitumise- ja füüsilise mõju alusel. Kõik sümptomid mõjutavad üksteist ning viivad inimese üha enam füüsilisse ja vaimsesse rahulolematusse
esinenud. Niisugused inimesed on psüühiliselt püsimatud ja mõjutatavad, neil on raske teiste inimestega kontakti leida, nende enesehinnang on madal. Sõltuvuses püüavad nad leida pääsu niisuguste probleemide eest. Internetisõltlased leiavad, et nad saavad end Interneti kaudu paremini teostada, tunnevad sageli, et nad on võrreldes reaalelu tutvustega internetikaaslaste seas rohkem hinnatud. Sõltuvustunde avaldumisega võivad olla seotud mitmed psühhosotsiaalsed probleemid: süütunne, depressioon, ärevus, üksindus, lahkhelid abielus, tööprobleemid, rahalised raskused või vähesed sotsiaalsed kontaktid. Internet pakub samasugust põgenemist reaalsusest nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid. Inimesed võivad Internetis luua endale uue ihaldatud identiteedi, teised suhtlevad selle identiteediga ja inimene võib arvata, et need suhted on sama, mis reaalsus. Võtmesõnaks on mõõdukus, probleem ei esine mitte kõigil inimestel ja kogu aeg. See
Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused. Mailis Taim MTTp-13 14.10.2013 Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine. Mida saad teha sina? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Tee töö- ja liikumisaladel nõuetekohaseid hooldustöid ning hoia need alad takistustest vabad. · Kanna asjakohaseid jalatseid. · Kontrolli, et valgustatus oleks nõuetekohane. · Sulge ahju, nõudepesumasina ja kappide uksed. · Ära jookse, vai...
teised arvuti kasutamisega liiale lähevad. Arvutisõltuvus ja selle nähud Arvutisõltuvus on sarnane kõigi teiste sõltuvustega (narkootikumid, hasartmängud, alkoholism jne). Seda kinnitavad ka järgmised punktid: · Arvutisõltuvus avaldub siis kui inimesel on reaalses elus probleeme. · Sõltuvuse tekkeks on vajalik eelsoodumus (isikuomadustest tulenevad, näiteks vähene stressitaluvus või igasugused psühhosotsiaalsed probleemid madal enesehinnang, süütunne, ärevus, depressioon, üksindus, lahkhelid abielus, tööprobleemid, rahalised raskused, vähesed sotsiaalsed kontaktid vms). · Avaldub kergemini neil, kellel on eelnevalt juba olnud probleeme mõne muu sõltuvusega (nt. suitsetamine, hasartmängud jne). Mis on arvutisõltuvus? Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis diagnoosi "arvutisõltuvus" pole, see liigitatakse diagnoosi "sõltuvus hasartmängudest" alla
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool XXX XXX TÖÖSTRESS Essee Juhendaja: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaktsioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäi...
Töökeskkonna käsiraamat. ( 2009). Tallinn: Sotsiaalministeerium. www.ti.ee/ott/info 11. Töökeskkonnas esineb alati ohutegureid, mis võivad tekitada tervisekahjustusi. Tööandja ülesanne on hinnata terviseriske ning rakendada abinõusid ümbritseva keskkonna ohuteguritega kokkupuute vähendamiseks nii, et need ei kahjustaks töötaja tervist. Töökeskkonnas võivad inimesele mõjuda mitmed ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed. Mina töötan haiglas hooldustöötajana ja arvan, et meil on väga palju ohutegureid , mis kahjustavad minu tervist. Füüsikalised ohutegurid: ÕHU TEMPERATUUR - muutlik, suvel liiga palav ja talvel külm. Jahedas töökeskkonnas tekib unisus, tähelepanu langus, veeresoonte ahenemine, lihastoonuse tõus. Liiga kõrge temperatuur langetab vaimset ja füüsilist töövõimet.
· Sotsiaalmajanduslik staatus kõrge kalorsusega toit tihti paremini kättesaadav · Endokriinfaktorid kõrge insuliini tase, neerupealiste ületalitlus, kilpnäärme alatalitlus. · Psühholoogilised faktorid stress, üksindus, depression. · Ravimid steroidhormoonid, antidepressandid. ADIPOOSUSEGA SEOTUD RISKID · Hüpertensioon · Koronaarhaigused · Diabeet · Sapipõie haigused · Liigeste haigused · Obstruktiivne uneapnoe · Erinevad kasvajad · Psühhosotsiaalsed probleemid. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Hingamine: · Funktsionaalne residuaalkapatsiteet on madalam. · Venitatavus langeb ümbritseva rasvkoe tõttu ja suurenenud elastne resistentsus halvenevad veelgi pikali/külili asendid. · Vistseraalne rasv surub diafragmat kraniaalsele (eriti lamades). · Krooniline hüpokseemia tõttu polütsüteemia, mille tõttu veremaht tõuseb ja võivad areneda pulmonaalne hüpertensioon ja cor pulmonale.
