põhjal formuleerusid tema teooriad, mida hiljem saatis suur edu.(Vikipeedia) Le Bon kuulus koos selliste autoritega nagu G: Tarde ja W: Wundt psühhologismi Koolkonda Euroopa sotsioloogias. Psühhologism on subjektiividealistlik lähenemisviis, mis püüab ühiskonda, eriti vaimse elu nähtusi tuletada psüühika seaduspärasustest (ENE). Üks tema esimestest teostest ,,La Vie" (,,Elu") 1872a oli raamat inimpsühholoogiast, mis näitas, et Le Bon oli hästi tuttav viimaste avastustega psühholoogiast. Ta jälgis ja tõstatas tihti uusi lähenemisviise ja teaduslikke uuendusi ning pidas ennast sellel alal pioneeriks. Mistõttu peeti teda tihti edevaks meheks. Samuti oli tal tulihingelise naistemehe kuulsus.1890 aastate algusest hakkas Le Bon endast kujundama sotsiaalteadlasena ja valitseva klassi nõustajana. (Ginneken 1992) Le Bon rakendas selle aja moekontseptsiooni - hüpnoosi - masside psühholoogia seletamiseks. Hüpnoos oli sellel hetkel kultuuri osa, millest kasvas
OP-KUNST Liisa Jõgi 2008 Op-kunst (ingl. k. optical art) on 1960.a-tel viljeldud kunstivool, mis kasutas taju- psühholoogiast tuntud optilisi efekte: Ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid Ruumilisi illusioone joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid täiendvärvilisi järelkujundeid lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jms Kuna op-kunsti teosed põhjustavad sageli liikumiselamusi, on seda seostatud ka kineetilise kunstiga . "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Teosed tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Victor Vasarely 1908-1997 Vasarely nägemus on Op-kunsti rajaja "uue linna nägemus geomeetriline, Ungari-Prantsuse päikeseline ja värvi...
KUIDAS KIRJUTADA AVALDUST? Järgnevalt mõned näpunäited, millised on avalduse kohustuslikud elemendid ja kuidas seda vormistada. 1. SAATJA andmed trükitakse lehe parempoolsesse ülemisse ossa: nimi ja perekonnanimi aadress telefon faks e-posti aadress jms. 2. ADRESSAAT (kellele avaldus on suunatud) trükitakse ära ametinimetus ja nimi, (lehe vastakpoolsesse ossa) TLÜ-s adresseeritakse: REKTORILE - Immatrikuleerimise, eksmatrikuleerimise, reimmatrikuleerimise, üleviimise jm. akadeemiliste teemadega seotud avaldused AKADEEMILISELE PROREKTORILE akadeemilise puhkuse, selle pikendamise ja lõpetamise taotlemine INSTITUUDI DIREKTORILE- punktide ja registreerimisega seotud küsimused INSTITUUDI ÕPPEJUHILE - osakonnasisesed organisatoorsed küsimused, akadeemilise puhkuse ajal ainete kuulamise taotlemine 3. Dokumendiliigi nimetus AVALDUS vormistatakse pealkirja asukohale 4. TEKST trük...
Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus. Ettevõtlik (pursuader) Initsiatiiv, organiseerimine. Juhtimine, müük, veenmine. Enesekindlus. Materiaalsed väärtused. Finantsalased oskused. Konventsionaalne (organiser) Süsteemide loomine ja korrastamine. Kord, täpsus, rutiin. Konventsionaalsus. Reeglite järgimine. Kontoritöö. Humanistlik paradigma 1. Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. 2. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. 3. Elu etapid ja etappide ülesanded. 1953 Donald E. Super “A Theory of Vocational Development” 1969 Lloyd Lofquist, Rene V. Dawis “Adjustment to Work” 1979 John D. Krumboltz “A Social Learning Theory of Career Decision Making” D.Superi (1910-1994) teooria Inimesed on erinevad oma võimete, isiksuse omaduste, vajaduste jne. poolest.
Carl Gustav Jung · C.G.Jung elas 26.juuli 1875 6.juuni 1961 · Ta oli Sveitsi psühhiaater ja analüütilise psühholoogia rajaja · Õppis Baseli Ülikoolis arstiteadust · Aastast 1900 hakkas tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri jurues Burghölzlis · Tema doktoritöö kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast". · Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga. · Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus.
