Karakumi keskosas paikneb Taga-Unguzi lavamaa. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja palav. Juuli keskmine temperatuur 28-32°C (absoluutne maksimum 50°C). Talv on lühike ja lumevaene, jaanuari keskmine temperatuur põhjaosas -5°C , lõunas 3°C. Sajab 50-150 mm aastas, kõige rohkem (60% sademeist) kevadel. Murgabi ja Tedzeni jõgi lõpevad kuivdeltaga. On rajatud tehisveekogusid. Põhilised mullad on kõrbe pruun-, pruunikashallid-, hall- ja soolakumullad. Karakumi põhjaosa on parasvöötme pujusoolaku-, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja tamariski, roht- ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets).
"tiirleja" ilmumisest taevalaotusse, kui juba haaravad närvilised käed kaheraudse ning tulemuseks...on tihtipeale mõne haruldase linnu haavamine või tapmine. Oleks igati kasulik, kui me oskaksime eristada kanakulli teistest röövlindudest. Kanakull on enam-vähem ronga suurune lind. Lennul on näha hele või kreemikas tumedate ristvöötide või -triipudega keha alapool. Ülapoole (seda lennul harilikult ei näe, küll aga on vaadeldav, kui lind kusagile kõrgemale istunud on) on suled pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehvikjalt laienenud. Sabal on neli laia tumedat vööti. Lisaks sellele iseloomustab kanakulli ka hele kulmutriip. Tiivad on laiad ja suhteliselt ümarad. Kanakulli lend on kiire ja sööstev, paigallendu ei tee kunagi. Kanakull on võimeline ka läbi puuvõrade lendama. Inimasulate ümbruses ta tavaliselt keerleb. Kanakull häälitseb heledalt "hii-hii-hii..
nähtavad väikesed abil. sõlmekesed, villikesed või ka sügamisest tingitud kriimustused. Sügelised võivad esineda üle kogu keha, väga sageli sõrmede vahel ja suguorganeil. Täid Putukas Täid on pruunikashallid, Täitõbi tehakse On spetsiaalsed salvid, silmaga nähtavad. kindlaks silmaga ja ravima peab ka partnerit. Elutsevad kõikjal, kus mikroskoobi abil. esineb karvkatet - juustes, kubemes, kulmudes, kaenla all. Nad munevad
Mitmeaastane rohttaime Õied viietised- kõike 5 Tundlik põua suhtes Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased Põlduba Võib loobuda stressi mõjul 70-80% õitest ja kaunadest Ei meeldi kuumus, kuivus, lehetäid Sojauba Eestis oma sort laulema ÜLEVAADE ROHUMAAVILJELUSEST Liblikõielised heintaimed
Mägivaher: Acer pseudoplatanus Areaal: Kesk-ja Lõuna-Euroopa, Väike-Aasia. Suurus: kuni 40 m. Võra: tiheda, kerajaskoonusja võraga, vahel võib kasvada ka põõsana. Koor, võrsed: vanematel puudel tüvekoor tumehall, plaatidena mahalangev, nende alt tuleb nähtavale heledam kooreosa. Noored võrsed kollakasrohelised või pruunikashallid. Pungad terava tipuga, munajad, rohelised. Ladvapung külgpungadest suurem. Lehed: vastakud sõrmjad lihtlehed, 3-5 hõlmaga, umbes 15 cm läbimõõdus, südaja alusega, jämesaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt hallikas-sinakasrohelised. Hõlmad järsult teravneva tipuga, hõlmade vahelised väljalõiked teravad, kitsad. Õied ja viljad: ühe- või kahekojaline
tingitud kriimustused. Esineda võib see üle kogu normaalsest mikrofloorast ega põhjusta mingeid keha, kuid kõige sagedamini sõrmede vahel ja kaebusi. Seennakkuse ägenemisele võivad viia suguorganeil. antibiootikumide tarvitamine, lokaalsete tingimuste muutused (nt. kitsad teksad, liiga sage suguelu jms.), Täid on pruunikashallid, silmaga nähtavad putukad, putukad stress, naistel tihti ka rasedus. kes elutsevad kõikjal, kus esineb karvkatet - juustes, Seennakkuse kordumine on väga sage ja seetõttu on kubemes, kulmudes, kaenla all. mõnikord vajalikud ka pikemad ravikuurid. Partnerit Nad munevad karvanääpsude juurde ning munadest ravitakse tavaliselt vaid siis, kui ka temal kooruvad nädala pärast uued täid
veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse jne. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Metssiga on Eestis tavaline jahiloom. Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Kanakull on enam-vähem ronga suurune lind. Lennul on näha hele või kreemikas tumedate ristvöötide või -triipudega keha alapool. Ülapoole on suled pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos, keerlemisel aga lehvikjalt laienenud. Tiivad on laiad ja suhteliselt ümarad. Kanakulli lend on kiire ja sööstev, paigallendu ei tee kunagi. Saagijahile läheb sageli ka avamaastikele. Kanakulli saagiks langevad harilikult pisinärilised, väiksemad linnud ja üldse kõik, kellest jõud üle käib. Pesa ehitab kanakull enamasti kuuse, harvem
Ta on poegade kaitsel võimeline rebase minema ajama. On teada juhtumeid, kus lind ründab ka liiga lähedale sattunud inimesi. Pereelu. Kühmnokad pesitsevad suurte kuhilate otsas, mis nad ehitavad madalasse vette või soisesse kohta. Linnud kasutavad sama pesa kohta. Emaslind muneb pessa 5-12 muna, tavaliselt 5-7. Haudumine kestab 36-38 päeva ja kuigi haudumisest võtavad osa mõlemad linnud, istub pesal tavaliselt emane ja valves on tavaliselt isaslind. Koorudes on pojad pruunikashallid ja nad jäävad pessa ainult üheks päevaks. Tavaliselt viib isane poja vette sellal, kui emane järelejäänud mune haub. Toidulaud. Menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Arvukus. Eestis pesitseb 2 000-3 000 paari, Euroopas 86-120 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 260 tuhande isendi. Hiireviu · Välimus
Püstiste dekoratiivsete kaarjate okstega põõsas. Õied roosad, suuremad ja eredamad, kui põhiliigil. Õitseb rikkalikult juunis eelmise aasta võrsetel. Sobib viljakas parasniiske aiamuld. Meeldib täispäike kuni poolvarjuline kasvukoht Istutada üksikult ja väiksemate rühmadena murusse, püsikutele taustaks Ungari sirel (Syringa) Kõrgus kuni 4m, võrdlemisi suure võraga. Õisik suhteliselt kitsas, püstine. Õied on tumelillad lõhnavad. Võrsed on lillakaspruunid, vanemad pruunikashallid Õitseb harilikust sirelist paar nädalat hiljem. Noorendamiseks lõigata põõsas peale õitsemist tagasi Kiirekasvuline, külma- ja põuakindel. Talub linnatingimusi. H. sirel (Syringa) Vähenõudlik taim, kuid ei talu kõrget põhjavee seisu. Halvasti kasvab ka liivastel pinnastel. Kuna juurestik on tihe ja kompaktne, on taim suhteliselt põuaõrn. Ei talu ka kõige lühemaajalisi üleujutusi. Puuduseks on taime levimine juurevõsudega. Amuuri ligustriin (Syringa)
Karakumi keskosas paikneb Taga Unguzi lavamaa. Kõrbe põhjaosa asub paras ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja palav. Juuli keskmine temperatuur 2832°C (absoluutne maksimum 50°C). Talv on lühike ja lumevaene, jaanuari keskmine temperatuur põhjaosas 5°C , lõunas 3°C. Sajab 50150 mm aastas, kõige rohkem (60% sademeist) kevadel. Murgabi ja Tedzeni jõgi lõpevad kuivdeltaga. On rajatud tehisveekogusid. Põhilised mullad on kõrbe pruun, pruunikashallid, hall ja soolakumullad. Tagasi sisukorda Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Karakum Karakumi põhjaosa on parasvöötme puju, soolaku, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja
*Musträstas laiguline. kalmistuil ja aedades. Ööbik Värvulised Laulus vahelduvad viled Tema ülapool on oliivipruun, saba Sage avamaastikuga laksutamisega, valjud toonid roostekarva, alapool hele, küljed piirnevates võsades ja mahedatega ja kurvad rõõmsatega.. pruunikashallid, pugualal on kirju puudetukkades, ookerhall laik. kaldapõõsastikes, metsistunud aedades jm., kus leidub tihedat
Võrsed ruljad, paakspuu hallikaspruunid rohkete heledate piklike koorelõvedega. Võrsed haprad. Võra ümar või munajas, tüve koor hall, Liik Harilik sirel Syringa vulgaris kestendab kitsaste pikiribadena; sageli tüvi keerus. Võrsed pruunikashallid. Kõrgus 3-5m, oksad tugevad, püstised, võrse Liik Ungari sirel Syringa josikaea tipus üks suur ladvapung. Perekond kontpuu Cornus Suvehaljad põõsad või madalad puud. Heitlehise, igihaljad põõsad või madalad puud Perekond lodjapuu Viburnum kuslapuuliste sugukonnas;