· Varusta fritterid termostaadiga, et vältida ülekuumenemist. · Puhasta rasvapüüdureid, pliidiventilaatoreid ja filtreid. · Märgista avariiväljapääsud ning hoolitse selle eest, et seal ei oleks takistusi. · Varusta töökoht tulekustutitega ja kontrolli neid. · Paigalda automaatne tulekahjusignalisatsioon ning sprinklerisüsteem. · Taga töötajate osalemine tuleohutuskoolituses. Psühhosotsiaalsed ohud Psühhosotsiaalsed riskitegurid on seotud töökorralduse ja töö vaimsete nõuetega. Vasturääkivad nõudmised, tööülesannete sisu otsustamise võimatus ning kaastöötajate ja juhendajate toetuse puudumine on kõik olulised riskitegurid. Pikk tööaeg ning sage töötamine öösiti ja nädalavahetustel suurendab hotelli-, restorani- ja toitlustussektori töötajate stressi. Suhtlemine problemaatiliste klientidega võib põhjustada stressi ning isegi ahistamist või vägivalda.
Praktikumid Nimed: Albina Plis, Liina Savtsik, Margarita Sidorenko, Jekaterina Dudina Kursus: 3.kursus Praktikum Psühhosotsiaalsed probleemid töökohtadel 1.1 Psühholoogilised ohutegurid on (Palun vali 1 õige vastus) : 1. müra, vibratsioon, õhu liikumiskiirus 2. füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, sundasendid 3. rakukultuurid, viirused, seened, 4. töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda, koostöökonflikt, vägivald 1.2 Kuidas on suhted seotud tööstressi ja heaoluga?
olemasolu tuleb aktiivselt otsida kõikidest patsiendirühmadest. Varane märkamine on eduka ravi alus. · Olulisim alkoholiprobleemide diagnoosimise vahend on patsiendi intervjueerimine, kuid kasutada võib ka erinevaid skaalasid ja laboratoorseid diagnostikavahendeid · Lühinõustamine on hea vahend alkoholi kasutamise vähendamiseks ja alkoholi poolt põhjustatud probleemide ennetamiseks. 11 · Toimiv terapeutiline suhe ja psühhosotsiaalsed sekkumised on alkoholiprobleemide ravi alus; ühtlasi on ka ravimitel oluline roll probleemse alkoholikasutuse ja sõltuvuse ravis. · Alkoholiprobleemide mõjutavad isiku peret ja elukeskkonda ja seetõttu tuleks neid ka probleemi lahendamisse kaasata.(Lehtmets 2013) Alkoholiprobleemi küüsis vaevleva inimese aitamisel on äärmiselt oluline, et aidatav inimene ise saaks aru probleemi olemasolust ning sooviks sellest vabaneda. Kedagi ei saa aidata vastu tema tahtmist
asjaoludega, ent siiski tuleb omaette käsitleda töötajate motivatsiooni või selle puudumist, töö ja töökoha prestiiži, karjäärivõimalusi jmt. Nii kujuneb ühtviisi ebasoodne olukord nii töötajal, kes teeb hea palga eest ebahuvitavat või ebameeldivat tööd, kui ka töötajal, kes tegeleb küll oma lemmikalaga, ent kelle töötasu ei võimalda normaalselt ära elada. Kollektiivisisesed suhted, aga ka suhted klientide ja partneritega on olulised psühhosotsiaalsed tegurid. 3. METOODIKA Riskianalüüsi koostamisel lähtuti EV SM juhendist „Riskihindamise viis sammu” ja OÜ TenTeam poolt koostatud käsiraamatutes „Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2010/2011“ ja „Riskianalüüsi käsiraamat“ antud soovitustest. Riskianalüüsi käigus kaardistati töötajate töölaadist ja töökeskkonnast tulenevad ohutegurid. Ohutegurite kaardistamiseks paluti töötajal täita töökeskkonna kaardistamise ankeet. Täiendav ja
