Halljänes Valgejänes PÕHIANDMED: Suurus. Keha pikkus: 48-68 cm. Saba pikkus: 3,5-10 cm. Kaal: 2,5-5 kg. Valgejänese karv... · Talvekarvastik: Hästi tihe, eriti kõrvalestadel. Selle valge värvus tagab loomale lumega kaetud aladel hea maskeeringu. · Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Toitumine · Valgejänes on rangelt taimetoiduline, tema toiduks on rohttaimed (eelistatult kõrrelised ja liblikõielised), paju, kase, haavaoksad ja võrsed ning koor. Kasekoor Nisu Liblikõelised Käitumine ja elupaik · Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom.
maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm.(3) Käbid tolmlevad kevadel ja suvel , aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.(2) Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad.(2) Isaskäbid aga 0,5-0,6 cm pikad ja värvuselt kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist.(2) Okkad on oksal kahekaupa kimbus.(2) Puul püsivad 3-4 aastat.(2) Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga.(2) Männi juur koosneb suurest sügavale ulatuvast peajuurest ja rohketest horisontaalsetest külgjuurtest.(2)Mänd paljuneb tavaliselt seemnetest.(1) Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil.(2) Noortel mändidel hakkavad alumised oksad kuivama 8-10 aastat vanuselt, umbes 40-aastaselt hakkavad okste armid kinni kasvama. (1) Kiirekasvuline puuliik.(1) Kõrguse juurdekasvu maksimum on 10-25m (40.) aasta piires,
kasvukohatüüpidel võib harilik mänd saavutada 30 meetrise kõrguse juba 70 aastaselt (Sibul 2007-2010). Teadaolevalt kasvab maailma kõrgeim harilik mänd Eestis Põlvamaal ning puu pikkuseks on mõõdetud 48,6 m (Teder 2016). Noores eas ja puistus kasvades on võra koonusjas, kuid vanemas eas muutub poolkerajaks või vihmavarjutaoliseks. Hariliku männi tüvi on vähese koondega ning silindri kujuga. Puistus kasvanud puud on kõrgelt laasunud ning tüve alumises osas kaetud rõmelise pruunikashalli paksu korbaga. Tüve ülemine osa on kaetud punakasoranži või oranžika kestendava koorega. Alumised oksad hakkavad kuivama juba 8-10 aasta vanuselt ning okste armid hakkavad kinni kasvama alles 40 aastaselt (Laas 1987). KOKKUVÕTE Sain teada, et harilik mänd on Eestis enimlevinud puuliik. Ta on väga vastupidav ning suudab kasvada erinevates kliimavöötmetes. Männi puidul on head mehhaanilised omadused ja seda saab kasutada mitmetes erinevates tööstustes
Männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd. On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline. Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8¼10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Kuival pinnasel kasvades on juurestik sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega. Niisketes kasvukohtades (soodes) on juurestik rohkem pinnalähedane. Harilik mänd Kasvukoht
Kased on suhteliselt lühiealised puud, mis mitmeti leiavad kohalikku kasutust. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad. Puit on enamasti heakvaliteediline. Paljudel kaskedel on koor, mis on kas tumedatooniline ja läikiv või valge ja paberilaadne. Vaher Platanoides kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Rahvapärased nimetused ka vahtras, pikaninapuu, läänepuu jne. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistute koosseisus Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. 5 Kokkuvõte Lehtpuud on väga tähtis puuliik
Alpides elutseb väiksemakasvulisem alamliik L. t. varronis. Kaitse Valgejänes pole hetkel ohustatud. Tema keskkond külmas kliimas on aga väga spetsiifiline, seetõttu tekitavad üha intevsiivsem Arktika ärakasutamine ning sealsete piirkondade reostus muret. Valgejänese iseloomulikud omadused Talvekarvastik: Hästi tihe, eriti kõrvalestadel. Sele valge värvus tagab loomale lumega kaetud aladel hea maskeeringu. Suvekarvastik: Valgejänese karvastik on suvel hõredam ning pruunikashalli või roostepruuni värvusega. Käpad: Jalad on sageli karvased. Karvastik kaitseb külma eest ning tagab kindlama sammu lumel ja jääl. Kõrvad: Valgejänese kõrvad on üpris lühkesed, mis hoiab ära soojuskao. California kõrbetes elutsev california jänes on aga väga pikkade kõrvadega, mis tagavad organismile hea jahutuse. Rahvapäraseid nimetusi: Haavikuemand, haavikuisand, pikk-kõrv, välejalg, kikk- kõrv. Kasutatud allikad http://www.miksike
kontpuu, magesõstar 2020 Ilukirss o Sordid: Accolade, Amanogawa, Kanzan, Kiku-shidare Sakura, Spire, Hillieri, Brilliant, Ruby, Plena o Kasvutingimused: Võimalikult päikseline. Muld pigem pisut aluseline. Ei sobi vesine kasvukoht ja õhuvaene kinnine pinnas. Kasvab pea kõikjal Euroopas. o Suurus: 1,5- 10 m kõrge o Eluiga: kuni 100 aastat o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha. o Väidetavalt kasutasid ravimiseks kirssi juba Hippokrates ja Avicenna o Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega. 10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red Splendor, Royalty, Golden Hornet, Royal Beauty, Lõhislehine
paljasseemnetaimed. Juur: sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega Vars: tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga Leht: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Õis: puudub http://www.hansapl ant.ee/static/catalo g/pilt_2129.jpg Käbi: Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad.