töös rohkem kui kolm protsessi. tõene 4. Galileo Galilei käsitles objektide teisaste ja esmaste omaduste kohta tähendab seda, et osad asjade omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kui teised eksisteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, maitse) tõene 5. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: determineeritud protsessid. 6. Filosoofilise psühholoogia perioodil väideti, et psühholoogiast ei saa kunagi eksperimentaalset teadust, sest psühholoogia uurimisel ei ole võimalik uuritavast nähtust kontrollida ega kasutada numbreid-mateeriat. Seda väitis: immanuel Kant. 7. Teadusliki psühholoogia alguseks loetakse aastat: 1879 8. Inimese psüühika osaks on: psüühilised omadused, protsessid, seisundid. 9. Psühholoogias uuritakse seda, millised on in.psüüh protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjub in.mõtlemist ja käitumist
Impressionism muljetamine: 1870-1890.Kunstivool, mille kvantitatiivne osatähtsus on väike, kuid suure mõjuga hilisemale kunstile. Maalid ja skulp. Lähedane realismile, ühekülgne edasiarendamine. Romantik-realist Bourbet: kunstnik peab maalima ainult seda mida ta näeb. Edouard Mante: alustas akadeemilise kunstnikuna, 1863 ,,Olympia", 1865 ,,Eine murul" (probleem hele- tumedus pildil). Iseloom imp-le: 1. realismi lipu all loobuti psühholoogiast. 2. püüti tugineda loodusteadustele, kus domineeris kirjeldav meetod (üksikud faktid). 3. loobuti lokaaltoonidest; läbimaalimine. 4. loobuti (äärejoontest) joonistustest, inimese silm ei näe looduses joont-äärt. 5. tuleb maalida seda mida näed. 6. tuleb maalida vabas looduses. 7. tuleb maalida õigesti valgust. 8. valgus- varjus on sama värvuse erinevad toonid. Esimene näitus 1874, viimane 1886, kokku 8. Manet: hulgas rasked tuhmid varjud ja pruunikad koloriidi pildid heledad
Unt ei olnud poliitiliselt aktiivne, kuid ta jälgis oma aja mõttehoovusi, tajus teravalt kollektiivseid vaimseid kriise ja nende mõju üksikinimesele. Unt ise oli vist enam-vähem kõiges massiinimese vastand. Ta oli kahtlemata „originaal”, kelle vaimusärast on praeguses kultuuriruumis puudus. Keegi ei oska lihtsalt tema moodi mõelda. Aga tema kirja pandud mõtteid tuleks hoida taaskasutuses. Mati oli ülimalt huvitatud nii psühholoogiast kui ka psühhiaatriast, eriti psühhoanalüütilise suunaga psühhiaatriast. Mulle tundub et Unt ei ole põhimõtteline eksistentsialist, võõrandumus on sageli tingitud avalikust sfäärist, n-ö süsteemist, mis kandub üle inimsuhetesse. Teos „Võlg“ oli nõukogude ajal esimesi eesti kirjandusteoseid, mis põhjustas tõsiseid skandaale ja tohutuid vaidlusi noorte käitumise üle. Erinevalt mitmest teisest kirjanikust ei tähendanud
b. psühhodünaamiline koolkond ÕIGE! c. humanistlik koolkond d. kõik variandid on valed Küsimus 8 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: Vali üks: a. Emotsionaalsed protsessid b. Determineeritud protsessid ÕIGE! c. Eksekutiivsed protsessid d. Kognitiivsed protsessid Küsimus 9 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Filosoofilise psühholoogia perioodil väideti, et psühholoogiast ei saa kunagi eksperimentaalset teadust, sest psühholoogia uurimisel ei ole võimalik uuritavat nähtust kontrollida ega kasutada numbreid-matemaatikat. Seda väitis: Vali üks: a. W.Wundt b. Immanuel Kant c. Galileo Galilei d. Rene Descartés Küsimus 10 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse aastat: Vali üks: a. 1859 b. 1916 c. 1899 d. 1879 ÕIGE!
Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta Aistingute seaduspärasused on: 1. adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine 2. kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega 3. sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel Kasutatud allikad Toomela, Aaro 1999. Ülevaade psühholoogiast. Tallinn. Koolibri Kidron, Anti 2008 Psühholoogia põhisuunad. Mondo Vendelin, Vilja. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid. http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:DyMkcxrSdNsJ:eller.tmk.ee/UserFUser/File/Oppematerjalid/ Vilja/Tunnetusprotsessid2.rtf+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Kask analüüsib inimesi ja jälestab neid: miks ei käida tööl, kust võetakse raha joomiseks? Sveitser Theo on napsu- ja naistemees, täielik vastand nii Kasele kui ka arhitekt Maurerile, kelle ,,ülakeha dikteerib selle, mida alakeha teeb", ühesõnaga terve mõistuse juures olev homo sapiens-kuivik. Sõi-jõi ja oli nagu teised inimesed. Ta tahaks õnnelik olla, aga ei julge. Ka Theo tunneb teiste inimeste vastu teatud põlgust, need ei taipa ju midagi universumi sügavustest ega psühholoogiast. Tema, tõsi küll, tundub olevat romaani kõige värvikam ja elusam tegelane. Mõned inimesed kohtuvad lõpuks omavahel ja isegi abielluvad. Laura, kes on olemas vaid selle läbi, et on olemas televiisor ja seriaalid ( meenuvad emade-vanaemade mälestused Metsikust roosist ja Lihtsalt Mariast). Ta on ise teleseriaal ja luuletaja Eero mõistab, et nende kooselu ei kesta kaua, sest ,,Laura film hakkas ikkagi lõppema", nagu autor irooniliselt täheldab
raamatut, mis käsitleb põhjuseid,et miks just tema on see ainus ja õige minu jaoks({{12 Lorraine Bodger 2003;}}). Näide võimalikest lausetest (võite selle oma lausetele eeskujuks võtta): Sisestasin ekataloogi ESTER märksõnaks pedagoogika ning valisin välja kolm raamatut, mis mind huvitasid. Kõige huvitavam oli raamat, mis rääkis õpetajast kui kunstikust (viide allikale), kuid kindlasti kavatsen lugeda ka raamatut pedagoogilisest psühholoogiast (viide allikale). Oma lõputöös läheb mul kindlasti vaja aga raamatut, mis käsitleb uurimismeetodeid (viide allikale). Kui sul tekkis õppematerjali läbides viitehaldur RefWorksi kohta mõtteid, küsimusi, ettepanekuid vms, mida teiste tudengite ja õppejõududega jagada soovid, siis kirjuta mooduli all olevasse foorumisse ,,Arutelu (RefWorks)". .