ultseratiivne koliit • Crohni tõbi on sooletrakti autoimmuunsed haigused, raviks hormoon, immuunsüsteemi moduleeriv ravi Kõhukinnisus: • Iseloomulik kõva roojamass ja defekatsiooni pausid, defekatsiooni raskus, „potihirm“ • Sagedamini vanuses 2-4.a. • Põhjus: dieedi rikkumine, anatoomilised põhjused (nt. Hirschsprungi tõbi-jämesoole lõpuosas puuduvad närviganglionid ja peristaltikat ei toimu, stenoosid), kilpnäärme alatalitlus, psühhosotsiaalsed põhjused • Ravi: dieedialased soovitused, põhjuse likvideerimine (ka kirurgilisel teel), psühholoogiline abi (Autoimmuunsete) põletikuliste soolehaiguste lokalistasioon soolestikus (Autoimmuunsed) põletikulised soolehaigused • Kliiniline pilt: kõhuvalu ja lahtisus, palavik, aneemia, kasvupeetus • Diagnoosimine: Põletikumarkerid ja raua av näitajad veres, Calprotectin roojast, spetsiifilised autoantikehad verest,
aastatega kujunevat haigust juba varakult ennetada. Arterite ummistumisele viib südame isheemiatõbi. Meestel on südameinfarkt tunduvalt sagedasem kui naistel. Ka pärast kõvemat viinavõtmist on infarktioht suurem! 17.Mis on hüpohondria-ülemäärane ja põhjendamatu mure oma tervise pärast. Patsient arvab ,et tal on surmav või mõni hirmus haigus. 18.Nimetage millised eakate probleemid vajavad hindamist- motoorsed, sensomotoored, kognitiivsed võimed ja psühhosotsiaalsed, toimetulekualased tegevused, 19.Miks on hindamist vaja? -Tunda ära inimese tegevuslikud probleemid, teada saada inimese suhetest, näha ja mõista inimese tegevusliku võimekust. Funktsionaalse võimekuse väljaselgitamiseks, et osutada rehabilitatsiooni teenust- taastusravi, tugiteenust, hooldust. 20.Millised kehalise funktsiooni piiratused esinevad eakatel?- trepist kõndimine, kükitamine, istumine, tõusmine, peenmotoorika 21.Kuidas saab eakate füüsilist võimekust toetada
Tunnetuslike ja füüsiliste muutuste läbielamise ajal (murdeeas) võivad lapsed kasutada äärmuslikke käitumis- ja varjamisvõtteid. Nende reaktsioonid alates patoloogilisest kuni lihtsate käitumiskatsetusteni (,,lollimängimine", käe mittetõstmine või pidev käetõstmine, arutelude ajal teistest ülerääkimine või tähelepanu saamiseks korra rikkumine) mõjutavad ka õppimist. Samasooliste õpilastega klassides ei ole sugudevahelist konkurentsi ja paljud psühhosotsiaalsed stressitekitajad eriti need, mis on kultuuriliselt peale sunnitud on välditavad. Samasooliste laste klassides ja rühmades on paremad ka õpitulemused ja hinded. Laste tähelepanu on vähem häiritud. Uurimustulemused näitavad, et ainult tüdrukutele mõeldud koolides ja klassides paranevad tüdrukute õppimistulemused, eriti matemaatikas ja loodusteadustes. Kui poisid õpivad ainult koos poistega, paranevad nende tulemused lugemises, kirjutamises ja korrahoidmises
.................. KUTSEHARIDUSKESKUS ........................ ...................... Tööstress Referaat Juhendaja: ................ ................. 2010 Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ...
