See võib hiljem välja viia sõjani. Kirjandus kui ühiskondlik provokatsioon võib tähendada ka seda, et kirjanduslikustes teostes ei kasutata vägapalju slängsõnu. Ehk siis jäädakse vanaaegseks. See võib tänapäeva ühiskonda mingis mõttes provotseerida. Tähapäeva ühiskonnas on palju provokatsiooni. Paljud võivad langeda selle ohvriks just kõige ebasoovimal ajal. Provokatsiooniga püüakse tegeleda igapäevalselt ning seda proovitakse vähendada niipalju kui võimalik.
asemele tuli Vaino Väljas. 1988 augustis loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai Lagle Parek, eesmärgiks oli omariikluse taastamine. 1989 jaanuar võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse. 24 veebr kuulutati iseseisvuspäevaks. Kodanike komiteede liikumine eesmärk taastada iseseisvus. 23aug1989 Balti kett sest Eesti saadikud Moskvas tahtsid, et ka nemad mõistaksid hukka MRP, aga Moskva kasutas venitamistaktikat ja Baltimaad vastasid provokatsiooniga. IME 1989. Eesti Kongressi valimised 1990 ja hakati pidama läbirääkimisi NSV Liiduga, et taastada iseseisvus. Kongressi etteotsa valiti 78-liikmelise Eesti Komitee, mille esimeheksa sai Tunne Kelam.
Nõukogude Liidu nõudmine Soomele: Lükata piir Leningradist 20-25 km läände Hanko poolsaare rentimine Nõukogude Liidule Soome valitsus lükkas pakkumise tagasi "2 naela suppi 1 naela kulla vastu" 5 Nõukogude Liidu provokatiivsed intsidendid piiri aladel Nõukogude Liidu valitsuse teatamine: Soome tulistas Manila külas õppustel olnud punaväelasi Tegemist oli Nõukogude provokatsiooniga Nõukogude Liit esitas diplomaatilise noodi: Tahtsid, et Soome vabandust paluks Soome viiks oma väed välja 20-25km piirist läände Soome eitas 6 Nõukogude Liit katkestab mittekallaletungi lepingu Soomega Nõukogude Liit katkestab Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted 7 Soome Vabariik: Välja oli panna 175 000 meest (9 diviisi)
võitluse võimalused väga piiratud, mistõttu sai peamiseks põrandaalune tegevus. Mõisteti vangi mitmeid põrandaaluse grupeeringute juhte.26. 27. septembril toimus Tallinna sõjaringkonna kohtus protsess nn vapside-terroristide üle. See kohtu asi on jäänud Eesti ajaloos üheks mõistatuseks siiani. Vapside-terroristide organisatsiooni andis 1935. a veebruaris politseile üles vapside endi juhtfiguuri A. Seiman ja A.Kook. Nende arvates oli tegemist politsei provokatsiooniga. Terristidele omistati fantastilisi plaane tappa riigivanem, ülemjuhataja ning valitsuse liikmed kord Tartus Pauluse kalmistul miiniplahvatustega, kord mürkgaasidega. Niisuguste ettevalmistamiste paljastamine politsei poolt oleks kompromiteerinud vabadussõdalasi ja nende juhte. Kohus mõistis 3 terroristi 6 aastaks, teised vähemaks ajaks vangi. 1935 a. 7. detsembri õhtul kogunes mässumeesete juhtkond Kadaka teel asuvasse majja viimasele nõupidamisel
Võimudele ilmselgelt ei meeldinud rahva vabadusele õhutamine. Kaklus algas kuuldusest, et üks eesti poiss on venelaste käest peksa saanud. Jutt levis kulutulena ja juba varsti sõitis bussitäis rahvast Suvorovisse arveid klaarima. Lepiti kokku, et peatus enne Suvorovit läheb osa rahvast bussist maha ja läheneb teiselt poolt. Venelased juba ootasid eestlasi, mis on üks põhjustest, miks arvatakse, et tegu oli provokatsiooniga (seda oleks olnud võimatu ette teada ilma informaatoriteta). Hiinalinna (nii nagu Suvorovit noorte suus tollal kutsuti) elanikud olid end juba püsside ja süütepudelitega varustanud. Asi oleks võinud minna inetuks, kuid üks venelane läks teise venelase visatud süütepudelist põlema. Korraga rahvas ehmatas ja algas suurem sagimine. Isa mäletab üht või kaht lasku ja tänab õnne, et lasud kedagi ei tabanud. Suur verine kähmlus, mida ilmselt loodeti, jäi ära
kahjustunud), alkoholismist samuti. Elektroentsefalogramm ei tarvitse midagi näidata, kuna lained ei pruugi olla pidevalt nii tugevad, et oleks näha. Kui aga näha on, siis on epilepsiakoldele viitavad lained suure amplituudiga ja teravad (kutsutakse spike'ideks ehk ogadeks). Kui selliseid laineid leitakse ja eelnevalt on teada kogetud krampidest, siis on diagnoos üsna kindel.Kui Eeg midagi ei nöita, siis tehakse kordusuuringuid provokatsiooniga püütakse epilepsiale iseloomulikke muutusi välja kutsuda heli- ja valgusärritus. 2) ajukasvaja kasvajate korral kasvajakude ehituselt/struktuurilt kui normaalne põhikude. Biovoolud selles kasvaja piirkonnas erinevad normaalsetest biovooludes.Võib näidata ka armistunud insulti. Lained suurema amplituudiga ja harvemad, ebakorrapärased. (Parem meetod ajukasvaja diagnoosimiseks on kompuutertomograafia) Vegetatiivne närvisüsteem, selle ehitus ja funktsioonid:
