PULM · Toimumis koht: Klaaramanni puhketalu, Tori · Toimumis aeg: kevad/suvi, tseremoonia algus kell 14.00 Pulma I osa tseremoonia, registreerimine: Toimub taluõues, külalistele (40) on pandud valgete katetega toolid, 20+20. Kaunistusteks on pulmapäeval valge ja heleroosa tooniga lilleseaded ning õhtu saabudes süüdatakse aias tõrvikud ning laudadel küünlad. Pruut (jalutatakse) saabub tseremooniapaika hobusel. Peigmees ootab ees juba. Pärast registreerimist istutatab noorpaar oma puu Klaaramani noorpaaride sallu ja seejärel minnakse pulmarongina Pärnusse, kus toimub ka pulmapiltide tegemine tellitud profifotograafiga (mõnes pargis või kaunis mereäärses kohas). Pärast pildistamist minnakse tagasi Klaaramanni puhketallu. Pruudile ja peigmehele on tellitud ...
Minu unelmatepulm Unelmatepulm peaks tõesti olema täielik unelm. Kõige ilusam päev pruudi ja peigmehe elus. Kindlasti tahaksin abielluda suvel, kuskil juulis või augustis, et väljas oleks ikka soe ja mõnus. Tahaksin, et toimuks kirikliklaulatus. Kirik peaks olema ilusti kaunistatud valgete liiliatega, maas on punane vaip ning kui mina sisse tulen, mängib orel. Kui meid on paari pandud läheksime edasi tähistama mõnda ilusasse mõisa. Pulmapidu toimuks ikka nii nagu eestlastele kombeks. Peigmehel tuleb puid lõhkuda, pruudil(minul) last(nukku) mähkida, minu perekonnanimi õhupallidega ära saata, kurepesa alla valge lint siduda jnejne. Pidu oleks koos tantsu, tralli, naljakate mängude jms. Minu unelmatepulma päevaplaan: · Äratus kell 9.00 millele järgnevad viimased tunnid vallalisena. Sellest ajast ei näe peigmees mind enne, kui juba kirikus. 9.00 10.00 teen viimaseid ettevalmistusi pul...
Gabrielle Bonheur Chasnel 1883-1971 Tallinna Arte Gümnaasium Caroline Sada, Marit Nõmmik 2010 · Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel) · sündis 19.augustil 1883, suri 10.jaanuaril 1971 · rahvuselt prantslane · 20.sajandi üks tähtsaim moelooja Noorpõlvest · Aubazine´i kloostri orbudekodus (7 aastat) · õppis õmbleja/õmbluskaupade müüja ametit · Moulinsis Saint Augustini nunnade Notre-Dame pansionaadis (2 aastat) · 20-aastasena töötas pruudi-ja beebikaupade äris, kus tegi eraviisiliset õmblejatööd · Moulinsis esines lauljana Rotonde varietees Uus mood · poisilik stiil (nooruslik, sihvakas, poisilik figuur, lühikesed juuksed, mugavad riided) · lihtsus ei tähenda vaesust · võltsitud juveelidest ehted (ehted ilu ja elegantsi, mitte rikkuse demonstreerimiseks) Looming · pakkus välja esimese rannariiete komplekti (1913) · kardigan...
Pulmakombed Aigi Ohtla Kerli Piiroja KM06 Millal võis abielluda? Täisealiseks saanud inimene. Poisist sai mees ja tüdrukust naine peale leeriskäimist. Võisid osa võtta täiskasvanute meelelahutusest. Lubatuks said ka ühismagamised tule ääres ja pulmades. Kosjad Eelnesid pulmadele. Eriti tähtis oli elukaaslase töökus. Kui sobiv kanditaat leitud, mindi kosjaviinadega tüdruku juurde. Kui kosjad vastu võeti, siis peigmees tagasi vöötatud pudeli. Ennem pulmi pidi tütarlaps mõne päeva uues kodus töötama, et ennast tõestada. Ettevalmistused pulmadeks Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi sugulased, sõbrad, naabrid. Talurahva pulmalaud oli üsna kesine. Pulmakoti sisuks oli leib, hiljem spetsiaalne pulmaleib ja ka nisuleib. Lisaks neile leidus seal ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune. Pulma...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 PULMAD Grupitöö Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majanduslikku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne. Meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. On teada ka röövimist naise nõusolekul. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid aga järjest suuremat kaalu omandama noorte endi soovid. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine kiigemäel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava. Mis on sellest kõi...