1. Psühholoogia on teadus, mis uurib ja käsitleb inimeste psüühikat ja käitumist. Psüühika on aju omadus peegeldada tegelikkust ja ümbritsevat. 2. Psühholoogia jaguneb teoreetiliseks, praktiliseks, tavapsühholoogiaks ja parapsühholoogiaks. Parapsühholoogia tegeleb selle osaga psühholoogiast, mida pole teaduslikult tõestatud (hingerändamised, vaimud vms). Tavapsühholoogia on psühholoogia mida me kasutame iga päev (sõbrapsühholoogia, vanematepsühholoogia). Praktiline psühholoogia on psühholoogia, millega püütakse parandada inimeste elu ja maailma (nt. keskkonnapsühholoogia). Teoreetiline psühholoogia tegeleb inimeste sisemaailmaga (nt. sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia, mis uurib inimeste arengut jms.) 3
45) Millised on J. Jamesi teened? · Peetakse USA psühholoogia rajajaks · Süstematiseeris ja populariseeris paradimatismi (paradigmatistlik filosoofia on praktika ehk elukeskne õpetus). · Tõe otsing annab suuna ja stabiilsuse. · Peamine on teadvuse eesmärk, kuhu minnakse. 46) Millised on biheiviorismi printsiibid? Watson · John Watson oli biheiviorismi rajaja. · Psühholoogiast peab saama loodusteaduse haru, aga pole suutnud selleks veel saada. Peab olema objektiivne, eksperimentaalne nagu teadus seda on. · Uurimisobjektiks on käitumine. 47) Millised on gestaltpsühholoogia printsiibid. Köhler. Lewin · Vabaneda introspektiivsest psühholoogiast, aga teisiti kui USAs. · Saksa ,,gestalt'' tähendab vormi, struktuuri.
kasutamine (Rollo May, Ludwig Binswanger jt.) Psühholoogia Eestis 1919-1940 Aleksander Kaelas (1880-1920) - Moskva Ülikooli privaatdotsent. 1919. a. valiti Tartu Ülikooli professoriks. Suri 1920. a. Irkutskis. "Emotsioonide arengu küsimusest" (1916) ja "Emotsioonide olemuse ja väljendumise küsimusest" (1918). Konstantin Ramul (1874-1975) - eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium (1922). Doktoritöö Herbarti matemaatilisest psühholoogiast (1939). Ramul psühholoogia popularisaatorina. Ramul psühholoogia ajaloolasena. Artiklid ajakirjas American Psychologists (1960 ja 1963). Tsiteeritud kuni 1992. a. 10 korda. Andreas Bjerret (1879-1925) - mõistva psühholoogia esindaja, avaldas raamatu mõrva psühholoogiast. Eduard Tennmann (1878-1936) - "Üldine usundipsühholoogia" (1936) ja "Ekstaas ja müstika" (1936).
