muudavad veest välja ulatuvad kivid roheliseks ning libedaks. Hulkraksete vetikate suurus võib ulatuda mikroskoopilisest kuni väga suurte, mitmete meetrite suuruste taimedeni. Hulkraksete vetikate tundmaõppimist lihtsustab nende vetikate rühmitamine värvuse alusel pruunvetikateks, rohevetikateks ja punavetikateks. Veekogudes elavad vetikad justkui kihiti: kõige pindmises kihis on rohevetikad, seejärel on pruunvetikad ning kõige alusmistes kihtides elavad punavetikad. Pruunvetikates ning punavetikates on peale klorofülli ka teisi värvaineid, mis justkui maskeerivad nende rohelise värvuse. Pruunid ja punased värvained soodustavad sügavamasse vette jõudva vähese valguse neeldumist ning seetõttu suudavadki pruun- ja punavetikad elada sügavamates veekihtides. Vetikate puhul ei eristata taime osi -neil puuduvad vars, lehed ja juured. Kogu vetika keha nimetatakse talluseks.
2. Vetikad toodavad fotosünteesi käigus orgaanilist ainet, mida tarbivad vees elavad loomad toiduahela kaudu. 3.Vetikad on veeloomadele kaitseks ja sigimispaigaks. Vetikate tähtsus inimeste elus 1.Mahedamaitselisi vetikaid (nt. lehtadru e. merikapsas) kasutatakse inimeste toiduks Jaapanis, Hiinas, Koreas, Norras jt. maades. 2.Kasutatakse söödaks sigadele, lammastele jt taimetoidulastele koduloomadele. 3. Vetikaid kasutatakse sõnniku asemel väetiseks (Hiiumaal, Saaremaal) 4.Pruunvetikates toodetakse agarit, mida kasutatakse marmelaadi valmistamisel. 5.Vetikaid kasutatakse ravina ja neist valmistatakse ravimeid (nt. rootsi rohi) 6.Toiduvärvid. 7.Liimained 8.Plastmassid 9.Vetikate järgi on võimalik määrata veekogude saastatust.
keskkon d a d e s (ma o s ), on väga mürgis e d ; As(III) ühendid on mürgis e m a d kui As (V) ; Anorgaa niliste st ühendite st eriti ohtlikud As 2 O 3 ja AsH 3 ;paljud ke e mil. ründe ain e d ("sõjag a a sid") on As ühendid (ada m siit, luisiit) . Kohtumeditsiiniliselt on As lihtne määrata: Marshi reaktsioon juuste neutroaktivatsioonanalüüs (Napoleoni juhtum) . suhteliselt palju As sisaldub mereorganismides (taimsetes, loomsetes), näit. puna ja pruunvetikates. kollane As (pehmed kollased kristallid) omadustelt analoogne valgele fosforile,kuid palju ebapüsivam tekib As aurude ülikiirel jahutamisel (vedela lämmastikuga). As2O3 levinuim As ühend, As tööstusl. eraldamise vaheprodukt, kasutatakse teiste Asühendite saamisel, klaasitööstuses, topiste valmistamisel (konservant), anal. keemias jm.; As2O5 arseen(V)oksiid tunduvalt ebapüsivam. As reageerib HNO3ga (oksüdeeriv hape); lahj. HNO3
XX sajandil võetud kasutusele palju As-ühendeid (org.) (saj. alguses P. Ehrlich: salvarsaan jt.), praegu tuntakse tuhandeid As-preparaate Kui organismide koostisosa Elemendina leidub As väikestes kogustes paljudes eluskudedes (tinglikult essentiaalne element) As defitsiiti inimesel pole siiski täheldatud loomakasvatuses on As kasutatud kasvustimulaatorina suhteliselt palju As sisaldub mereorganismides (taimsetes, loomsetes), näit. puna- ja pruunvetikates (sh. Eestis) As biotoimet on palju uuritud Hea ülevaade: Αвцын А.П. и др. Микроэлементозы человека. Москва: Меицина, 1991, с. 266– 275. 3.16.2. Allotroobid, füüsikal. omadused As - mitu allotroopi neist püsivaim hall arseen ((-As), nn. metalliline As tihedus 5,74 kg/dm3 sulatatud kompaktne hall As meenutab metalli (hõbedase läikega) väga rabe As aurud (kuni 800ºC): As4 kollane As (pehmed kollased kristallid)
annaabi.ee 