Ruth Vassel ,,Vihma vari" Sisukokkuvõte Morgan on üks kaksikutest. Tema kaksikvend on kõikide sugulaste ja tüdrukute lemmik Spartacus, kes käib muusikakoolis ja on igati populaarne. Morgan ise tegeleb võistluskunstidega ja käib ka vastavas trennis. Välimuselt ei ole neil võimalik vahet teha (kui ära unustada see, et Spartacuse soeng muutub pidevalt ning tal on kõrvarõngas). Ega Morgan eriti ei kurvasta ka, et tema nii populaarne pole. Kuid ühel sügisel muutub tema elu igati. Mängu tuleb üks väga kena tüdruk. Morgan ja tema parim sõber läbi aegade, kelleks on Robin, käivad koos trennis ning pealtnäha täiesti tavalise treeningu ajal silmavad nad trennis uut liiget. See on tüdruk nimega Laura Robin. Morgan üritab temaga kohe esimeses trennis tutvust teha, kuid noor tüdruk on nagu siil, kes oma okastega poisile kallale tormab. Seega saab Morgan temalt ainult mõned ükskõiksed sõnad ja ei muud midagi. Kuid esimesel koolipäeval tabab 1...
Soengukunst ja kujundamine 1.Soengute modelleerimiseks kasutatavad töövahendid......................................................2 2. Soengute modelleerimiseks kasutatavad viimistlus vahendid.................................3 Soengute viimistlus vahendid...................................................................................... 3 2.1. Juukselakid....................................................................................................................4 Aerosoollakid.......................................................................................................................4 Märjad lakid ehk pumplakkid...................................................................................... 4 Läikelakid.................................................................................................................... 4 2.2. Juuksevahad..................................................
PULMAD Rühmatöö Juhendaja: Koostajad: Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 [Pulma] eelarve....................................................................................................................... 4 Registreeritud abielu............................................................................................................... 5 Pulmapidu............................................................................................................................... 5 Peomenüü:.............................................................................................................................. 6 Peokava:..........................................
Kuressaare Ametikool Disaini õppesuund Dekoraator-stilist Pulmad Rühmatöö Mirge Arge Kristel Tikerperi Kuressaare 2014 Sissejuhatus Meie gruppi kuuluvad Kristel Tikerperi ja Mirge Arge . Me valisime oma rühmatöö teemaks pulmad. Selle valiku tegime sellepärast, et see teema tundus huvitav ja teised valikud olid juba võetud ning samas ise me ei ole veel pulmi korraldanud ja see on uus kogemus. Kui varasemalt oleme korraldanud oma sünnipäevi, koolis klassiõhtuid ja ka lõpupidu, siis pulma kogemust meil veel ei ole. Samuti tulevikuks on see väga hea kui hakkame ka ise pulmi pidama või meie tuttavad hakkavad abielluma, saame abi sellest tööst ja ülevaate hindade suhtes ning palju üldse raha läheb vaja ja kui napib ideid siis saab neid samuti siit, ei pea hakkama jälle interneti avarustest neid otsima. ...
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus, kodumajandus- ja iluteeninduse osakond Toitumine ja toitlustamine Pulmad enne ja nüüd Juhendaja: Koostas: Tartu 20009 Sissejuhatus Kirjutan, kuidas peeti pulmi vanal eesti ajal ja kuidas tänapäeval. Millised olid tavad vanasti ja millised tänavu. Sisukord 1.Pulmad vana Eestis..............................1-2 2.Pulmad tänapäeval..............................3-7 Pulmad vanal ajal Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmi peet...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund KP2-11 Eneli Vanin, Age Muul ,Kerli Mängel Rühmatöö Pulmad Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2012 Pulmad Valisime selle teema seepärast ,sest pulmad on ilus aeg kahe armastava inimese vahel. See on ju tegelikult imelihtne :) Te teate, mis on teie jaoks kõige tähtsam ja mida te endale lubada saate. Edasine on nagu puzzle kokkupanemine. Leida sobivad tükid ja need omavahel terviklikuks pildiks kokku sobitada. See protsess aga ei pea olema sugugi keeruline. Eriti, kui internet on infot täis ning Eesti on nii väike, et kõik tegijad on teada-tuntud ja valida ei ole sadade pakkumiste hulgast. Teine asi, mis meid imestama paneb on pruutide isekus :) Just-just. Ei ole vist rohkem kasutatud väljendit, kui ,,See on teie päev, teie otsustate, teie t...
