mida rohkem auru,seda tugevam koorik moodustub. · Toote pealispind tugevndeb ja pruunistub . · Kooriku paksenemine pidurdab niiskuse aurustumist ja niiskus jääb pidama kooriku alumistesse kihtidesse ning liigub edasi toote sisemuse poole.(sest läheb soojemast jahedamasse).Kooriku temperatuur võib tõusta 160-ne kraadini · kooriku värvumine toimub valkude ja suhkrute toimel: suhktutest ja valkudest moodustuvad MELANOIDID ,mis pruunistuvad. Samas annavad need ka koorikule aroomi ja maitse,need ained tungivad ka koorikust sisusse,seega kujundavad need ka toote sisu maitset. · Kõva sile ja koorik säilitab tootes pikemalt aromaatseid aineid ja niiskust.Seega kahvatu ja õrna koorikuga leival/saial ei olehead maitset ja need tahkuvad kiiremini. · 100-115 kraadi juures tärklisest amülaasi ja kuumuse toimel moodustuvad dekstriinid,mis temperatuuritõustes pruunistuvad.
halvenemist eelkõige maapinnalt pärineva koormuse eest kaitsmata põhjaveega Kvaternaari ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumites üle kogu Eesti. Kõikide teiste Eesti põhjaveekogumite põhjavee kvalitatiivse üldseisundi võib lugeda heaks. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti põhjavee mahuks on hinnatud 2000 km3. Joogivett tehakse Eestis pinnaveest vaid Tallinnas (Ülemiste järv) ja Narvas (Narva jõgi)
- sarapuupähkli halvaa - India pähkli halvaa ehk nakra - Rosina, kakao, vanilli halvaa Valmistamine: 1. õlirikas tooraine puhastatakse, röstitakse ja peenestatakse ühtlaseks massiks 2. suhkrurikkast toormest keedetakse karamellmass, mis hiljem vahustatakse 3. vahustamiseks kasut. Seebilillejuure ekstrakti, mis kindlustab halvaa poorsuse ja kiulisuse 4. vahustatud karamellimass peab olema plastiline, piisava niiskusesisaldusega 5. süsivesikud pruunistuvad karamellistumisel, annavad pruunika taustvärvingu 6. õlirikka toorme haakumiseks karamellimassiga lisatakse emulgaatorit seebijuure keeduleent, mis sisaldavad saponniine 7. saponiinid keemiliselt olemuselt glükosiidid, mis vees moodustavad heade omadustega kolloidlahuse 8. viimasel ajal kasutatakse selleks magusjuurest saadavat lagritaekstrakti 9. kõikide toorainete segamisel moodustub kiulis-kihilise struktuuriga mass 10
aastast tehtud. Tol ajal ei teatud, et sel viisil tekivad vette organismi kahjustavad kantserogeensed (vähkitekitavad) ühendid. Sellele jõuti jälile alles seitsmekümnendate teisel poolel Rootsis ja Ameerikas. Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti veed on tavaliselt happelised. Väidetakse, et aluseline vesi, mille pH on üle 7, on organismile parem, see aeglustavat rakkude vananemist
pannikastmega. Väikesi kalu praetakse tervelt, keskmise suurusega kalad lõigatakse koos luudega tükkideks, suuremad ja paksemad fileeritakse enne tükeldamist. Siis piserdatakse kalad sidrunimahla või lahjendatud äädikaga, puistatakse peale soola ja lastakse 2030 minutit seista. Sidrunimahla või äädikaga piserdamine on eriti tarvilik merekalade spetsiifilise maitse kõrvaldamiseks. Enne praadimist kalad enamasti paneeritakse, siis pruunistuvad nad paremini, jäävad mahlasemad ega lagune praadimisel.Kalu praetakse väheses või rohkes rasvas. Väheses rasvas praadimisel kuumutatakse rasv pannil, sellesse laotakse ettevalmistatud kalad üksteise kõrvale ja praetakse mõlemalt poolt parajalt pruuniks. Paksemad kalad või kalatükid pannakse pärast pruunikspraadimist väheks ajaks ahju või pliidile nõrgemasse kuumusesse küpsema. Rohkes rasvas praetakse enamasti kahekordselt paneeritud või taignasse kastetud kalafileetükke