jms). · Kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus). Nägemise diskomfordi sagedus on erinev, kõikudes küsitletud töötajatelt tööpäeva lõpuks 40- 92% (aeg-ajalt) kuni 10- 40% (esinemine iga päev). See sõltub mitmest tegurist (ekraani heledus, töökoha valgustus, töökeskkond, uurimiste metoodika jms). Oluline on samuti töötajate sugu, vanus, tööiseloom, -korraldus, kaasnevad psühhosotsiaalsed tegurid jms. Enamikus uuringutest esinesid silmade sümptomid sagedamini (!) kui nägemise sümptomid. 6 Üldtunnustatud on seisukohad: · arvutiga töötamine iseenesest ei kutsu esile nägemise diskomfordi tugevnemist; · ei ole alust põhjenduseks, et arvuti kasutamine ei ole üldse seotud nägemise diskomfordiga; · arvuti ekraanikujutise kvaliteediparameetrite ja töökoha valgustatuse parandamine
psühhosotsiaalse töökeskkonna parandamisele. Töötajate ja nende esindajate kaasamine on väga tähtis. TÖÖSTRESS SISSEJUHATUS MIS ON TÖÖSTRESS KUI SUUR ON TS JA KES ON OHUSTATUD RISKI HINDAMINE JA TS ENNETAMINE Sissejuhatus Euroopa Liidus on tööstress (TS) seljavalude järel, mis mõjutab 22% ELi töötajaid, teine kõige üldisem tööga seotud terviseprobleem. TSi võivad põhjustada sellised psühhosotsiaalsed ohutegurid nagu puudulik töökorraldus ja juhtimine, kõrged nõudmised ja väike kontroll töö üle ning kiusamine ja vägivald tööl. Füüsikalised ohutegurid nagu müra ja temperatuur võivad samuti põhjustada TSi. TS ärahoidmine on Euroopa Komisjoni uue töötervishoiu ja tööohutusalase strateegia üks eesmärke. Mis on tööstress Tööstressi kogetakse siis, kui töökeskkonna
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
luuartriit, hingamisraskused, menstruatsioonihäired ja selle puudumine ning vähk (emaka-, rinna-, eesnäärme- ja käärsoolevähk). - Suremus. Rasvumine ei raskenda ainult haigust, see lühendab ka eluiga. Uuringud on näidanud, et suremuse määr kasvab 50%-lt 100%-le, kui kehamassiindeks on võrdne või suurem 30st, võrreldes kehamassiindeksi normaalulatusega. 4 - Psühhosotsiaalsed tagajärjed. Paljud rasvunud inimesed on kogenud sotsiaalset diskrimineermist, negatiivset suhtumist ja psühholoogilist stessi. Ülekaalulistel on täheldatud 37% suurem risk depressioonile (eriti meestel) ja naiste seas ka suitsiidikatsetele. Esineb palju oma kehaga rahulolematust. - Kulutused. Rasvumise mõju majandusele on tohutu. 1995 aastal oli rasvumusega seotud kulutuste kogusummaks umbes 99.2 miljardit dollarit. Lisaks kulutasid tarbijad 33
Need isiksuse iseärasused ei takista sarimõrvaril oma tegudest aru saada, neid juhtida. Aastast 2006 on Aleksandr Rubel vabaduses. Traditsiooniliselt on sarimõrvari isiksushäirete arenemise taustaks peetud pikaajalisi lapsepõlvetegureid nagu näiteks lapsepõlve areng, mida on peetud häirete tekkimises otsustavaks. Sarimõrvari isiksushäirete arenemisega on seotud vanemate alkoholi- ja uimastiprobleemid, rasked käitumishäired või muud pikaajalised, last kahjustavad psühhosotsiaalsed tegurid. Teisiti öeldes, isiksushäirete peamisteks põhjusteks peetakse sünnipärast vastuvõtlikkust, lapseea kasvutingumusi ja murdeea ebakõlasid. Sel juhul ei valitse inimene oma sisemisi stiimuleid vajalikul määral, vaid laseb end nendest kaasa kiskuda. Kaitstes end nende stiimulite eest varases eas väljakujunenud kaitsemehhanismidega, satub inimene vastuollu sotsiaalse keskkonnaga. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Serial_killer http://library.thinkquest
Skisofreenia Lootusetuse tunne Ärevushäired Kaasuv ärevus/ ainete kuritarvitamine ning tõsised meditsiinilised probleemid Eelnevad suitsiidikatsed Haiglast väljakirjutamine Negatiivsed elusündmused lapsepõlves Suitsiidimõtted Isolatsioon/ üksinda elamine Psühhosotsiaalsed stressorid Töötus Kaotused, majandusliku olukorra halvenemine Meessoost, kõrge vanus Kevad/ varajane suvi Perekonnas on esinenud enesetappe Tabel 1. Pika- ja lühiajalised riskifaktorid Lisaks tabelistoodule on riskifaktoriteks ka psüühikahäired, suure valuga kulgevad haigused,
Skisofreenia Lootusetuse tunne Ärevushäired Kaasuv ärevus/ ainete kuritarvitamine ning tõsised meditsiinilised probleemid Eelnevad suitsiidikatsed Haiglast väljakirjutamine Negatiivsed elusündmused lapsepõlves Suitsiidimõtted Isolatsioon/ üksinda elamine Psühhosotsiaalsed stressorid Töötus Kaotused, majandusliku olukorra halvenemine 4 Meessoost, kõrge vanus Kevad/ varajane suvi Perekonnas on esinenud enesetappe Tabel 1. Pika- ja lühiajalised riskifaktorid Lisaks tabelistoodule on riskifaktoriteks ka psüühikahäired, suure valuga kulgevad