Abielu, perekond, soorollid Abielul vaid üks kõigile kultuuridele universaalne joon ja selleks on vastastikune seksuaalne ligipääs. (On veel sarnasusi aga mitte universaale, nt kooselu pole alati ühine joon). Abieluvormid: 1)monogaamia – 1 mees + 1 naine. (10% ühiskondadest, peamiselt domineerivates, enamasti majanduslikud põhjused). Vormid: - range monogaamia (kui üks sureb ei tohi teine uuesti abielluda). Tihedamini kehtib see reegel rangemalt naistele, kui meestele. -seeriamonogaamia (korraga vaid üks, aga elu jooksul võib vahetada). 2)Polügüünia – üks mees abielus mitme naisega (90%) Siiski tavaline, et sellises ük-s palju mehi ikkagi ühe naisega. Varjuküljed: Piiratakse naiste arvu (mehed olulisemad), naiste eest ei hoolitseta, ka tapetakse. 4 põhjust miks levinud: a) meeste suremus kõrge ük-s, nt palju sõdu, naised ülekaalus. b) naised oluline tööjõud (aiapõllundu...
AJALOOLINE TAUST 1939-1944: Nõukogude okupatsioon. Punaarmee oli üle Eesti laiali valgunud. Inimestes tekkis hirm. Nt: ,,Hans ei julgend enam linna minna ega tahtnud enam õdesidki sinna lasta. Hans läks algul magama köögi taha väikesesse konkusse, siis viibis ta seal ka päevaajal ning lõpuks läks ta metsa ning jäigi sinna. ,,Siis hakkasid inimesed kaduma ja naer muutus kibedaks kui naiste, meeste ja laste tapmine ja küüditamine pihta hakkas, korrati anekdoote tüütuseni nagu palveid." (107) 28.august 1941 vallutasid Sakslased Tallinna. Algas Saksa okupatsioon. ,,Inglil oli õigus, nad pidasid vastu, maa pidas vastu ja tulid vabastajad. Sakslased marssisid sisse, sundisid taevast kaduma põlevate majade suitsu, muutsid selle kirgassiniseks, uld läks mustaks ja pilved valgeks.Hans võis koju tulla, nende luupainajad lõppesid.Rajati Eesti Rahva Ühisabi, toitmaks ja toetamaks neid peresid, kelle toitjad olid mobiliseeritud Punaarmeesse. Kõik ...
Paide Ühisgümnasium Ilusalong BeautyLand Koostaja: Carol Mülperk Klass: 9B Paide 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 3.2 Põhivahendite amortisatsioon...............................................................................................4 3.4 Väikevahendid.......................................................................................................................5 3.5 Materjalid..............................................................................................................................5 3.6 Sidekulud..............................................................................................................................7 3.7 Reklaamikulud (ühekordsed)....................................................
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Ilusalong Changes Eksamitöö majandusõpetuses RAPLA 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 3.1 Tootekirjeldus........................................................................................................................5 3.2 Põhivahendite amortisatsioon...............................................................................................6 3.3 Väikevahendid......................................................................................................................7 3.4 Materjalid..............................................................................................................................8 3.5 Sidekulud.....................................................................................................
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Bütsantsi kultuur Referaat Koostaja: Maia Pruuli 7.d klass Põltsamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 Talurahva töö ja elu .............................................................................................................................4 Käsitöölised..........................................................................................................................................4 Orjad.....................................................................................................................................................5 Keiser...................................................................................................................................
annaabi.ee 