mustad laigud. Võrse latv muutub mustaks. Syringae Täiskasvanud lehtedel mustad kollaka servaga vesised laigud, Ascochyta · mis võivad välja langeda Kaks vormi: 1) võrsepõletik kevadel uued võrsed pruunistuvad Sireli askohütoos · syringae · ja kärbuvad, kattuvad hallikate või oranzikate täpikestega; 2) lehepõletik suve teisel poolel lehtedel oliivrohelised vesised pruunika servaga laigud, mis
Ostes kontrolli kindlasti pähklite realiseerimisaega ja ära osta purunenud pähkleid. Suure õlisisaldusega pähklid rääsuvad valede hoiutingimuste juures kergesti. Lahtiseid pähkleid ostes kontrolli nende lõhna ja välimuse järgi hallituse olemasolu. 4. Ära osta soolatud pähkleid ja mandleid, enamasti on soolasisaldus liiga suur. Soovi korral õnnestub soolaga hõõrumine ka kodusel teel. 5. Ära rösti eelnevalt pähkleid ja mandleid, kui kasutad neid puistena küpsetistel, kus nad pruunistuvad niigi. 6. Peenestatud või hakitud pähkleid lisa köögivilja- ja liharoogadele, kus paremad on pistaatsia-, India, para- ja muskaatpähkel. Kalatoitudele sobivad rohkem kookos- ja pistaatsiapähklid ning mandlid. Pasteetidele ja lihavõietele sobivad peenestatult muskaatpähkel, Kreeka ja India pähkel. Küpsetistesse sobivad rohkem maa-, sarapuu-, para- ja Kreeka pähklid, samuti mandlid.
jäägi (näiteks kaltsiumnitraat). Kasutada tuleb vaid eriväetisi. Nendegi puhul pole heldus hea - väetise ülemanustamine toob kasu asemel silmnähtavat kahju. Talvised tööd. Talvel tuleks turbaaia igihaljaid asukaid varjutada päikese eest varjutusraamidega, -kangaga või kuuseokstega. Päike aurutab nende lehtedest vett välja, aga külmunud pinnasest ei saa taimed oma veevaru täiendada ning lehed pruunistuvad. Katted eemaldatakse alles siis, kui pinnas on sulanud ja karmimate öökülmade oht on möödas. Kevadhooldus. Rodosid saame kevadel aidata, kui leige veega kastes pinnast kiiremale sulamisele virgutame. Heitlehiseid taimi pole varjutada tarvis. Tarvilik tähelepanek. Nii mõnegi püsiku iseloomustamisel on väidetud, et ta vajab happelist pinnast. Paljude puhul on rododele, eerikatele, kanarbikele mokkamööda pinnas nende tarvis siiski liialt hapu
Suure õlisisaldusega pähklid rääsuvad valede hoiutingimuste juures kergesti. Lahtiseid pähkleid ostes kontrolli nende lõhna ja välimuse järgi hallituse olemasolu · Ära osta soolatud pähkleid ja mandleid, enamasti on soolasisaldus liiga suur. Soovi korral õnnestub soolaga hõõrumine ka kodusel teel · Ära rösti eelnevalt pähkleid ja mandleid, kui kasutad neid puistena küpsetistel, kus nad pruunistuvad niigi · Peenestatud või hakitud pähkleid lisa köögivilja- ja liharoogadele, kus paremad on pistaatsia-, India, para- ja muskaatpähkel. Kalatoitudele sobivad rohkem kookos- ja pistaatsiapähklid ning mandlid. Pasteetidele ja lihavõietele sobivad peenestatult muskaatpähkel, Kreeka ja India pähkel Küpsetistesse sobivad rohkem maa-, sarapuu-, para- ja Kreeka pähklid, samuti mandlid. Kokkuvõte
aastast tehtud. Tol ajal ei teatud, et sel viisil tekivad vette organismi kahjustavad kantserogeensed (vähkitekitavad) ühendid. Sellele jõuti jälile alles seitsmekümnendate teisel poolel Rootsis ja Ameerikas. Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti veed on tavaliselt happelised. Väidetakse, et aluseline vesi, mille pH on üle 7, on organismile parem, see aeglustavat rakkude vananemist
