Kennedyle, et Kuubat varustatakse vaid toiduainetega ja, et Castrole olevat abiks saadetud mõned sõjalised nõuandjad. See jultunud vale olevat USA presidenti lõplikult veennud, et vaja on otsustavalt tegutseda. 1962. aasta 22. oktoobril teatas Washington, et ümber Kuuba saare kehtestatakse mereblokaad. See tähendab, et kõik Kuuba sadamatesse sõitvad laevad otsitakse läbi. Hruštšov vastas sellisele sammule väljakutsuvalt – tema sõnul provotseerivat USA sõjalist konflikti. Kuuba kriisi arendes jälgiti Valges Majas hirmuga Nõukogude laevastiku liikumist Kuuba suunas, kuid 25. oktoobril andis Hruštšov üllatuslikult laevadele korralduse tagasi pöörduda. Ilmselt ei pidanud ta närvid vastu ja Moskva tegi esimese järeleandmise. 27. oktoobril tulistati üks USA lennuk, mis Kuuba kohal luurelennul oli, alla. Moskvaga seda sammu eelnevalt ei kooskõlastatud. Lennuki piloot hukkus
rakendatakse? Teadus annab faktid ja nende faktide põhjal otsustame demokraatlikult, mida tahame. Kellel on vaja, et kunst siia sekkuks? Teine küsimus: kui kunsti otstarve väljendub kolmes eelmainitud asjas, kas siis ei ilmne, et hea kunstiteose struktuur sarnaneb sokolaadiglasuuriga kaetud vitamiinitabletiga? Kõigepealt teeb hea kunstnik oma teose meelelahutuslikuks ja siis, teises järjekorras, püüab sinna sokutada midagi pikantselt mõtteid provotseerivat, mille publik kogemata koos maiusega alla neelab. Kui see on nii, ei erine "tõsine" kunst oma pinnalt eskapistlikust meelelahutusest. Kolmandaks: kui "kunst küsib häid küsimusi ja isegi püüab mõningaid vastuseid pakkuda", kas pole see siis tegelikult vaid üks hariduse harusid, healoomuline propaganda, heade mõtete jagamine ahvatleval kujul, kuid nende mõtete, mis pole eostatud kunstis endas, vaid arenevad
põhimõttelist jaatavat vastust ja tegelevad üksikasjadega hiljem. Kui üksikasjades võivad nad olla väga karmid ja kontrollida absoluutselt kõike, vaatamata oma näilisele usaldatavusele. Neile ei meeldi samuti uinutavad läbirääkimised ning vaikus. Nad on harjunud kiiresti otsustama. Ameeriklased püüavad haarata suurimat tükki kogu ärist- 100 protsenti, kui võimalik. Sageli on nad ka kannatamatud. Et asjad edasi liiguksid, ütlevad nad midagi ärritavad või provotseerivat. Nad ei anna kergesti järele. Alati leidub mingi lahendus. Kui asi on ummikusse jooksnud, uurivad nad kõiki väljapääsuvõimalusi. Nad on järjekindlad. Kui nad ütlevad “Oleme kokku leppinud”, muudavad nad harva oma otsust. Samuti on nad otsekohesed. Kui nad nõus ei ole, siis nad ütlevad seda. Ameeriklased suhtuvad läbirääkimistesse kui probleemi lahendamisesse andmise-vastuvõtmise meetodil, kusjuures nii antav kui ka võetav peavad olema samaväärsed
Kui tungiobjekt kaob, siis muutub tung ise mõttetuks ja nii tekib küüniline filosoofeerimine elu mõttetusest, kus kinnitatakse, et armastust ei ole kunagivõimalik rahuldada, välja arvatud ainult fantaasias. (Mangs, Martell 2000:341-342) 4.1.1.3 Võrgutamine Võrgutaja „oskab igat moodi“, kuid ei hooli objektist ega järgnevast tühjusetundest. Armastust ja seksuaalsust alahinnatakse. Selle asemel hinnatakse üle mitmesuguseid osatunge, nagu häbitut vuajerismi ja provotseerivat akshibitsionismi. Püütakse mõjuda täiskasvanuna seda tegelikult olemata. Tahetakse lõpetada vastumeelne erinevus lapse ja täiskasvanu vahel ning võib-olla püüeldakse seetõttu inimeste poole, kes on endast madalamal tasemel ja primitiivsemate normidega. (Mangs, Martell 2000:342) 11 5 KOKKUVÕTTE Oma referaadi kirjutamise käigus ma sain teada, et noorukiiga on tavaline arenguetapp,