1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene I.Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena. 2. Kanti arvates ei saa psühholoogiast teadust kunagi selle pärast, et psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat, kuna andmetel, millega manipuleerib psühholoogia, ei ole ruumilist mõõdet. 3. Psühholoogiat ei saa vaadelda eksperimentaalse teadusena, kuna psühholoogia ei suuda kontrollida nähtusi, mida ta uurib. Kant oli veendunud, et sisevaatlusakt ise juba mõjutab ning moonutab vaimseid seisundeid, mida psühholoogia üritab uurida. Kokkuvõte/Arvamus
Eestis toimib veidi, kuid ebaametlikult. 4. Osho-liikumine. Nim ka Bhagwan-liikumine, uus-sannjaasini liikumine. Rajaja: Bhagwan (jumalik, üllas) Shree Rajneesh, al 1898 Osho. Sünd 1931. Meditatsioonitehnikad, kuni usuline valgustus. Aašramite rajamine.keskused üle maailma, neid juhivad sannjaasin’id. Al 1981 USA-s (pea)keskus. Osho Rahvusvaheline Kommuun. Tantraõpetus. Õpetus: laenud nt hinduismi tantraõpetusest, budismist, lääne humanistlikust psühholoogiast. Viited jeesusele kui valgustunud joogile. Soovitus elada hetkes. Keskenduda ümbersündide ahela katkestamisele. Transpersonaalne psühholoogia – muuta hingelist kogemust avaramaks. Nt ekstaas. Terapeut kui guru. Hägused on religooni ja psühholoogia piirid. Eestis välja antud Osho teoseid. 5. Reiki. Rajaja: Mikao Usui. 19 saj lõpp. Tervendamisõpetus. Meistrid pühitsevad meistreid. Rei-ki ehk universaalne eluenergia. Haigused kui segaduse ja ebakõlade tunnused
Žanrid-romaan, novell, jutustus tõetruudus ( kust saadi materjali?)-ilustata kujutatavat olulised autorid-Stendhal, C.Dickens, F.Dostojevski, A.Tšehhov Modernism: mitmekesisus-mitmetähenduslikus, mosaiiksus, oluliseks muutuvad läbielamised, tunded, soov korrastada korrastamatut eksistentsiaalsed probleemid , piir reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, modernistlik luule (sümbolism-prantsusm, , futurism-mõjutas luulet, vabavärss, kasutati sõnaloendeid, jõuline, imažism-prantsusm, lähtuti psühholoogiast, kujutati fantaasia maailma, sürrealism-ameerika ja inglise luuleringkondade koolkonnad, ere, lakooniline ja sugestiivne kujund, täpsed sõnad, uus rütm, piltide kasutamine), 20. sajandi tuntumad proosakirjanikud-O.Wilde, V.Woolf, F.Kafka, H.Hesse
ALFRED ADLER (1870-1937) Alfred Adler sündis 7. veebruaril 1870. aastal Austrias, Viini lähedal asuvas külas nimega Rudolfsheim. Kui Adler oli väike poiss, siis põdes ta külmetuse tagajärjel raskekujulist kopsupõletikku ja oleks peaaegu surnud. Kirjeldatud kogemus ning noorema venna kaotus lapsepõlves olid ilmselt ka põhjusteks, miks ta täiskasvanueas psühholoogiast huvituma hakkas. Adler küll taastus haigusest, kuid tema tervis ei olnud peale seda enam endine. Mitmed Adleri varasemad meenutused on seotud tema enda ning vanema venna Sigmundi pideva omavahelise rivaalitsemisega, mis tulenes sellest, et Alfred oli nõrga tervisega ja pidevalt haige, kuid vanem vend oli täie tervise juures ning füüsiliselt võimekam. Vendadevaheline rivaalitsemine kestis kuni nende keskealiseks saamiseni ning oli ilmselt
ÕPPIMINE JA MÄLU Õppimine hõlmab kõiki inimtegevuse eluvaldkondi, alates teadmiste ja oskuste omandamisest koolis kuni sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamiseni nii koolis kui ka mujal. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suh- teliselt püsivad muutused inimese teadvuses (Uljas, Rumberg, 2002). Õppimise viise on mitmeid. Seda saab teha spontaalselt, ilma otsese sellekohase soovita, ja tahtlikult, nagu seda tehakse näiteks koolis. Samuti võib õppida kellegi tegevust imiteerides või kedagi- midagi jälgides (Toomela, 1999). Õpitakse seepärast, et elus võimalikult hästi hakkama saada ja endaga paremini toime tulla. Paljudel polegi soovi õppida, kuid nad teevad seda ikkagi alatedlikult. Näiteks õpivad inimesed ka enda ja teiste vigadest, tegemistest ning paljudest erinevatest olukordadest. Inimesed õpivad kogu oma eluaja. Õppimine on oluline, sest see arendab meie mõttetegevust, see...
Esimene eelkoolikasvatus süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt. Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes.
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb: Protsessid Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga: psühhofüüsika psühhofüsioloogia (aju ainev...
Evans, Steven C. 2017; 3 Evans, Steven C. 2017; 4 Hughes, Kelvin 2016; 3 Evans, Steven C. 2017; 5 Rowlinson, Michael 2016;}} Näide võimalikest lausetest (võite selle oma lausetele eeskujuks võtta): Sisestasin e- kataloogi ESTER märksõnaks pedagoogika ning valisin välja kolm raamatut, mis mind huvitasid. Kõige huvitavam oli raamat, mis rääkis õpetajast kui kunstikust (siin on viide allikale), kuid kindlasti kavatsen lugeda ka raamatut pedagoogilisest psühholoogiast (siin on viide allikale). Oma lõputöös läheb mul kindlasti vaja aga raamatut, mis käsitleb uurimismeetodeid (siin on viide allikale). Kui sul tekkis õppematerjali läbides viitehaldur RefWorksi kohta mõtteid, küsimusi, ettepanekuid vms, mida teiste tudengite ja õppejõududega jagada soovid, siis kirjuta mooduli all olevasse foorumisse ,,Arutelu (RefWorks)". .
