Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne,...
hirmutunne) või halvendavad muul viisil kohanemist reaalsusega (nt hallutsinatsioonid). Suvaline muutus psüühilises funktsioonis ei ole veel käsitletav häirena. Mõiste psüühikahäire väljendab seega eelkõige aju funktsionaalset seisundit ja ei viita alati konkreetsetele põhjustele ega ka võimalike haiguslike muutuste iseloomule ajus. Psüühikahäirete käsitlemise aluseks olevas Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis (RHK-10) on iga psüühikahäire tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise numbriga (koodiga). Häired on jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab vastavale häirete grupile. F0 Orgaanilised psüühikahäired dementsus, deliirium, orgaaniline isiksushäire F1 Psühhoaktiivsetest ainetest intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus tingitud psüühikahäired F2 Psühhoot...
Psüühikahäired Essee Lahutamiskartus lapsel Minu arvates kõige huvitavamaks psüühikahäireks on lahutamiskartus lapsel. Väikelapse- ja eelkoolieas on normaalne , et lapsel avaldub mõningane kartus reaalse või oodatava lahutamise ees isikuist , kellesse laps on kiindunud . Tavaliselt on selleks isikuks lapsevanem või mõni teine perekonnaliige. Lahutamiskartust tuleb diagnoosida vaid siis, kui ärevuses on kesksel kohal vasases lapseeas tekkiv kartus lahutamise ees. Lahutamiskartust , mis tekib arenguliselt mittevastavas eas (nt. teismelisena ), ei kodeerita selles rubriigis , välja arvatud ebanormaalselt püsivad lapseeast kestnud lahutamiskartusega juhud. Lahutamiskartusega lapsed on väga ärevad. Nad muretsevad ebareaalselt üleliia võimaluse pärast , et nende kiindumisobjektiks olevat isikut võidakse halvasti kohelda ning kardavad et ta võib lahkuda ega tule enam kunagi tagasi. Nad k...
Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit. Psühholoogi...
Skisofreenia, paranoiline skisofreenia Sümptomid: stuupor(ei reageeri keskkonnale), rahutus, hallutsinatsioonid, luulud, tahtejõu halvenemine, meeleolu langus Esineb: 1-l inimesel 100-st, mõlemal sool(naistel tavaliselt hiljem), täielikku paranemist tavaliselt ei esine Skisofreeniaga seotud filmid: "Piinatud geenius", "Suletud saar" 2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon Sümptomid: väsimus, unepuudus/liigmagamine,...
Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia Psühhopatoloogia Psühhopatoloogia on psüühikahäireid käsitlev õpetus, mis kuulub peamiselt psühhiaatria ja kliinilise psühholoogia valdkonda. Kliiniline psühholoogia ehk ebanormaalsuse psühholoogia käsitleb käitumist, mis ei sobi kultuurilisse või sotsiaalsesse konteksti, põhjustab ebameeldivust ning kannatusi nii endale kui ka teistele ning esineb statistiliselt harva. Psüühikahäired Depressioon ehk masendus, kurvameelsus esineb ligi 15-20% täiskasvanutest. Sealhulgas naistel sagedamini kui meestel. Sümptomid on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine. Langeda võib enesehinnang, esineda une- ja söömishäireid, tekkida lootusetus tuleviku suhtes ning unarusse võivad jääda kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Paanika...
Tingimused:*subjektiivne norm-inimene ise väidab et ta on terve/kõik on korras,*kultuurinorm-oma kultuurist lähtuvalt anname hinnangu teistele,*staatiline norm, *kliiniline norm-kaebusi,käitumisi võrreldakse haiguste tunnustega.Psüühilise häire seletused: *meditsiinilised põhjused-igal haigusel on oma põhjus N:ajuvigastus,nakkushaigus.*bioloogilised põhjused,*sotsiaalsed põhjused-haiguse on põhjustanud ühiskond,teised inimesed. *biopsühhosotsiaalsed põhjused-on põhjustatud kolmest eelnevast. ,,MINA" kaitsevõtted. Lapsepõlves varajased kaitsevõtted.Täiskasvanuks saades saavad nendest arenenud kaitsevõtted. Varajased kaitsevõtted:*eitamine-N:mina pole seda teinud,*tükeldamine-maailm jagatakse kaheks- heaks ja halvaks.*samastumine-mõeldakse välja halbade tegudega mingi tegelane. *kõikvõimsuskujutus-kujutatakse ebarealistlikke asju.Arene...
· Uued teadmised psüühika kohta levivad väga lihtsustatud kujul. · Psüühika uurimine on multidistsiplinaarne. · Võivad olla kaasatud: psühholoog, psühhiaater, logopeed, neuropsühholoog, lastepsühholoog... · Psüühikahäiretega seotud probleemide hulk ühiskonnas suureneb o Vananemine, narkootikumid, ajukahjustused. Erinevused Õigusteadus Psühholoogia Teo lõpptagajärg Käitumine Inimese käitumise ideaal Organismi toimimise seaduspärasused Hierarhiliselt organiseeritud järjestikuste protsesside Samaaegselt toimivate protsesside keerukas süsteem jada Sündmus asendatakse tekstiga Verbaalne arutlus- ja järeldusvõime on vaid üks osa inimese kog...