Depression tekib eelkõige vastureaktsioonina rasketele läbielamistele, pikaajalisele stressile ja ootamatule negatiivsele kogemusele. Raskete läbielamiste alla kuulub näiteks lähedase surm, töökoha kaotus või halva uudisega leppimine. Pikaajaline stress võib tingitud olla püsivast konfliktist pereliikmega või töökaaslasega ja ka raskest haigusest. Negatiivne kogemus võib olla varguse või kallaletungi läbielamine. Mehilase sõnul on depressiooni peamiseks põhjuseks psühhosotsiaalsed, ümbritsevast keskkonnast tingitud konfliktid ja probleemid (1997: 86). Mehilane väidab samuti, et noorukite depressioon erineb täiskasvanu omast tunduvalt (1997: 92). Noortel on neid põhjusi palju rohkem, kuigi levinud on arvamus, et teismelistel on nii murevaba ja hea elu. Tegelikult on vaja noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega. Põhilised koormused on järgmised: iseseisvumine oma identiteedi otsimine isiklikud suhted
· Räägi madalama häälega, sest eakad inimesed kuulevad madalamaid hääletoone kõrgetest helidest paremini. · Võimalda rohkem aega mõistete omandamiseks ja integreerimiseks; rõhuta pigem konkreetset kui abstraktset materjali. · Vähenda segavaid keskkonnamõjusid. · Pea meeles, et kõik või mõni järgnevatest põhjustest võib olla seotud eaka kliendi õppimisvõime langusega: tserebraalsed muutused, psühhosotsiaalsed probleemid ja enesekontseptsiooni muutumine koos võimaliku enesehinnangu langusega. · Ole teadlik sellest, et grupikogemus võib eaka kliendi probleemilahendusvõimet parandada. · Pea meeles, et eakad kliendid on väga ettevaatlikud ega rakenda muutusi kergesti. Siinkohal võime järeldada, et peame õpetamiseks rohkem aega võtma ja integreerimiseks õppematerjali väikeste sammude kaupa edasi võtma. Lisaks kuuluvad vähenenud
J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu Indiviidi arengu mõjutamine Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse! Kasvatuse keskne tähendus ühiskonna arengus Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema Sotsiaalpedagoogiline teooria: Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab küsimusteasetuse iseloomu, ase...
sõltuvuse küüsi. ● sõltuvusainete kuritarvitamise raskus korreleerus hea kehalise aktiivsusega koos käitumise regulatsioonivõime puudulikkusega ● sõltuvusaineid kuritarvitavail delinkventsel noorukil avaldub ajju saabuva informatsiooni puudulikum analüüsi võime ● varasem psühhopatoloogia: vaenulikkus või usaldamatus teiste inimeste vastu, sundsündroom Sõltuvuse kujunemist mõjutavad psühhosotsiaalsed tegurid. ● Uudishimu - 8-10.a. lastest 40% on juba proovinud selleksajaks alkoholi, kui enamasti vanemad isegi ei aima seda ● vanemate eeskuju - 2-5.a. lastel kujuneb arusaam alkoholi osast ja üldisest toimest ● vanemate luba tarvitada sõltuvusaineid kodus - 84% lastest said esimese kogemuse kodus, kas siis kogemata või anti lihtsalt kellegi poolt lonks proovida ● eakaaslaste eeskuju, sõprade mõjutus - suurendab riski sõltuvusele 3-4x
teeb. Üldjuhul on nii, et mida kauem töö kestab, seda suurem on vigastuse oht. Luu- ja lihaskonna vaevuste riski suurendavad ka teised tegurid. Need jagunevad järgmiselt: 1. töökeskkond (füüsiline kliima, töö temperatuur, õhuniiskus. Temperatuur mõjutab lihaseid.) 2. töötaja isiksuseomadused ja võimed (töökogemus, väljaõpe, füüsilised omadused, eluviis) 3. psühhosotsiaalsed riskitegurid ja töökorraldus (suur töökoormus ja stress, pikad tööpäevad ja pinged, juhendajate toetuse puudumine) Need on neli peamist riskitegurit, mis esinevad kas eraldi või koos, võivad määrata, kas töötajal on oht luu- ja lihaskonna vaevuste väljakujunemiseks. Ohutegurid Haigust tingituna vaevusi võivad tekitada mitmed tegurid, nii eraldi kui koos: Füüsilised tegurid: 1. Jõu rakendamine: tõstmine, tõmbamine, lükkamine 2
kärusid. Kohanda töökoha planeeringut, pidades nõu teiste töötajatega. Esemeid tõstes või kandes hoia koorem kehale võimalikult lähedal. Osta tarnijatelt kaupa kergemate saadetistena ja väiksemas koguses. Ladusta varud riiulitele ohutult. 12 Kutsehaigused ja tööõnnetused Hotelli- ja toitlustussektori psühhosotsiaalsed ohud Psühhosotsiaalsed riskitegurid on seotud töökorralduse ja töö vaimsete nõuetega. Vasturääkivad nõudmised, tööülesannete sisu otsustamise võimatus ning kaastöötajate ja juhendajate toetuse puudumine on kõik olulised riskitegurid. Pikk tööaeg ning sage öösiti ja nädalavahetustel töötamine suurendab hotelli-, restorani- ja toitlustussektori töötajate stressi, samuti problemaatilised kliendid. Selle sektori töö on agentuuri EU-OSHA kohaselt ebasotsiaalne.
Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine Sõltuvuskäitumise erinevad vormid. Harjumus-ja impulsihäired- F63 (RHK-10, TÜ:1995 ) · Kategooria sisaldab käitumishäireid, mida mujal ei klassifitseerita · Iseloomulikud on korduvad teod, millel pole selget ratsionaalset motiveeringut ja mis kahjustavad tavaliselt inimese enese ja teiste huve · Inimese enda sõnade järgi on käitumise põhjuseks kontrollimatud impulsid · Häirete põhjused on ebaselged ning nad on ühendatud üldise kirjeldava sarnasuse tõttu · Tavakohaselt on alajaotusest välja jäetud uimastite liigtarvitamine (F10-19) ning seksuaal (F65)- ja söömiskäitumisega (F50) seotud harjumus-ja impulsihäired. Häired: · patoloogiline hasartmängimine (F63.0) · püromaania (F63.1) · kleptomaania (F63.2) · trihhotillomaania (F63.3) Harjumus-ja impulsihäirete võimalikud põhjused: · häirunud se...
2) Kemikaal- aine või valmistis, mis on looduslik või saadud tootmismenetluse teel. 3) Ohtlik kemikaal- mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Füsioloogilised ohutegurid on: 1) Kemikaalid töökeskkonnas 2) Raskuste käsitsi teisaldamise tingimused 3) Libe ja konarlik põrand 4) Tööaeg/puhkeaeg 5) Toitumise võimalused 6) Alkohol ja suitsetamine 7) Psühhosotsiaalsed aspektid Psühholoogilised ohutegurid on: 1) Üksluine töö 2) Pikaajaline töötamine üksinda 3) Töötaja nõuetele mittevastav töö 2.1.Ülekoormustraumade vältimine 2.2.Põhinõuded füüsilise töö korraldamiseks Töö peab olema korraldatud nii, et: · töötaja saaks vältida liigset väsimist põhjustavaid tööasendeid ja liigutusi; · töötajal peab olema võimalik muuta oma kehaasendeid ja liigutusi, kui võimalused
koolikohustuse mittetäitmise tõttu, lükkavad komisjoni tulemist edasi (hoiavad kõrvale), et koolikohustuslikust east välja jõuda. Väga suureks ohumärgiks on see, et juba 911-aastased lapsed satuvad koolikohustuse mittetäitmise pärast alaealiste komisjoni. Ilmselgelt on sel juhul lapse abivajadus väga suur pere ei suuda tagada lapse koolikohustuse täitmist, olgu põhjuseks siis vanemate alkoholism, vaimse tervise probleem, kaugel või kaua töötamine või muud psühhosotsiaalsed tegurid. Nii noored lapsed vajavad probleemides ilmselgelt ümbritsevate täiskasvanute abi ja tuge. Igal juhul on koolikohustuse mittetäitmine kindlaks ohumärgiks, et noore inimese elus on midagi korrast ära. Sealjuures jääb küsimus: kes, millal ja kuidas peab sellele probleemile reageerima ning mis täpsemalt on koolikohustuse mittetäitmine. Kuni pole kindlat arusaamist ja regulatsioone riiklikul tasandil, on võimalik vastutust koolis mittekäiva lapse eest üksteise
mürgistust. füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning Füsioloogilised üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning ohutegurid muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühhosotsiaalsed monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb ohutegurid töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada 2 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis
Praeguseks on kinnitust leidnud mitmesugused hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. Lapsi võib võrrelda lumehelvestega- nad kõik on tehtud ühest materjalist, olles samas täiesti erinevad. *Hüperaktiivsus võib olla geneetilist päritolu. Kõne alla tulevad eriti meesliini pidi päritud omadused, mille baasil võivad välja kujuneda hüperaktiivsus, tähelepanu-ja käitumisprobleemid. *Üheks tekkepõhjuseks võivad olla ka psühhosotsiaalsed tegurid, mis on põhjustatud varajaste kiindumussuhete puudumisest, psüühilisest tasakaalutusest või vähestimuleerivast keskkonnast( Toomla 2001). *Kuigi tähelepanu defitsiidiga hüperaktiivsuse tekkepõhjused on erinevad, mõjutavad nad kõik ühtviisi tähelepanusüsteemi ajus (Goldstein 1991). *Meie elus on väga tähtis toitumine. B:Reinhold väidab, et kunstlikud toiduvärvid ja mõningad keemilised elemendid toiduainetes võivad põhjustada tähelepanu puudulikkust