Ühed närilised (orav, ondatra) on hinnalised karusloomad, teised (hiirelaadsed närilised) on väärtuslike karuslomade põhitoiduks. Paljud närilised kahjustavad teraviljakülve. Närilised levitavad haigusi. Selts Jäneselised * Jänes - Jänestest on kõige tuntumad valgejänes ja halljänes. Valgejänes elutsed põhjapoolsetes metsades ja tundrates. Ta on pikaks talveks hästi kohastunud. Lume taustal varjab balgejänest kahar valge karvkate, mis kasvab suvide pruunikashalli asemele. Tema laiad käpad on kaetud tihedate karvadega. Jänes liigub kiriesti ega vaju kohevasse lumme. Kaks-kolm korda aastas toob emane valgejänes 2 kuni 6 poega, kes on kaetud karvadega, on nägijad ja liikumisvõimelised. Kohe pärast sündimist imevad jänesepojad end paksu ja rasvarikas piima täis, jooksevad laiali ja peituvad varjulistesse kohtadesse. Emasloom otsib nad 2-3 päeva tagant üles ja toidab uuesti. * Küülik - Ulukküülikud asutavad künklikke paikkondi ja uhtorge
vee kohal. Seetõttu vajab elupaika lisaks veekogule ka hundinuiasid, pajusid, sookaske, papleid jm. Eestis elab Emajõe piirdes väikese arvuliselt. (L.Jonsson, 1992,). Pildil on kukkurtihane pesas (naturfoto). 9 Tutt-tihane (Parus Cristatus) Tutt-tihane on meil esinevaist värvuline, kelle pealage ehib suletutt. Just peas asuv mustavalgekirju suletutt muudab muidu tagasihoidlikult pruunikashalli sulestikuga tutt-tihase hõlpsasti äratuntavaks. Tutt-tihase puhul on tegu eranditult okaspuumetsade linnuga. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi. Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris (Linnud Eesti selgroogsed) Pildil tutt-tihane kaugusse vaatamas (Linnuklubi pildid). 10
1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast
seda kasutatakse ehitustel ning sellest tehakse aknaraame ja mööblit. Seedermännist tehtud kapi riidekoi ei tule. Väga hinnaline on ka vaik, millest saadakse tärpentini, kampolit, hinnalist palsamit. Okastest tehakse vitamiinikontsentraati, okkajahu ja pastat. Kasutatakse haljastuses. Esineb ka teisendeid. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides- h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistutes Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga
Haljastuses kasutatakse meil umbes 10 liiki. Perekonda kuulub umbes 150 Noorena taluvad varju, vanemas eas valgusnõudlikkus suureneb. Enamus puukujulisi liike on noorelt kiirekasvulised. Meil looduslikult kasvamas üks liik. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Rahvapärased nimetused ka vahtras, pikaninapuu, läänepuu jne. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistute koosseisus Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Võrsed: punakas- kuni helepruunid, siledad, läikivad, võrse lõpeb ühe tipu- ja kahe külgpungaga.
parasniiskeid muldi. Põldvaher (A. campestre) kasvab hästi ka lubjarikkal pinnal. Juurestik on vahtratel hästiarenenud, puukujuliselt kasvavatel liikidel võrad laiuvad. Meil looduslikult kasvamas üks liik. Harilik vaher (Acer platanoides L.) [platanoídes] Platanoides kreeka k. plaatanitaoline, h. vahtra lehed meenutavad kujult plaatanilehti. Rahvapärased nimetused ka vahtras, pikaninapuu, läänepuu jne. Kodumaine, ümara tiheda võra ja pruunikashalli, pikirõmelise koorega puuliik, kasvades kuni 30 m kõrguseks ja saavutades kuni 1m tüveläbimõõdu. Lisaks meile kasvab segapuistute koosseisus Kesk- ja Põhja-Euroopas, Balkanimaades, Kaukasuses, Väike-Aasias ja idas tungib kuni Uraalideni, olles vahtraliikidest kõige põhjapoolsema levikuga. Võra on munajas kuni ümar, tihe, eluiga 150....200 (300) aastat. Tsoon III-IV. Kultuuristamise täpne aeg teadmata. Tunnused:
annaabi.ee 
