õlletegu
Tõenäoliselt õppis inimene koos viljakasvatamisega ära ka
teradest kääritatud joogi valmistamise. I at teiseks pooleks oli õllepruulimine omandanud
selgemad piirjooned ja levinud kõigi Läänemere äärsete rahvaste hulgas. Sellisele oletusele
võiks tuge pakkuda ka joogi enda sarnased nimetused: eesti õlu, rootsi öl, soome olut, norra
øl. Esimene kirjalik teade pärineb küll alles aastast 1284, kus Saaremaa piiskop nõuab rahvalt
õlleandamit. Kuid seegi viitab sellele, et pruulimikunst pidi olema tuttav juba palju
varasemast ajast ega ole tulnud Eestisse sakslaste kaudu, kes jõudsid siia 13. saj alguses.
Alates sellest ajast muidugi sakslaste mõju kasvas. Linnuste, losside, linnade ja hiljem ka
mõisapruulikodades pruuliti õlut ja see ei jätnud mõju avaldamata ka talupojaõllele. Õlu eestis
Õlu ja rahvakombestik
Õlu on läbi aegade olnud eelkõige pidujook ja varemalt ka ohvriand, mida toodi kõigile neile,