või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilaste arengut ja arengupotentsiaali, õppimise seaduspärasusi ning õppimiseks vajalike väliste tingimuste kujundamise võimalusi (õppemeetodite ja vormide kasutamine, õppetööks soodsa õhkkonna ja distsipliini loomine jne). 1.3.Pedagoogiliste distsipliinide mitmekesisus. Õpetajatööks vajalikke teadmisi ja oskusi ei paku mitte ainult pedagoogiline psühholoogia, vaid ka teised pedagoogilised ained, mis erinevad pedagoogilisest psühholoogiast nii lähenemisviisi kui ülesehituse poolest. Neist kõige sagedamini esinevateks on üldpedagoogika, didaktika ja kasvatusteooria. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteadus koosnebki tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, pedagoogika uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk
meetrit. Põhiline järeldus Westigate'i uurimusel oli, et ruumiline kaugus on põhiline tegur, mis määrab selle, kes kellega suhtleb. Grupidünaamika idee - rakendus Lewini üldisemale välja teooriale - sai alguse 1946. aastal, kui Connecticut Interracial Commission otsis lahendust rassilisetest eelarvamustest üle saamiseks. Selleks korraldati kahenädalane treeningkursus, mis sisaldas peamiselt loenguid psühholoogiast ja eelarvamustest. Grupidünaamika treeningu liikumine oli tegelikult juhus. Connecticuti töögrupi tuumik kogunes igal õhtul, et teha kokkuvõtteid ja planeerida järgmist päeva. Ühel õhtul soovisid aga kolm kursuslast staffi diskussiooni kuulata. Kurt Lewin häbenes veidi, kuid lubas siiski neil vestlust kuulata. Varsti mainiti ühe "külalise" nime ja arutati tema käitumist. Too inimene polnud aga järeldustega sugugi nõus ja põhjendas siis oma tegutsemisviisi
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
Seda lähenemist iseloomustavad järgmised teoreetilised seisukohad: 1. Iga inimese jaoks on olemas sobivaim töö või tegevusala. 2. Iga töö (elukutse) jaoks on olemas teatud isiksuse omaduste kogum, mis tagavad parima soorituse. 3. Elukutsevalik on teadlik, loogiline protsess, mis on enamasti ühekordne otsus. Humanistlik ehk arenguparadigma- ehk arengu(developmental)paradigma .See paradigma sisaldab endas paljusid erinevaid lähenemisi, mis peamiselt seostuvad kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud teoreetilise ning metoodiliste aspektidega. Humanistlik paradigma kerkis esile peale teist maailmasõda, 50-ndatel aastatel. Samal ajal ei kadunud matching’u paradigma kuhugi ning nad eksisteerisid kõrvuti. (Näiteks niiHolland kui Super tegutsesid aktiivselt kuni 90-ndate aastateni, arendades oma teooriaid ka edasi.) 1. Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. 2
ARISTOTELES Referaat Koostaja: Juhendaja: Rapla 2010 SISSEJUHATUS Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. ELULUGU Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas ...
häälitsused korraga, sümboliseerivad inimest tehnika maailmas. *gümnastiline luule ehk luuletamine keha liigutustega. *Tzara luule õpetus: lõika suvalise artikkli sõnad ükshaaval välja, raputa kotis segi ning võta ükshaaval välja-saabki luuletuse. Dadaistide eesmärk oli ergutada inimeste tunde- ja mõttemaailma. SÜRREALISM Sürrealism tekkis Prantsusmaal 1920ndatel ja hakkas maailmas vaibuma 1930ndate lõpus. Tähtsaimad esindajad on Andri Breton ja Paul Eluard. Lähtusid psühholoogiast, Sigmund Freudi alateadvusteooriast. Nende teooria oli, et kuna inimeste nägemus maailmast põhineb ainult nende meeltel siis reaalsus ongi kujutluste maailm ja kõige õigem on inimeste alateadvuses olev ning seda peabki kunstis kujutama. Püüdsid kujutada fantaasia maailma ja unenäolist reaalsust. Võtted/tunnused *kirjutada nagu hüpnoosis juhuslikke mõtte seoseid ülesse. *oivaline laip- mitu autorit kirjutavad paberile ridu, teadmata eelnevat teksti. *Eitasid loogikat ning kasutasid
MÜÜGIJUHTIMINE 1.Teeninduse mõiste ja olemus Klienditeenindus teenuse/toote tarbijani jõudmise protsess. Teenindus on oma olemuselt suhtlemine. Klienditeeninduse eelduseks on teenindaja pädevused (teadmised tootest/teenusest, müügitehnikatest, kliendist, psühholoogiast, oskused, motivatsioon) Klienditeeninduse kvaliteet on seotud ettevõtte organisatsioonikultuuriga ja teeninduskultuuriga. 2.Müügitehnikad ISIKLIKMÜÜK on ostja ja müüa vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku või rühma ostustsust. Suhtluse müüja poolne eesmärk on toote esitlemine ja müümine, kontakteerutakse vahetult silmitsi. Müüja sammudeks on: a) otsida ja leida potentsiaalseid kliente b) teadvustada kliendi vajadusi