heledamad kui põhiliigil (palsaminulul). Võrsed hõredalt hallikarvased. Käbidel ulatuvad kattesoomused seemnesoomuste tagant välja, kuid ei ole tagasi pööratud. Meil on ta küllalt kiire kasvuga nululiik, mis on dekoratiivne oma korrapärase koonusja võra tõttu. Abies sibirica Ledeb. siberi nulg Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 24 Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad. Käbid valmivad sept. II poolel okt. Seemnetiib helepruun. H=30 (40) m. Siberi nulu areaal on väga lai. Põhjapiir Euroopa-osas ulatub 64. põhjalaiuskraadini ja lõunapiir Permini (57º laiuskraadini). Siberis ulatub
Juba mõne seemne söömine võib nii inimestel kui ka loomadel lühikese ajaga esile kutsuda raske mürgistuse ja lõppeda traagiliselt. Kirjanduses hoiatatakse, et kui siiski on üle viie seemne söödud, tuleb inimesele koos joogiveega anda puusütt ja pöörduda kiiresti arsti poole. 6.2. Harilik kikkapuu (Euonymos europaeus). Kuni 3 m kõrgune põõsas, mille kandilised oksad on noorelt rohelised, hiljem pruunikashallid, sageli korkjate liistakutega. Lehed on piklik-munajad, terava tipuga ja saagja servaga, sügisel värvuvad üleni kollasteks ja punasteks. Rohekasvalged õied on 2-5- kaupa lehekaenlas. Pilkupüüdev on puu sügisel, kui ilmuvad roosad või punased lühtreid (laternaid) meenutavad kuparviljad, mis avanevad viieks osaks ja südamikus hakkavad paistma oranid lihakad seemned. Viljad on väga mürgised. Kikkapuud võib Lõuna- Eestis hajusalt kohata jõgede kallastel. 6.3
Talub varju ja madalaid temperatuure. Erinevused: Okkad, käbid, puidu vaigusus, okaste 2. Siberi ja euroopa nulg (üldiseloomustus, eristamise tunnused, levik, nõudlused, kasutamine) Siberi nulg: Abies sibirica Levinud peaaegu kogu Siberis, kohati Aasias. Eestisse sissetoodud, pargipuu, harva metsas. Kõrgus 30-40m. Väga varjutaluv, talub madalaid temperatuure, mullastiku ja õhusaaste suhtes tundlik. Okkad tihedalt katvalt ettepoole suunatud. Pungad munajad, pruunikashallid, väga vaigused. Käbid 5-9cm pikad, lagunevad. Vaigust toodetakse liimi, võrsetest ja okstest nuluõli. Kasutatakse ka haljastuses Euroopa nulg: Abies alba Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud, kasvavad paremini Lääne-Eesti saartel. Kõrgus 30-60m. Väga varjutaluv, nõuab kõrget õhuniiskust, pehmet talve ja jahedat suve, nõudlik mullaviljakuse suhtes. Okkad kammitud kahele poole, sisselõikega, läikivad, tumerohelised. Pungad munajad, helepruunid, vaiguta
Siberis ulatub areaal kuni Ida-Siberini. Eestus võõrliigina vanades parkmetsades ja mõisaparkides. Talub madalaid temperatuure. Väga varjutaluv, võib kasvada väga suure täiusega (tiheda) puistuna ja teiste puude turbe all. Mullastiku suhtes nõudlik. Õhusaaste suhtes tundlik. Kõrgus 30 (40) m. · Okkad võrset tihedalt katvalt ettepoole suunatud (varjus nõrgalt kammitud), elastsed, peened. Alt valkjasrohelised. · Pungad munajad, tugevasti vaigused, pruunikashallid. · Käbid 5...9 cm pikad, läbimõõt 2...4 cm, suvel tumerohelised. · Seemnesoomused valminult pruunid, sametkarvased, laikumera tüvega, kattesoomused pole nähtavad. · Venemaal toodetakse kanada palsami asendajat siberi nulu vaigust, mida kasutatakse optikainstrumentide läätsede liimimiseks. Võrsetest ja okastest valmistatakse ka nuluõli, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses, likööri-viinatööstuses ja toorainena
mai alul enne lehtimist. Urvad 2-4 cm pikad, hea meetaim. Annab teiste pajuliikidega kergelt hübriide. Haljastuslikku tähtsust omab sort: 'Böschungsteppich' - kuni 1 m kõrgune laiuv hea pinnakattetaim, pioneerliigina uushaljastustel kasutatav. Kõrvpaju (Salix aurita L.) Kõrvpaju on madalam põõsas, kasvades 1 max. 2 m kõrguse rohkesti hargneva põõsanakõikjal üle Eesti soodes, kraavikallastel, metsaservades jm. Üldareaal Euroopa ja Siberi põhjaosa. Võrsed peened,noorelt pruunikashallid, karvased, vanemad punakaspruunid, läikivad, paljad. Pungad hoiduvad võrsest eemale, kuni 4 mm pikad, punakaspruunid, veidi karvased. Lehed ümarad kuni äraspidimunajad, kuni 5 cm pikad ja kuni 3 cm laiad, leheserv saagjas või terveservaline, noorelt mõlemalt küljelt hallikaskarvased, hiljem pealt hajuskarvased, alt hõredalt viltjad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua. Õitseb enne lehtimist, urvad kuni 2 cm pikad. Majanduslikku ja haljastuslikku
annaabi.ee 