Eelkõige tavalisest teravam vajadus hea meeleolu järele koos tühjuse- ja masendustunde ning närvilisuse vähese talumise või talumatusega. Riskifaktorid võivad olla samuti väga erinevad: · Kultuurilised ja sotsiaalsed (seadused, mis lubavad alkoholi; sotsiaalsed normid ja tavad, mis soodustavad alkoholi kasutamist, alkoholi kättesaadavus, suured majanduslikud kaotused, vaesus) · Interpersonaalsed (halvad peresuhted, pere ja sõprade soosiv suhtumine alkoholi) · Psühhosotsiaalsed (käitumisprobleemid, halvad suhted tööjuures, enese vastandamine normidele) · Biogeneetilised (haavatavust määravad geneetilised faktorid, psühhofüsioloogiline haavatavus alkoholi mõju suhtes) Alkoholi mõju Alkoholi (ertüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob
4% jalaprobleemid 4 Arvutite vahetut mõju kasutajate tervisele tuleb käsitleda mitmest aspektist, milleks on · arvutitest ja nende üksikseadmetest lähtuvad otsesed riskitegurid; · kujutise kvaliteet kuvari ekraanil; · mõju tugi-liikumisaparaadile, tulenevalt ergonoomiliste nõuete täitmisel töökoha kujundamisel; · vahetu töökeskkonna seisund; · psühhosotsiaalsed riskid ehk psüühiline koormus,mille määravad töökoormus ja -pinge, töökorraldus jms tegurid. Võimalikud spetsiifilised riskitegurid tervisele · elektrostaatiline väli ehk antistaatiline elektriväli · kiirgus, mida tekitab katoodkiiretoru. Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada · tööülesannete raskust, vaimse töö koormust, nägemiselundi pinget;
eelkõige kolleegide ja teiste isikute poolse füüsilise vägivalla oht ning väga levinud on tegelikud vägivallajuhtumid. Tervishoiutöötajad puutuvad kokku järgmiste riskidega: · bioloogilised riskid, nt süstlatorkevigastustest põhjustatud infektsioonid; · keemilised riskid, sealhulgas vähktõve ravis kasutatavad ravimid ja desinfektsioonivahendid; · füüsikalised riskid, nt ioniseeriv kiirgus; · ergonoomilised riskid, nt patsientide hooldamine; · psühhosotsiaalsed riskid, sealhulgas vägivald ja vahetustega töö 1.2 Lõikehaavade ennetamine töökohal Tervishoiutöötajaid ohustavad süstlatorkevigastuste ja lõikehaavade riskid. Sellised vigastused on ohtlikud, sest nende tõttu võib töötaja nakatuda vere kaudu levivate haigusetekitajatega (viirused, bakterid, seened ja muud mikroorganismid). Inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV), B-hepatiidi viirus (HBV) ja C-hepatiidi viirus
HAAVA ja haavandi hindamine. TTK Jelena Shefer 2013 Haava hindamise komponendid. Haavaga patsiendi hindamine algab anamneesi kogumise ja haiguskulu tundmaõppimisega. Täielik haava hindamine kätkeb endas nii patsiendi seisundi kui ka haava hindamist. Saadud andmete analüüsimisel võib välja tuua faktorid, mis mõjutavad haiguskulgu ja haava paranemist. Klassifitseerides haava paranemise mõjutegureid võime sageli jõuda järeldusele, et haava paranemist takistavaid faktoreid on märksa rohkem kui paranemist soodustavaid faktoreid. Nii mõjutavad haava paranemist haava/haavandi põhjus asukoht haava paranemisperiood kliinilised sümptoomid ravivõimalused vastavate ressursside olemasulu ja missugused on ravijate teadmised ja oskused. Patsiendi ja haava hindamisel on oluline pöörata tähelepanu järgmistele andmetele. Haige vanus. Reeglina par...
