Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"ps hholoogia kui teadusharu" - 696 õppematerjali

2
docx

Eripedagoogika kui teadusharu

2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile. OÜ Vali Press trükikoda. Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint. Philip Williams. 1988. A Glossar...

Eripedagoogika -
43 allalaadimist
1
docx

Vana Kreeka kui tänapäeva kultuuri häll

Kreeka kultuuri ainulaadsus ja vastuvõetavus maailmale avaldus esimesena hellenismi perioodil. Hellenismi ajastul(338-30 aastat eKr) hakkati mõtlema loogikast ning asju võeti täie tõsidusega. Ühtlasi hakkati mõtlema ka kirjandusele, filosoofiale, meditsiinile ja paljule muulegi. Vana-Kreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegemist on Euroopa vanima kirjandusega. Kirjanduseelne periood koosnes suulisest loomingust. Hiljem hakkati seda ka kirja panema. Teost ,,Historia" peetakse ajalookirjastuse aluseks ning tema loojat Herodotost ajaloo isaks. Herodotose eesmärgiks polnud ajaloo kirja panemine tulevastele põlvedele vaid ta püüdis neid õpetada. Raamat on hindamatu väärtusega tänapäeva teadlastele. See on üheks parimaks sillaks ajalukku. Järgnevad põlvkonnad on võtnud õppust Herodotosest ja seetõttu me osalise...

Ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist
21
docx

Etoloogia - on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu

Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade käitumise uurimisega tegel...

Etoloogia - Eesti Maaülikool
60 allalaadimist
1
doc

Geneetika on teadusharu

Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nim. genoomiks. Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogumit nim. genotüübiks. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumit nim. fenotüübiks. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsed tasemel. DNA sünteeisle e. Replikatsioonile, RNA sünteesile e. Transkriptsioonile ja valgu sünteesile e. Translatsioonile. DNA lõiku, mis äärab ühe RNA molekuli sünteesi, nim. geeniks. Päriliku info avaldumise etapid. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel mRNA molekulid, mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid. Valg...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
4
docx

Tarkus on teadmine, kui vähe me teame

Need on inimesed, kes on oma elu pühendanud sellele, et võimalikult palju uurida seda maailma, kus me elame ja saada aru, kuidas see töötab. Just selle tõttu soovin ka mina teadlaseks saada. Et mõista paremini meie universumit, jõuda avastusteni, mille olemasolust inimestel aimugi pole. Saada aina targemaks ja targemaks. Kuid tarkus ei tähenda sugugi seda, et lõpuks saavad kõik maailma asjad selgeks. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud: „Teadus ei ole ega hakka kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi.“. Iga kord, kui midagi uut on leitud, on see kaasa toonud just selle, mida Einstein ütles – uued küsimused. Kunagi arvati, et aatom on väikseim aineosake, kuid mõnedele inimestele sellest ei piisanud. Nad uurisid edasi ja varsti leiti elektron, prooton ja neutron. Kuid see pani teadlased omakorda arut...

Kirjandus -
2 allalaadimist
3
docx

Tuumaenergia referaat

Tuumaenergia olemus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO 2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurte...

Geograafia - Keskkool
34 allalaadimist
50
docx

Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused

4) KOE tase - histoloogia, arengubioloogiaembrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Taimede koed: tugi-, juht- katte, põhikude). Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas vastavate kudede ja organite talitlusega. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavadki koe. 5) ELUNDI tase – ERI KOED moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) . Elundkond on samuti elu organiseerituse üks tase. 6) ORGANISMI tase – organism talitlus sõltub tema elundite(kondanse) koostööst, regulatsiooniga tagatakse sisekeskkonna stabiilsus, neuraalne regulatsioon, humoraalne regulatsioon. Organismid koos omakorda moodustavad 7) POPULATSIOONIDES taseme – ühel asustusalal elavad sama liiki organismid. (Kadrioru oravad, Peipsi kilud) 8) LIIGI tase – üks peamisi. Uurib, mis on ühe konkreetse liigi eripära (pruunkaru, valgejänes) 9) ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia). Nt taimekooslus, loomakooslus, muldkeskkond. 10) Ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR, hõlmab kogu Maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti. (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär) 3. Suhkrute lühiiseloomustus Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, hapnikku ja vesinikku. Sahhariidide peamisteks ülesanneteks on: 1. Energeetiline funktsioon – esmane energiaalikkas (1g sahhariidi lagundamisel vabaneb 17.6 kJ energiat) 2. Struktuurne ehk ehituslik funktsioon – tselluloos taimerakukestades, kitiin lülijalgsete toestes 3. Varuaine ülesanne – glüko...

Geenitehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
28 allalaadimist
16
docx

ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU

ÜHISKONNA ARENG JA MAJANDUSSOTSIOLOOGIA KUJUNEMISLUGU ADAM SMITH (1723-1790) "Rahvaste rikkus" 1776 Majandusteaduslik uurimus (uue teadusharu sünd) - majandusteadus, samas juhend poliitika kujudamiseks Ajastu kontekstis radikaalsed vaated Uuenduslik idee tootvast tööst kui riigi rikkuse allikast (läbimurre võrreldes merkantilismiga), arvati et tollimaksud kullavaru väljaviimisel toovad riigile rikkust Populaarseim "nähtamatu käe" kontseptsioon ("Usalda turgu") Keskendub riikide rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldustele I arengu eeldus ­ tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö ­ algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld ei määra enam kauba hinda) Kui ühte tööd teeb üks inimene, siis tekib vilumus, ei kulu nii palju aega ühelt töölt teisele liikudes Spetsialiseerumine tööviljakuse kasv, tööiseloom muutub rutiinsemaks Tö...

Majandussotsioloogia -
7 allalaadimist
6
docx

Geneetika mõisted ja seletused

Geneetika ­ teadusharu , mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse). Alleel ­ Geeni üks esinemisvorm. a) dialleelsus ­ geen esineb kahe alleelina(iseloomustab organismi) b) polüalleelsus ­ geen esineb mitmealleelse vormina(iseloomustab populatsiooni) Dominantne alleel ­ alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub.(tähistatakse suurtähega) Retsessiivne alleel ­ alleel, mille poolt määratud ttunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel(mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega). Homosügootsus ­ homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades ühe geeni ühesugused alleelid. a) antud alleelide suhtes toodab homosügoo...

Bioloogia - Kutsekool
34 allalaadimist
2
docx

Metallurgia kõrgahjutehnoloogia

Kogu tehnika baseerub metallidel, elektroonika on puhtalt metallidega seotud ja me isegi toitume igapäevaselt metallsöögiriistadega. Mis on siis ikkagi see metallurgia? Kuidas või mille järgi metallurgia jaguneb? Kuidas toimib kõrgahjutehnoloogia? Mis tööstusel on veel kõrgahjudest kasu? Kõike seda ja veel muudki huvitavat püüan selgitada oma lühikeses kokkuvõtvas töös. Metallurgia Metallurgia ajalugu on väga pikk, sest esimesed tõendid sellest pärinevad Serbia aladelt 6-5 saj. eKr, samuti ka Portugalist, Hispaaniast ja ka Suurbritanniast, kust on ka pärit kurikuulus Stongehenge. Ajaloo erinevad ajaperioodid on saanud nimed metallurgia läbi, sest just nii teame, millal oli raua- või pronksiaeg. Metallurgia pärineb kreeka keelsest liitsõnast ,,metallurge". Tõlkes tähendab see ,,töötlen metalle". Ül...

Materjaliõpetus - Kutsekool
9 allalaadimist
17
odp

Aatomifüüsika ja Astronoomia

Aatomifüüsika ja Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Koostas: Gristi Adrat Rühm:TTP-10 Aatomifüüsika Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. Aatomfüüsikas uuritakse üksikute aatomite (ja ioonide) vastastikust mõju teiste aatomite või ioonidega, tahkiste, valguse ja elektriväljaga. Samuti elektronide jaotumist kvantmehhaanilistele energiatasemetele (elektroni kvantolekud), elektronide erinevate energiatasemete vahel liikumisel tekkivaid spektraaljooni, keemiliste elementide perio...

Füüsika - Kutsekool
20 allalaadimist
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses j...