a) talvepakasena b) miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena d) külmakergitusena noortel taimedel suure veemahutavusega muldadel (turvasmuldadel) e) kõvadel lehtpuudel (tamm, saar, jalakas, künnapuu) külmalõhede tekkimisena talvel temperatuuri järsu langemise mõjul Külma läbi surmatud taimeosad pruunistuvad-mustuvad, lehed hukkuvad. Madal temperatuur kahjustab puude ja põõsaste pungi, üheaastasi ja vanemaid võrseid, harvem ka tüve ja juuri. Mõnedel liikidel on pungad kaetud vaiguga või kattesoomustega, mõnel esineb tihe karvasus, mis külma eest kaitseb. Lehtpuudel paranevad vigastused üldiselt märksa paremini, okaspuudel paranevad noores eas saadud külmavigastused teistest paremini lehistel. Pilet 23 Pinus cembra subsp. siberi seedermänd
Temp tõusmisel üle 100 °C aurub vesi taignast, pealispinnale tekib kõva koorik, mis pikkamööda pakseneb. Kooriku paksus oleneb kui palju on küpsetuskambris auru. Mida suurem niiskus, seda aeglasemalt koorik kõveneb. Kooriku paksenemine pidurdab niiskuse väljaaurustumist. Temp-l alla 100 °C moodustuvad toote äärekihtides suhkru ja valgu koostisosade vahel ühendid nn melanoidid. Need pruunistuvad. Melanoidid annavad tootele värvi ja maitset. Melanoidide moodustumisel tekib ka kõrvalprodukte, mis kujundavad leiva aroomi. Melanoidide moodustamist kiirendab temperatuuri tõus. 140-150 °C juures moodustub koorikus lahustunud suhkrust pruun karamellsuhkur. 73. Sisu moodustumine Mitmesugused protsessid mikroorganismide elutegevus, bioloogilised ja kolloidsed protsessid.
Väga huvitav sort on ,,Bronze Laube"- valged õied ja virtuaalherbaarium.html tume lehestik Laudleht (Astilboides tabularis) Pärit Põhja-Korea ja Kirde-Hiina, kõrgus kuni 80 cm, laius 120 cm, vajab palju ruumi. Kasvukoht poolvari ja varjuaed, puudealune (väldi tuulist kasvukohta), Sobib iga-aastane multsimine lehekõdu, komposti või kõdusõnnikuga. Muld rammus, viljakas ja püsiniiske, põua ajal vajab kastmist (muidu lehed pruunistuvad). Õitseb juulis. Lehed suured, ümarad ja jagunemata laineliste servadega meenutavad vihmavarju, suured ja kohevad väikestest kreemvalgetest õitest koosnevad veidi longus õisikud kõrgete lehtedeta varte otsas Õied hilissügisel, kõrged. Istutada üksiktaimena või grupina, õisikud suurepärased lõikelilled Paljundamine varakevadel risoomiga nii, et igal risoomi tükil on üks lehehakastis või kasvupung Külma- ja haiguste kindel, hilised öökülmad võivad
vabalt kasvades võra peaaegu maani. Tüvekoor noores eas sile, oliivpruun, hiljem hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, heledate lõvedega. 4. Lehed ja pungad: Pungad munajad, pruunid, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Lehed vahelduvad hõlmised lihtlehed, kuni 12 cm pikad, äraspidimunajad, ümardunud tipuga, 5-7 ümarate tippudega hõlmapaari. Lehed on nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Sügisel lehed pruunistuvad ja püsivad kaua puul. 5. Õied ja viljad: õitseb lehtimise ajal mai lõpul - juuni algul. Isasõied rippuvates kollakasrohelistes kuni 6 cm pikkustes urbades, mis paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied noortel võrsetel 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Õitseb rohkesti, kuid tolmlemine on seotud ilmastikutingimustega ja seemneaastaid tavaliselt 5-8 aasta järel. Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Tõru alus on ümbritsetud kuupulaga. Noorelt on tõrud