• Läbipõlemine on vaimse, füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund, mis on kujunenud pikaajalise ülepinge situatsioonis • Läbipõlemine vajab kliinilist diagnoosi (ravi kuni pool aastat) Läbipõlemine • Mõjutab negatiivselt nii inimest kui ka tervet organisatsiooni • Läbipõlemist esineb enam noortel, kõrgema haridustasemega, pühendunud, tugeva motivatsiooniga, kõrge saavutusvajadusega töötajal Hetkeseis Eestis • Eestis puuduvad uuringud, mis näitaksid, millised psühhosotsiaalsed faktorid on meil olulisemad. Leida võimalusi koostöös teiste EL riikidega selliseid uuringuid läbi viia • Võrreldes teiste EL riikidega tegeletakse Eestis psühhosotsiaalsete riskide juhtimisega liialt vähe. Tuleks tõsisemalt tegelema hakata Hetkeseis Eestis • Muutused tööelus on kaasa toonud uued tööstressorid/psühhosotsiaalsed ohutegurid. Tuleks riskianalüüsides arvestama hakata • Töötajate psühholoogiline ja psühhosotsiaalne koormus on oluliselt tõusnud. Tuleks töö
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ III-3 TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1- C7) PATSIENDI ÕENDUSABI Uurimistöö projekt Tallinn 2012 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ TEEMA................................................................................................3 2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS.........3 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD................................................4 4. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA UURIMISTÖÖ ÜLESANDED................................7 4.1 Uurimistöö eesmärk.................................................................................................7 4.2 Uurimistöö ülesanded..............................................................................................7 5. ...
Mees, kes mõtles, et oleks parem olla surnud Harry on abielus ja tal on kolm last. Ta on töötanud palju aastaid naftapuurtornidel Põhjameres. Viimased paar aastat on ta olnud meeskonnajuht, olles kaks nädalat tööl ja kaks vaba. Tavaliselt tunneb ta elust rõõmu. Ta on heas vormis ja terve ning käib harva arsti juures. Kuid viimasel kuul on Harry tundnud kogu aeg tüdimust ja väsimust. Ta on turtsakas kodustega ja töökaaslastega. Mõnikord ta mõtleb, et oleks parem olla surnud, aga otsustas, et see teeks naise ja perekonna elu raskeks. Ta ütleb :"Mul on sageli tahtmine ühegi põhjuseta nutta". Ta on väsinud ja tujukas, öösiti rahutu ja kaotanud isu. Tal on raskusi keskendumisega. Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga lig...
Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. (2.,parand.tr.). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim. Mehilane, L. Taru: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Neuhaus, G. (2001). Hüperaktiivne laps. Tallinn: Kunst. Nõmme, A. (2005). Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. Tartu: Atlox. Rander, M. (1999). Hüperaktiivse lapse pedagoogiline iseloomustus. Haigestumist ja tervenemist soodustavad psühhosotsiaalsed tegurid. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Roomeldi, M., Haldre, L., Susi, A., Metsis, L., Kõrgesaar, R. (2003). Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Sousa, D. A. (2001). How the special needs brain learns. Thousand Oaks: Corwin Press. U.S. Department of Education. (2004). Teaching Children with Attention Deficit Hyperactivity Disorder: Instructional Strategies and Practices. [On-line]. http://www.addresources
- kognitiivselt - pealetükkivad mõtted, tähelepanu nõrgeneb Þ sooritusvõime halveneb - käitumuslikult – uni, isu, agressiivsus, suits, alkohol jm uimastid. 17. Stress ja haigused. Psühhosomaatika mõiste ja olemus. 18. Vastupanuressursid stressile. Tunnetatud sidususe/koherentsuse mõiste. Vastupanuressursid stressile • Materiaalsed • Füüsilised – tugevus, füüsiline veetlus • Kultuurilised – traditsioonid, kombed, rituaalid. • Psühhosotsiaalsed: - sotsiaalne võrgustik ja toetus – toimib positiivselt kõigis stressi faasides - teadmised (elustiili mõju tervisele, stressi toimemehhanism) - haridus (töökoht, sissetulek), • Isiksuslikud - -enesehinnang, toimetulekustrateegiad ⇒ tunnetatud sidusus (sense of coherence). Seda võib vaadelda kui autonoomset sisemist ressurssi, mis on oluline tegur stressiga toimetulekul ning vaimse ja füüsilise tervise säilitamisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