Bioloogia - Keskkool
90 allalaadimist
5
doc

Ökoloogia

Ökoloogia tegurid on keskkonna tegurid, mis jagunevad abioodilised ja biootilised tegurid: Abiootilised tegurid on tegurid elutaloodusest, mis jagunevad omakorda a) kliima tegurid b) olelustegurid ( õhk, vesi, muld) Biootilised tegurid on teised elusorganismid. Organiside vahelisi suhteid on erineva tasemega. Need on kas neutraalsed, kasulikud, kahjulikud, konkureerivad jne. Keskkonna tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Nad mõjutavad organismide arengut, pärilikkust ja üldse tunnuste välja kujunemist ja evolutisooni. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele Päikeselt saabub maale valguskiirgus, mida inimene näeb lainepikkusega 380-760Nm. See on nähtav valgus. Sellest lühilainel on UV kiirgus 380-10. Igal valgus alal on oma ülesanne. Infrapuna valgus on soojus allikaks. Eriti oluline kõigu soojastele organismidele...

Bioloogia - Keskkool
219 allalaadimist
11
docx

Kultuuriteooria

(Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor ­ saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis ­ prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John ­ oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism ­ Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon ­ mida öeldakse; Illokutsioon ­ lausungi eesmärk; Perlokutsioon ­ öeldu mõju. Barthes, Roland ­ oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti omanik. Baudri...

Filosoofia - Tallinna Ülikool
326 allalaadimist
7
rtf

12 klassi Bioloogia.

· Elu omadused - Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. *Ainuraksed ja hulkraksed. Nt: hulkraksed: Bakterid ja protistid. Ainuraksed: Kingloom, pärmseen. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objetid. - Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavhetus. *Organismid vajavad väliskeskkonnast erinevaid aineid. Nt rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat. *Ise sünteesivad vajalikke aineid. -Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. *kõigu või püsisoojased.Püsisoojased: imetajad ja linnud. Kõigusoojased: kõik selgroogsed organismid: kalad, kahepaiksed ning roomajad. -Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. *Suguline või mittesuguline. Mittesuguline: ainuraksed- pooldumisega, hulkraksed-vegetatiivselt või eostega. (Seene ja taimeriigis kohtab mittesugulist paljunemist) Suguline: hulkraksed. V...

Bioloogia - Keskkool
62 allalaadimist
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg ­ periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa oli...

Ajalugu - Keskkool
279 allalaadimist
8
rtf

Bioloogia uurib elu

Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. ­ Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. ­ Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. ­ Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Iga isend: a) p...

Bioloogia - Keskkool
246 allalaadimist
1
docx

Milleks mulle füüsika?

Selle abil on võimalik tundma õppida ja seletada peaaegu kõike. Alates sellest kui palju tööd tehakse ämbri tõstmisel kuni Mendelejevi tabelini välja. Füüsika teeb väga huvitavaks just see, et asjad on küll kirjas paberil ja kõik on ära tõestatud kuid, seda õppides tuleb väga paljuski kasutada oma kujutlusvõimet ja teadmisi. Iga päev luuakse kuskil maailmanurgas uusi teooriaid või valemeid. Samas uuritakse põhjalikult vanu valemeid ja teooriaid ning vahel isegi tõestatakse hoopis vastupidist. Füüsika kohta võiks koguni öelda, et tegemist on loomingulise täppisteadusega. Samas on paljud erakordselt huvitavad probleemid seniajani jäänud konkreetse lahenduseta. Kuid siiski olen mina arvamusel, et sellisel tasemel füüsikat, nagu praegu gümnaasiumis, mul vaja ei ole.Kindlasti loeb palju ka inimese iseloom ja huv...

Füüsika - Keskkool
9 allalaadimist
9
docx

Universumi varane evolutsioon- referaat

Kool Universumi varane evolutsioon Referaat Koostaja: Klass: Koht 2012 SISUKORD: 1. Sissejuhatus................................................................................. 3 2. Kosmoloogia............................................................................... 4 3. Paisuv Universum.................................................................... 5-6 4. Inflatsiooniline arneguetapp.................................................... 7-8 5. Kiirgusdominantne arneguetapp...

Füüsika - Keskkool
17 allalaadimist
14
doc

Konfliktid referaat

2 1. IGA UUS AJASTU MUUDAB VESTLUSE TEEMAT........................................................3 2. SUHTLEMINE JA SUHTED.................................................................................................4 3. SUHTEPROBLEEMID.......................................................................................................... 6 4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE......................................................................... 7 5. KEHAKEEL........................................................................................................................... 9 6. Ruumisuhted........................................................................................................................ 11 7. KULTUUR JA SUGU...

Filosoofia - Tallinna Pedagoogiline Seminar
40 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun