Religiooni mõju muistsete eestlaste igapäevaelule - lühikirjand
Teine väga tähtis element usundis oli hing, mis oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha
elus hoidmiseks. Enamasti lahkus hing kehast une ajal suutes sell ajal rännata ning siseneda isegi
teistesse kehadesse. Peale surma, aga oli hinge lahkumine kehast lõplik. Siiski arvati mõnelpool, et
peale surma siirdub hing putukatesse. Peale surma käidi enamasti lahkunu haua juures, et nö
sidetpidada ning suhelda, jättes sinna nii mõnigikord liha tükk või leivakäär pruukostiks.
Matuse talitluse juurs on ka nähe lääne kiriku mõju, mistõttu hakati mõninga aja pärast surnute
põletamise asemel neid hoopiski matma.
Muinaseestlaste suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed austasid loodust ja kõike sellega seonduvat
sügavalt, uskudes, et loomadell, lindude, putukate, kividel, puudel jne on oma hing. Sellist
hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks. Oluline koht oli ka ohverdamisel, mida peeti
selleks, et jumalatele,vaimudele ja haldjatele meelejärele olla
annaabi.ee 