Insult võib tekkida aju veresoone sulgemisest või aju veresoone lõhkemisest. Kuna aju kontrollib ülejäänud keha tegevusi, mõjutab ajukahjustus terve keha tööd. Näiteks kui kahjustada saab ajuosa, mis kontrollib meie liigutusi, siis ajukahjustuse tagajärjel on liigutused häiritud. Samamoodi võivad kahjustada saada ka ajuosad, mis kontrollivad rääkimist, mõtlemist ning tundeid. Kuidas ennetada insulti? 1. Igal aastal haigestub Eestis insulti üle 4500 inimese. 2. Eesti tööealistel isikutel on insulti oluliselt sagedamini kui teistes euroopa riikides. 3. Insult on raskete tagajärgedega ning võib olla surmav. Insult on peamine rasket invaliidsust põhjustav haigus. 4. Insult tekib sagedamini eakatel, kuid võib tekkida ka noortel, isegi lastel ja imikutel. 5. Mõned inimesed on insuld...
Skisofreenia Eugen Bleuler (18571939), kes võttis kasutusele mõiste Schizophrenia Ladinakeelne nimi Schizophrenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia liide, tähistamaks ha...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Helen Prants AÜMD 1 PSÜÜHIKAHÄIRED Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus sotsiaalteaduste psühholoogiasse valisin teemaks psüühikahäired, kuna haigused pakuvad mulle huvi. Haigused on meie kõigi ümber ning oleks õige neist teada. Ma võin öelda, et ma armastan inimkonda, inimesed on nii huvitavad ja igaüks täiesti isemoodi. Kahjuks tehakse teistest järeldusi liiga kergekäeliselt, kõikidel on omad head ja halvad küljed. Must-valge ütlus on, et haiged, häiretega, puuetega inimesed on imelikud, nendega ei tasu tegemist teha, nad ei saa sinust niikuinii aru ning tavaliselt on nad ka vaesest perest, kelle vanemad on joodikud. See lause kõlab väga karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene lonkab, pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö, ta on ju nii kõhna. Mitme...
ANOREKSIA Anoreksia (teaduslik nimetus neurogeenne isutus, ladina keeles anorexia nervosa) on psüühikahäire (söömishäire), mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on põhiliselt noorte neidude haigus ja seotud tavaliselt stressi, vähese tunnustamise, elumuutustega - olgu see siis murdeiga, koolimured vms. Kliinilise diagnoosi püstitamiseks peab kehamassiindeks olema 17,5 või väiksem. Kaalu kaotus saavutatakse teatud toitude vältimise, oksendamise, kõhulahtisuse esilekutsumise, ülemäärase treeninguga. Anoreksiale iseloomulik on kehataju häire, mille tõttu haigel on hirm paksuks minemise ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Anorektiku meelest tuleb kaaluda võimalikult vähe. Ja enda meelest ei kaalu ta kunagi piisavalt vähe... Reeglina on anorektikud aktiivsed kehalise liikumise harrastajad, kes püüavad ennast füüsiliselt väga palju kurnata. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi...
See on pärilikkuse info kandja, mis määrab lapse sootunnuste väljaarenemise. Esineb ainult poiste seas. Sagedus Haiguse esinemise sagedus on 2,2:1000. Välistunnused Haigus avaldub puberteediea alguses. Poisid on pikka kasvu (keskmiselt 177 cm), pikkade käte ja jalgadega. Puberteediga ei alga tavapärast mehelikku karvaksvu. Kalduvus on rasvumisele. Suur rinnavähi esinemise sagedus (66 korda sagedamini kui tervetel meestel). Poisid on viljatud ehk nad ei saa järglasi. Esinevad psüühikahäired ja antisotsiaalne käitumine. Vaimselt on IQ 8590. Click icon to add picture Kelle järgi on nimi pantud ? Nimi on pantud Doktor Harry Klinefelteri järgi, kes esimesena kirjeldas seda sündroomi aastal 1942. Kuidas saab ravida ? Kasutatakse meess...
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste ko...
klass Juhendaja: Ene Laane Võru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Uni........................................................................................................................ 4 1.1Rahulik ja kiire uni.......................................................................................... 4 1.2Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid järgnevatesse astmetesse:..................................................................4 1.3Unepuuduse tõttu ilmnevad inimesel tõsised psüühikahäired........................5 1.4Unevajadus:................................................................................................... 5 1.5Unepuudus võib avalduda järgnevas:.............................................................6 1.6KNS funktsioonihäired:................................................................................... 6 1.7REM-une deprivatsioon:.................................................................................6 1.8Uni on vajalik:................................................................................................. 6 2Unenäod............................................................................................................... 8 2.1Une kestust mõjutavad tegurid:.....................................................................8 2.1.1Pärilikkus (unekestus; optimaalne uinumisaeg).......................................8 2.1.2Vanus...
Laste kaitsmise eesmärk Tagada lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning kaitse Eesti Vabariigis Laste kaitsmisel kohustatud subjektid Perekond – kogukond – riik On korraldatud riiklikul, kohalikul ja ühiskondlikul tasemel. Lastekaitse üldpõhimõtted Lapse huvide esikohale seadmine vs vanem Ennetamine, positiivne sekkumine Otsuste langetamine diskretsiooniõiguse (kaalutlus) põhimõtteid järgides (HÕS) Lapse huvi on a. kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis b. arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning toetab c. tema identiteedi, d. pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist Lapsesse puutuvate otsuste langetamisel ja lapse elukorraldusel tuleb arvestada: - lapse parimaid h...
3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused.............................................................................................. 12 Kokkuvõte...
Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus – m...
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