harilik tamm kevadiste hiliskülmade suhtes. Lehed on sulghõlmised, 5-7 hõlmapaariga, äraspidimunajad. Hõlmad ümardunud tipuga, rootsu ümber sisselõige. Lehelaba pikkus on 7-16 cm, laius 2-8 4 cm, lehed võrsel vahelduvalt. Noored lehed on sageli punakad. Suvel muutuvad lehed aga paksemaks ja nahkseimaks. Lehed on pealt tumerohelised, alt helerohelised, paljad või harva lühikarvased. Septembris hakkavad lehed kolletuma, hiljem pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed kauaks külge, sageli isegi talveks. Lehed kõdunevad aeglaselt suure parkainesisalduse tõttu. Harilik tamm õitseb lehtimise ajal, mis toimub mai lõpul ja juuni algul. Isasõied moodustavad 3-6 cm pikkuse kollalasrohelise rippuva urva, mis asuvad 2-3 kaupa või üksikult möödunud aasta võrse tipul või noore võrse alumises osas. Emasõied moodustavad noorel võrsel 2-3 kaupa pikal punakal varrekesel isasõitest kõrgemal
Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peam viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega. Harilik tamm Quercus robur 30-40m kõrgune puu. Laikuhikja võra ja tugevate okstega. Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Paljuneb peam tõrudest, noores eas annab ka kännuvõsu. Valgusnõudlik, ei talu ülavarju, talub aga külgvarju. Üldiselt külmakindel, väga külmad talved võivad kahjustada viimase aasta võrseid. Tundlik hiliskülmade suhtes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi. Ei talu liigniiskust, talub aga lühiajalist üleujutust. Väga võimsa juurstikuga, Eestis kõige tormikindlam. Puit väga heade omadustega ja kõrgelt hinnatud
toitained. Täistoor-roosuhkru liigid on: Sucanat Rapadura ehk Panela - karamellipruuni värvi ning karamellimaitsega Indiaanisuhkur - tume ning karamellimaitsega. Fruktoos ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Kuna fruktoos imendub aeglasemalt, ei mõjuta see veresuhkru taset nii kiiresti. Fruktoos on sahharoosist 1,5 korda magusam ning seetõttu tuleb viimast lisada toitudesse vähem. Frutoosi kasutamise korral taignatootede küpsetamisel pruunistuvad kiiremini ning võivad pealt kõrbema minna. Selle vältimiseks aseta küpsetamise lõpupoole tootele peale küpsetuspaber või kasuta valget suhkrut segatuna fruktoosiga. Fruktoos annab energiat võrdväärselt valge suhkruga, kuid suurema magususe tõttu on kasutamise kogus väiksem ja tulemuseks on vähem kaloreid. Hapudes ja külmades toitudes maitseb puuviljasuhkur magusamalt. Fruktoos ei sobi aga kuumade jookide ning soojade
toksilisusega. Abipigmente (raskepagu, talki, vilgukivi) lisades saab värvikilele anda eriomadusi. Teatud tulemuse saamiseks peavad pigmendid olema keemiliselt nii inertsed kui võimalik ja peavad olema muutumatud tugevate hapete, aluste ja kuumuse suhtes. Samuti peavad olema püsivad valguse, õhu ja niiskuse suhtes. Valgus, eriti päikesevalgus, on teatud fotokeemiliste reaktsioonide aktivaatoriks, mille tulemusel mõned värvid tuhmuvad, mõned aga tumenevad ja pruunistuvad. Valguse efekti kiirendab tavaliselt ka kuumus ja niiskus. Lihtsamad oksiidi pigmendid on reeglina kõige stabiilsemad, eriti valguse, õhu ja niiskuse suhtes. Stabiilsed on samuti ka karbonaadid, sulfaadid ja fosfaadid. Pigmentide keemiliste omaduste puhul vaadatakse ka kuidas nad käituvad erinevate tugevate keemiliste reagentidega. Näiteks karbonaadid, ultramariin, mõned oksiidid ja sulfiidid lagunevad hapete lisamisel, Preisi sinine on aga tundlik leeliste suhtes