2.3. Ainusus ja paljusus. Näiline ja tegelik Meelelise maailma (meie maailma) ="paljusus", kõik pidevas muutumise seisundis. Mõistet "ainusus" =ideede maailma (meist sõltumatu maailma) on püsiv ja muutumatu. ARISTOTELES (383-322 eKr) elu ja isik. · Õppis Platoni Akadeemias (saabus 18- ja lahkus 37-aastasena). mõjutatud Platonist. · kirjutas teadusteooriast, loogikast, moraaliõpetusest, ühiskonnateadusest, psühholoogiast, bioloogiast, keelest, kunstist, spordist, botaanikast, keemiast, täheteadusest, metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Ta lõi esimese süstemaatilise raamatukogu. Vaid osa tema teoseid on säilinud. Töötas Lykeioni koolis. · Oli Aleksander Suure koduõpetaja. 3.1. Ideeõpetuse kriitika Alljärgnevalt kritiseerib filosoof Platoni ideeõpetust: · 1.Meelelist maailma ei saa seletada ideede abil, sest ideed on püsivad
Psühholoog Psühholoog uurib ja hindab inimeste psüühilisi protsesse ja kasutab niiviisi saadud teadmisi inimeste ja inimgruppide aitamiseks.Psühholoogi töö eeldab eetikat ja vastutust teise inimese ees.Lisaks sellele peab psühholoog ennast pidevalt täiendama ja oskama olla psüühiliselt tasakaalus,et pakkuda oma klientidele kõrgekvaliteedilist teenust. Psühholoogi töö põhisisuks on inimeste individuaalsete iseärasuste uurimine ja nende nõustamine psühholoogilistes küsimustes.Psühholoogi ülesanneteks on iniemese hingeelu ja käitumisega seotud probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste läbiviimine, koolitamine ja uurimistöö.Psühholoogi töö on peaasjalikult seotud probleemide lahendamisega ja ta puutub kokku enamjaolt õnnetumate ja probleemsemate inimestega.Psühholoogile vajalikud oskused on ühelt poolt empaatia ja salliv suhtumine, et suuta inimse probleemidesse sisse elada, teiselt p...
Poksi Gümnaasium Astala Vista 10 h klass Värvide Psühholoogiast Referaat Kolga 2009 Värvid übritsevad meid sünnihetkest alates. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puutume, kui ka kõigest, mis meid übritseb. Värvusi kasutame kirjeldamaks oma meeleolu, tundeid ja isegi oma vaimseid või hingelisi kogemusi.Värvus on meie olemuse lahutamatu osa , kuigi tavaliselt me sellele ei mõtlegi. Aga värvide suhtes pole me suutelised jääma ka ükskõikseks
Valisin oma referaadi teemaks Sigmund Freudi, kuulsa XX sajandi psühhiaatri ja tema isiksusteooriad, kuna teadsin Freud´ist väga vähe, ning tema loodud isiksusteooriate teema jäi mulle selle aasta psühholoogiakursuselt kõige paremini meelde. Referaat räägibki peamiselt Freud´i isiksusteooriatest, mis küll tema ajal just eriti populaarseteks ei osutunud, kuid mis on vägagi palju mõjutanud ning muutnud XX sajandi inimeste arusaamu inimpsühholoogiasse. Viini psühhiaater Sigmund Freud (1856-1939) avaldas lugematul hulgal artikleid, brosüüre ja raamatuid. Noore arstina pani ta tähele, et paljude hingeliste, aga ka ihuliste hädade algpõhjus - eriti naiste puhul! on selles, et inimene surub endas alla seksuaalseid impulsse. Vanemad kolleegid möönsid, et teavad seda, kuid pidasid sellest rääkimist noore mehe naiivsuseks - pole ju sünnis niisugustest asjadest rääkida. Freud leidis, et tervis on siiski tähtsam kui kivinenud moraalinormid ja ta...
õde Ana Maria. Esimest õpetust sai ta vaid kümne aastaselt impressionistist maalikunstnikult, kes oli ta isa tuttav. Edaspidi kuulus joonistamine Dalí igapäevasesse õppekavva. Esimest korda pandi tema tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitikutelt väga kiitva hinnangu. 15- aastasena asutas Dalí koolilehe, millele kirjutas artikleid El Greco, Goya, Michelangelo, Velazquezi ja teiste suurte meistrite loomingust. Dalí huvitus ka psühholoogiast, kuid koolis jäid ta tulemused vaid keskpärasteks. Üliõpilasaastad (1921-1928) Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas Dalí õpinguid Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. 1926. aastal visati ta aga akadeemiast välja, kuna ta keeldus eksamitel osalemast. Lühike Madridis veedetud aeg mõjutas tema elu siiski otsustavalt, sest seal tutvus ta Luis Buñueli ja Federico García Lorcaga ning puutus esmakordselt kokku sürrealismiga. Suhted Federico Garcia Lorcaga.
Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ...
nende eesmärkide saavutamiseks. 2. Karjääri teooriate paradigmad · matching'u paradigma (kokkusobitamine): Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Efektiivsuse taotlus. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. Oluline on testimine · humanistlik ehk arenguparadigma: Seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest ülevõetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Elu etapid ja etappide ülesanded. Kasutatakse teraapiaid. · konstruktivistlik paradigma: 1990-ndatel tõdeti, et töömaailma on muutunud. Pidev otsustamine ja tähenduse leidmine. Mittelineaarsus. Inimene kui tervik (holistiline lähenemine). Pigem filosoofiline raamistik kui metoodikate kogum. Eesmärk abistada üksikisikuid, edendades nende võimet edukaks osalemiseks
neid lahendada. © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com Slide 12 Slide 13 Eetika erineb teistest inimesekesksetest Moraaliprintsiipide tunnused: teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu inimkäitumise Universaliseeritavus moraalinorm kehtib kirjeldamisega, vaid määrab, milline see kõikidele, kes on sarnases olukorras. peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab Ettekirjutavus moraalinormid on
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus:
kui eneselunastusõpetus. Eestis toimib veidi, kuid ebaametlikult. 4. Osho-liikumine. Nim ka Bhagwan-liikumine, uus-sannjaasini liikumine. Rajaja: Bhagwan (jumalik, üllas) Shree Rajneesh, al 1898 Osho. Sünd 1931. Meditatsioonitehnikad, kuni usuline valgustus. Aasramite rajamine.keskused üle maailma, neid juhivad sannjaasin'id. Al 1981 USA-s (pea)keskus. Osho Rahvusvaheline Kommuun. Tantraõpetus. Õpetus: laenud nt hinduismi tantraõpetusest, budismist, lääne humanistlikust psühholoogiast. Viited jeesusele kui valgustunud joogile. Soovitus elada hetkes. Keskenduda ümbersündide ahela katkestamisele. Transpersonaalne psühholoogia muuta hingelist kogemust avaramaks. Nt ekstaas. Terapeut kui guru. Hägused on religooni ja psühholoogia piirid. Eestis välja antud Osho teoseid. 5. Reiki. Rajaja: Mikao Usui. 19 saj lõpp. Tervendamisõpetus. Meistrid pühitsevad meistreid. Rei-ki ehk universaalne eluenergia. Haigused kui segaduse ja ebakõlade tunnused
1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena. 2. Kanti arvates ei saa psühholoogiast teadust kunagi selle pärast, et psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat, kuna andmetel, millega manipuleerib psühholoogia, ei ole ruumilist mõõdet. 3. Psühholoogiat ei saa vaadelda eksperimentaalse teadusena, kuna psühholoogia ei suuda kontrollida nähtusi, mida ta uurib. Kant oli veendunud, et sisevaatlusakt ise juba mõjutab ning moonutab vaimseid seisundeid, mida psühholoogia üritab uurida. Teosed:
Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus. Tänapäeval kolm kõige mõjukamat Vana-Kreeka filosoofi olid Sokrats, Platon ja Aristoteles.Vaatamata sellele, et Aristoteles oli Platoni õpilane on nende kirjutised ja maailma vaated suhteliselt erinevad. Aristotelese kirjutatud teemad erinevad pisut Platoni omades. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest,kunstist ja ka spordist. Ja see ei olnud veel kõik, samuti kirjutas ta ka botaanikast, keemiast, täheteadusest ja metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Raske on nimetada teadmiste valdkonda, millest Aristoteles poleks kirjutanud. Arvatavasti Aristoteles käsitles kõike tol ajal võimalike valdkondi. Erinevalt Platonist huvitasid Aristotelest rohkem empiirilised teadmised. Ta kogus materjali ja juba tema laste kirjutised sisaldavad üle 500 loomaliigi loetelu
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist.
