· Männid, lehised. · 37.Mis eristab tumetaigat ja heletaigat? · *Tumetaiga- tihedama okastikuga okaspuud(kuusk) · *Heletaiga- puude all on juba rohkem valgust(mänd) · 38.Miks on lehtmetsavöönd paiguti katkendlik? · Inimese tegevuse tõttu. · 39.Kuidas kaitsevad laialehelised lehtpuud end talvel lume ja külma eest? · Nad langetavad lehed ja langevad puhkeseisundisse. · 40.Mis iseloomustab pruunmuldi? · *Paks huumushorisont · *Kõdunevates lehtedes olevad mikroorganismid ning mulla ja taime aineringe on kiire. · 41.Millisesse metsavööndisse kuulub Eesti? · Segametsavööndisse. · 42.Mille poolest erineb segamets okasmetsast? · Segametsad on mitmerindelised, maapinnal tihe rohurinne, leidub rohkesti soid ja niite. · 43.Kus piirkonnas on lehtmetsavööndi erinevaid puuliike rohkem? Miks? · --- · 44.Nimeta lehtmatsavööndis kasvavaid puid!
Mustmuld Pruunmullad Paraskliimavöötmes leht- ja segametsade all leostunud karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis on savistunud B-horisont. Mittesilikaatse raudoksiidi kogunemisest on värvus lähtekivimist tumedam pruun või punakaspruun. Pruumullad on enamasti nõrgalt happelised, mitmesuguse (kuni 10%) huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega. Eristatakse leostunud ja leetjaid pruunmuldi, kuid ka küllastunud ja küllastumata muldi. Kastanmullad Stepivööndi lõunaosa ja kuivstepivööndi mullatüüp. Kastanmullad on huumus- ja toitainevaesed, paljud karbonaatsed või sooldunud. Kultuuristamisel on vaja muldi niisutada, vältides seejuures sekundaarset sooldumist. Huumusesisalduse järgi eristatakse tumedaid ja heledaid kastanmuldi. Katanmuld Punamullad
kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks temperatuuriks +4 °C, kliima on niiske ja pehme. Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima ka piirkonniti. Vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini. Valitsevad on leet- ja pruunmullad. Happelisus leetmuldades on suur ning toitained on sügavale uhutud. Pruunmullad on ainult nõrgalt happelised, kõrge produktsiooni-võime ja jõudsa aineringega. Prantsusmaal eristatakse nii leostunud ja leetjaid pruunmuldi. Mullad on enamasti viljakad. Prantsusmaal on haritud maad umbes 66, 000, 000 aakrit. Sellest niisutakse regulaarselt 6, 000, 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3, 000, 000 aakri niisutamisega. Rohumaade niisutamist esineb ka kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest. Põllumajandusega pole võimalik kõikjal tegeleda, sest Prantsusmaa pind on mõnel poole väga
kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks temperatuuriks +4 °C, kliima on niiske ja pehme. Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima ka piirkonniti. Vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini. Valitsevad on leet- ja pruunmullad. Happelisus leetmuldades on suur ning toitained on sügavale uhutud. Pruunmullad on ainult nõrgalt happelised, kõrge produktsiooni-võime ja jõudsa aineringega. Prantsusmaal eristatakse nii leostunud ja leetjaid pruunmuldi. Mullad on enamasti viljakad. Prantsusmaal on haritud maad umbes 66, 000, 000 aakrit. Sellest niisutakse regulaarselt 6, 000, 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3, 000, 000 aakri niisutamisega. Rohumaade niisutamist esineb ka kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest. Põllumajandusega pole võimalik kõikjal tegeleda, sest Prantsusmaa pind on mõnel poole väga
annaabi.ee 