1940ndate lõpust hakkas (esmalt Lääne-Aafrikas, Nigeris) tegelema visuaalse antropoloogiaga ning kelle käe all valmis üle saja filmi. Teda loetakse üheks prantsuse uue laine kujundajaks ja cinéma vérité (kino tõde) alusepanijaks, mille juures teda mõjutasid Robert J. Flaherty ja Dziga Vertov. Nende meeste ideede edasiarendusena nägi Rouch kõige parema reaalsuse edasiandjana fiktsiooni. Tema kaamera täitis alati situatsiooni provotseerivat rolli, et seda siis jäädvustada, aga ka jagada filmitavatega, et lisanduks omakorda nendepoolne tagasiside. Rouch'i filme iseloomustavad käsikaamera kasutamine, mis dikteerib ette võtte keskkonna ja valgustuse ning olulisena sealjuures sünkroonheli kasutamise. Traditsiooniliselt peetakse tema kõige olulisemaks filmiks 1960. aastal ilmunud Chronique d'un été'd, aga oma arusaama etnograafilistest filmidest etnofiktsioonist asus ta teostama varem. Siinses töös vaadeldud 1958
Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Kättesaadav: http://www.horisont.ee/node/220 (14.01.2015) 26 Slideshare. 2013. Kuuba kriis (Hannes). Kättesaadav: http://www.slideshare.net/nataljadovgan/kuuba-kriishannes (14.01.2015) 9 välja saare mereblokaadi.28 See tähendab, et kõik Kuuba sadamatesse sõitvad laevad otsitakse läbi. Hruštšov vastas sellisele sammule väljakutsuvalt – tema sõnul provotseerivat USA sõjalist konflikti.Kuid tegelikult ei tundnud ka tema end neil päevil kuigi kindlalt. Tõlk Oleg Trojanovski meenutas Hruštšovi sõnu – Nõukogude riigipea olevat väitnud, et saabumas on hetk, mil põrkutakse kokku tõelise tormiga ja et kurssi muuta on juba hilja.29 Oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädal aega USA ja NSV Liidu vahel eriti terav vastasseis. Valitses reaalne tuumasõja oht. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust
tema pimedusega ja valega löödud. Abiellub Armande Bejart'iga, kes oli temast 20 aastat noorem. Madleine laps oli, Moliere taheti süüdi lavastada, et oma tütrega on abiellunud (kuna tal Madleinega oli ka afäär olnud, siis kui too lapse ootele jäi). Tegelikult aga oli Armande Madleine'i õde, mitte tütar. Armande oli sunnitud end kuninga ees õigustama, kuningas jäi teda uskuma, tema tervis oli aga räsitud. Oodati, et Moliere kirjutab nüüd midagi rahustavamat ja vähem provotseerivat. 1665. aastal kirjutab ta ,,Don Juan'i". lugu jumalateotajast, kes oma tegude eest saadetakse põrgusse. Ei võtnud aluseks mitte Tirso näidendit, vaid selle dell'arte tõlgendust. Don Juanist sai dell'arte's positiivne sümpaatne kangelane. Dell'arte kirjeldas inimesi üsna füsioloogiliselt. Madal igapäevane ja mõistetav itaallane, mitte pole kujutatud hispaanlast. Hoopis hullem on Moliere'i Don Juani kõne, joonistab ta välja täieliku ateistina, positivist
annaabi.ee 