Põllumajandusameti oma maakonna inspektorit või taimetervise osakonna peakontorit Sakus. Inspektori võetud ametlike proovide analüüsimisel PMK taimetervise laboris tehakse kindlaks kahjuri liik ning määratakse edasised meetmed: tõenäoliselt suunatakse partii taimekahjustaja leviku vältimiseks hävitamisele. Viljapuu-bakterpõletik Eraisik avastab, et tema aias põevad noored pirni-istikud: lehed pruunistuvad, jäädes võrsele rippu, võrsetipud närtsivad ja kaarduvad tumenedes alla. Põhjus: Viljapuu-bakterpõletik Erwinia amylovora. Mida teha? ( Antud juhtumil osutus eraisik teadlikuks ja vastutustundeliseks inimeseks, kes pöördus taimetervise inspektori ( poole oma maakonna Põllumajandusameti büroos. Selle tagajärjel registreeriti esmakordselt Eestis viljapuu- bakterpõletiku esinemine, hävitati Juhani puukooli müügiplatsil saastumiskahtlased
On optimaalne temperatuur, kus taime kasv ja areng on kõige efektiivsemad ja on ka ülemised ja alumised piirid. Olenevalt kliimast, kus taim kasvab on ta suuteline taluma vastavaid temperatuure. Väljapaistvad märgid külmetusvigastustest võivad esineda mitmete vormidena, olenevalt siis liigist ja taime vanusest ja madala temperatuuri mõju kestvusest. Noor seemik näitab seda tavaliselt lehtede arengu seiskamisega ja närbumisega. Ekstreemsetel juhtudel taimed pruunistuvad ja surnud koe ilmnemise tulemuseks on taime surm. Näiteks riisi taimedel võib õie avanemisel külma käes muutuda taim steriilseks. Külmetusvigastused toovad kaasa metabolismi häired külmatundlikes kudedes, nt kahjustatud protoplasma, aeglustunud hingamine, muutused valgu sünteesis. Kõrbetes on kõrge temperatuur kindlasti tähtis faktor taime produktiivsuse juures. Paljud taimed väldivad ülekuumenemist lehtede asendi muutmisega vertikaalseks või nagu rohttaimede puhul,
heitlehised(suvehaljad) kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga lihtlehed. Ühesugulised õied asuvad urbades. Rippuvad ja silinderjad isasurvad moodustuvad õitsemisaasta eelneval suvel. Püstised või rippuvad emasurvad moodustuvad enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel. Õitseb aprillis- mais. Vili on 2 külgmise kileja lennutiivaga väike lame pähklike. Valmimisel rippuvad emasurvad pruunistuvad ning viljad koos kattesoomustega pudenevad. Puit kollakasvalge, tugev, kõva ja raske. Liike 60 (aru, soo, madal, vaeva). Levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse mööbli- ja ehitustööstuses, samuti küttepuiduna. Puidust saadakse puidusütt, äädikhapet ja puupiiritust. Kasetohust toodetakse kasetõrva. Kaselt saadakse mahla ning kaske kasutatakse ka haljastuses Arukask: Betula pendula Levinud Euroopas ja Lääne-, Kesk ja Ida-Siberis. Eestis kodumaine liik
Suure õlisisaldusega pähklid rääsuvad valede hoiutingimuste juures kergesti. Lahtiseid pähkleid ostes kontrolli nende lõhna ja välimuse järgi hallituse olemasolu. 4. Ära osta soolatud pähkleid ja mandleid, enamasti on soolasisaldus liiga suur. Soovi korral õnnestub soolaga hõõrumine ka kodusel teel. 5. Ära rösti eelnevalt pähkleid ja mandleid, kui kasutad neid puistena küpsetistel, kus nad pruunistuvad niigi. 6. Peenestatud või hakitud pähkleid lisa köögivilja- ja liharoogadele, kus paremad on pistaatsia-, India, para- ja muskaatpähkel. Kalatoitudele sobivad rohkem kookos- ja pistaatsiapähklid ning mandlid. Pasteetidele ja lihavõietele sobivad peenestatult muskaatpähkel, Kreeka ja India pähkel. Küpsetistesse sobivad rohkem maa-, sarapuu-, para- ja Kreeka pähklid, samuti mandlid (http://www.toidutare.ee/aabits.php? id=18812 ).