David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda kindlamale empiirilisele pinnale. 2. Isiksusjoonte paradigma elas üle võrdlemisi pika kriisiperioodi, milles pandi tervikuna kahtluse alla püsivate ja ajas stabiilsete isiksuseomaduste olemasolu. 3. Käitumuslik ehk biheivioristlik paradigma üritas psühholoogiast välja ajada kõik, mis on subjektiivne ega ole vahetult jälgitav, kaasa arvatud isiksus. 4. Humanistlikul paradigmal on suurejooneline ajalooline taust, milles on tuntav nii eksistentsialismi kui zen-budaismi mõju. Funderi arvates on nende nelja klassikalise paradigma kõrvale või osaliselt ka asemele kerkinud kolm uut paradigmat. 5. Sotsiaal-kognitiivsel paradigmal ei ole selgelt määratletud tuuma. See on üsna kirju uurimuste
6. JÄRELDUSED Eksternaliseeritud depressiooni tunti ära hästi, ja seda peeti ka oluliseks, mis võib olla tingitud sellest, et selline käitumine hooldekodus halvendab oluliselt teiste laste keskkonda ja peab seetõttu raporti kirjutama. Internaliseeritud depressioon kipub jääma märkamatuks, mis tähendab, et selle valdkonnaga tuleb tegeleda rohkem. 7. PIIRANGUD Uuringu tulemusi võis mõjutada fakt, et sellest võis vabalt keelduda, mistõttu osa võtsid need, kes olid psühholoogiast huvitatud. Aga teised, kes ei olnud, need ei võtnud osa. Teiseks piiranguks on see, et vinjetid olid tehtud väga lihtsaks, et oleks hea vastata, aga päris elus on olukorrad palju raskemad. Kolmandaks piiranguks on see, et uuriti vaid poisse ja uuriti vaid ühte kindlat vaimset häiritust. 8 Uuringule annab kaalu ja piiranguid kompenseerib see, et kasutati hästi välja töötatud metoodikat, ja eesmärk oli samuti lihtne ka. 8. KOKKUVÕTE
inimestel teha karjäärialaseid otsuseid ja neid ellu viia ning karjääri planeerida 2. Karjääri teooriate paradigmad: matching'u paradigma eesmärk on kokku viia töö nõuded ja töötaja omadused. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. Elukutse valik on teadlik, ühekordne otsus humanistlik ehk arenguparadigma seostub kliinilisest psühholoogiast ja teraapiatest üle võetud aspektidega. Inimese kutse-eelistused ja mina- kontseptsioon muutuvad elu jooksul. Käsitleb inimese kogu elu arengut, eelnevalt tehtud otsused mõjutavad tulevikku. Meetod on enamjaolt vestlus konstruktivistlik paradigma 1990.ndatel tõdeti, et töömaailm on muutunud, vaja on uut paradigmat (ehk kujunes välja konstruktivistlik). Konstruktivistliku paradigma sisu: pidev otsustamine ja tähenduse leidmine, mittelineaarsus.
personali planeerimine, personali värbamine ja valik, personali hindamine ja motiveerimine, ühtse palgapoliitika väljatöötamine, töötajate koolituste planeerimine ja organiseerimine, arenguvestluste ja uuringute läbiviimine. Personalijuht peaks omama teadmisi organisatsiooni toimemehhanismidest, tööseadusandlusest ning organisatsioonikäitumisest, juhtimisest ja psühholoogiast, valdama intervjuu metoodikat. Kasuks tuleb süsteemne mõtlemine, hea väljendus- ning suhtlemisoskus. 4.Personali planeerimine Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks nõutavas kvalifikatsioonis ja struktuuris töötajate vajadus ning koostatakse personalihõive, rakendamise, arendamise karjäärijuhtimise jm. plaanid. Personali planeerimine on firmale sama vajalik kui kapitali ja rahaliste vahendite
Aristotelese loogika oli 19. Sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. 4 Ibid, 478 a. 5 Ibid, 370 b ja 370c. 6 Ibid, 473 d. 7 Nikomachose eetika 1096 a. Mõned aastad pärast Platoni surma sai Aristotelesest Aleksander Suure õpetaja. Pärast tema õpilase troonile asumist lõi Aristoteles Ateenasse filosoofiakooli Lykeion. Aristotelese kirjutatud teemad erinevad pisut Platoni omades. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest ja kunstist,spordist. Kusjuures ka botaanikast, keemiast, täheteadusest ja metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Raske on nimetada teadmiste valdkonda, millest Aristoteles poleks kirjutanud. Erinevalt Platonist huvitavad Aristotelest rohkem empiirilised teadmised. Ta kogub materjali ja juba tema bioloogiaalaste kirjutised sisaldavad üle 500 loomaliigi loetelu. Esimese süstemaatilise raamatukogu loobki Aristoteles.
, Maruste, R. (2001). Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Psühholoogia alused, lk. 42-70. Tallinn: Ilo. { Toomela, A. (1999). Neuropsühholoogia. Ülevaade psühholoogiast I osa, lk. 88-104. Tallinn: Koolibri. Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Mis on tunnetusprotsess? Psüühika? Närvisüsteemi alajaotused { Psühholoogia on teadus hingeelust ehk { Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju
Kognitiivne keeleteadus kitsamalt: keel kui üks kognitiivne võime. Suured andmekogud ja andmed rohkemate keelete kohta võimaldavad saada objektiivsemaid keeleuurimise tulemusi, lähtumata vaid ühe keeleuurija intuitsioonist (introspektsioon). Korpused on märgendatud, seega saab teha järeldusi keelte kohta, mida ise ei valda. Kognitiivne keeleteadus tekkis 1970ndatel vastusuunana formaalsetele keeleteooriatele. Lähtub kognitiivteadustest, eriti kognitiivsest psühholoogiast, mis uurib, kuidas inimene võtab vastu, talletab ja kasutab infot. Tänaseks on see hargnenud, eri suundi ühendab mõnikord vaid funktsioonilähtene mõtteviis ja/või paradigmasse kuuluda tahtmine. KEEL ON PILT SELLE KOHTA, KUIDAS INIMENE MAAILMAS JUHTUVAT/OLEVAT KONSTRUEERIB/KATEGORISEERIB = MÕISTESTAB. Psühholingvistika on tänapäeval omaette distsipliin, sh omaette ajakirjad (nii rakenduslik kui ka teoreetiline)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