moodustuvad õitsemisaastale eelneval suvel või varasügisel 2- või 3-kaupa võrsete tippu. Püstised (või rippuvad) emasurvad moodustuvad lõhivõrsete pungadest enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel ning asetsevad noorte lehtede kaenlas. Vili (seeme) on 2 külgmise kileja lennutiivaga üheseemneline väike elliptiline lame pähklike, mis valmib, sõltuvalt liigist, õitsemisaasta suve lõpul või sügisel. Valmimisel rippuvad emasurvad pruunistuvad ning viljad koos (urva) kattesoomustega pudenevad. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad ning pioneerpuuliigid, sest asustavad raiesmikke ja põlendikke esimestena seetõttu, et seemneaastad on sagedased ning rikkalikud ja seemned kanduvad tuulega kaugele ning on sealjuures kergesti ja kiiresti idanevad ning tõusmed on külmakindlad. Paljud liigid uuenevad hästi ka vegetatiivselt, noores eas annavad rikkalikult kännuvõsu. Juurestik on hästi arenenud, tugev ja maapinnalähedane
roostepruunide (ruskete) karvadega. Okkad 7...15 cm pikad, (läbimõõt 1...1,4 mm), kolmetahulised, kareda- servalised (okastel hambakesi tihedalt, mistõttu okkakimpude hõõrumisel okkad krudisevad tugevasti), väliskülg roheline, siseküljel 5...7-realised valkjassinakad õhulõheribad, mis annavad võrale sinaka värvuse. Okkaid on võrsetel harvemalt kui siberi seedermännil, püsivad võrsetel 2...3 aastat. Käbid noorelt punakad, valminult rohekad, enne varisemist pruunistuvad, mitteavanevad, 10...15 (20) cm pikad, läbimõõt 5...10 cm, seemnesoomuse tipp (apofüüs) väljapoole kõverdunud. Seemned õlirikkad (65 %), söödavad, paksu kestaga ning suuremad kui teistel seedermändidel, käbis keskmiselt 150 seemet. H=20...30 m, läbimõõt u. 1 m. Esineb looduslikult Ussuurimaal, kus on üks tähtsamaid puuliike. Kasvab samuti Kirde-Hiina ja Kirde-Korea mägedes. Puit on lülipuiduga, roosakas, väärtuslik, kerge. Eestis esineb harva, dekoratiivne tähtsus.
Lehed sulghõlmsed, 5-7 mistõttu on võimeline siduma harva kasvavad vanemaks (150-160 a.). hõlmapaariga, 7-15 cm pikad, nahkjad. õhulämmastikku ja seeläbi parandama Keskmine boniteet kõrge: 1,3. Raieküpsete Septembris hakkavad kolletuma, hiljem mullaviljakust. puistute tagavara võib olla kõrge (400-500 pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed Väga kiirekasvuline (kõige kiirekasvulisem tm/ha). Eesti rekordpuistu (haava talveks puule. lehed on parkainetest väga puuliik Eestis: 7,5 tm/ha/a). Kasvukiirus triploidne vorm, kasvab Järvseljas), mis on rikkad, kõdunevad halvasti. on suurim 7-15 aasta vanuses. Kuid on 70a
mõisapargis ja on 32,6 m kõrge. On laikuhikja võra ja tugevate okstega puu. Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv. Koor noorelt oliivpruun, hiljem peaaegu must, paks, pikilõhedega. Pungad munajad, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Noored lehed sageli punakad. Lehed sulghõlmsed, 5-7 hõlmapaariga, 7-15 cm pikad, nahkjad. Septembris hakkavad kolletuma, hiljem pruunistuvad. Mõnel teisendil jäävad lehed talveks puule. Lehed on parkainetest väga rikkad, kõdunevad halvasti. Õitseb lehtimise ajal (mai-juuni). Viljakandvus üksikpuudel 20-25 a., puistus 50-60 a. Isaõied 3- 6 cm pikkused rippuvad urvad, mis asuvad eelmise aasta võrsete tipul 2-3-kaupa. Emasõied 2-3- kaupa noortel võrsetel. Tolmlemise ajaks ei ole seemnealged veel arenenud ja viljastumine
kolmekandilise varrega. Lehed 2-4 mm laiad, varrest lühemad. Isaspähikuid üks; sellest allpool paikneb 1-3 emaspähikut. Emaspähikud piklikud, 1-1,5 cm pikad, püstised, kuni 2 cm pikkadel raagudel, võrdlemisi tihedalt asetsevate põisikutega. Alumise emaspähiku kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega, õisikust lühem, kuid oma pähikust tavaliselt pikem. Põisikud kujult munajad, 3,5-4,5 mm pikad rohekad või kollakad, hiljem pruunistuvad. Emakasuudmeid 3. Õitseb mais, juunis; viljub juunis, juulis. VÕNK-KASTEVARS Nime: Deschampsia flexuosa päritolu uurides, saame teada, et taime perekonnanimi tuleneb prantsuse loodusteadlase Des- Longchampsi (surn. 1849) või Deschamps´i nimest, flexuosa aga tähendab ladina keeles siia-sinna kaardunud. Eesti keeles kasutatakse ka paralleelset nime - võnkvars. Kõrreline. Kasvukoht: liik on karakteerne kuivemates kuusikutes, männikutes ja segametsades;
annaabi.ee 