Thomase käsitlus viiest konflikti lahendamise stiilist kuulub konfiktoloogia klassikasse. Kasutusel on ka Kilmanni ja Thomase test, mille abil saab määrata oma konfliktistiili. Konfliktistiilid on vältimine, kohanemine, võitlus, kompromiss ja koostöö. Avatud võitlusele on iseloomulik otsene vastandumine koos avalikse ähvarduste ja etteheidetega vastaspoolele. Sealjuures võib olla tegemist ka bluffimise või provokatsiooniga. See tähendab, et rünnaku alus ei pruugi olla alati kaugeltki põhjendatud. Järelikult saab avatud võitlust pidada nii ausalt kui ka ebaausalt. Igal juhul võidab tugevam pool või see, kes suudab veenda vastast oma üleolekus. Kui vastane kaotab, annab järele või põgeneb, on konglikt lõppenud. Varjatud võistluse vahenditeks on intriigid, sabotaaz, tagarääkimine, lõksude seadmine, ootamatud rünnakud ja teised alatud võtted. Neid võtteid kasutatakse üldjuhul endast
Liidu valitsus, et Manila külas õppustel olnud punaväelaste keskele olevat langenud mõned kahurimürsud ning neli punaväelast saanud ja surma ja üheksa haavata. Toimunus süüdistati Soomet talle esitati noot, milles nõuti, et Soome tõmbaks oma väed piirist 25 km kaugusele. Soome valitsus lükkas protesti tagasi ja tegi ettepaneku, korraldada juhtunu kohta ühine juurdlus. Nõukogude valitsus keeldus. Hiljem toimunu kohta andmeid kogudes sai selgeks, et tegemist oli Nõukogude provokatsiooniga, mille korraldas Leningradi sõjaväeringkonna staabi luureosakond. Saanud sõjaväeringkonna ülema Meretskovi ja Leningradi oblasti keskkomitee sekretäri Þdanovi allkirjadega erivolitused, andis luureosakonna ülem polkovnik Tihhomirov punaarmee 221. suurtükiväerügemendi ühele patareile käsu tulistada oma kütidiviisi 329. rügemendi 4. roodu positsioone Manila küla lähistel. Kuna punaväelasi tulistanud patarei asus piirikõveriku tõttu sihtmärgist põhja pool, jäeti mulje, et
Generaalstaatide kokkukutsumine ja kolmandale seisusele suurema mandaatide arvu tagamine; kuningas tagandas ta ametist 11. juulil 1789, mis ajendaski Bastille' vangla vallutamise; see omakorda tähistas parlamentaarse revolutsiooni üleminekut rahvarevolutsiooniks; peale tagandamist pöördus tagasi kodumaale Sveitsi; kuulujutt tema arreteerimisest ja vangistamisest võis olla ka provokatsioon; Philippe d'Orléans'i seotust selle provokatsiooniga ei ole suudetud tõestada. 3 Generaalstaadid pr. k. les États Généraux [lezetaa zene´roo] kolme seisuse (aadel + vaimulikud + muu rahvas) esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud.
varjatult, siis üks sedasorti ettevõtmine kuulutati elanike hoiatamiseks suisa avalikult välja. 14. novembri õhtul oli Kuressaares kallale tungitud ühele Saksa sõdurile. Vastuseks sellele teatas Saarte komandant Mylo 15. novembril avalikult, et kõik Kuressaares olevad poliitvangid loetakse pantvangideks ning karistuseks lasti maha kümme pantvangi (Meie Maa, 15. november 1941). Vassili Riisi arvates oli algselt tegu hoopis sakslaste provokatsiooniga (Riis 1960, 280). Kui palju saarlasi hukati Saksa okupatsiooni ajal kokku, ei ole täpselt teada. Osa Saaremaalt pärit inimesi hukati ka Tallinnas või mujal. Nimeliselt kindlaks tehtud Saaremaaga seotud ohvrite arv on eri andmeil kuni 400 (Vessik, Varju 1995, 10; Paavle 2002). Omakaitse Saaremaal Saaremaa Omakaitse (Saarte Omakaitse) juhatajaks määrati Saksa sõjajõudude poolt kaptenmajor Karl Sääsk ning formeerimine algas 4. septembril Pärnus juba enne Punaarmee
Generaalstaatide kokkukutsumine ja kolmandale seisusele suurema mandaatide arvu tagamine; kuningas tagandas ta ametist 11. juulil 1789, mis ajendaski Bastille’ vangla vallutamise; see omakorda tähistas parlamentaarse revolutsiooni üleminekut rahvarevolutsiooniks; peale tagandamist pöördus tagasi kodumaale Šveitsi; kuulujutt tema arreteerimisest ja vangistamisest võis olla ka provokatsioon; Philippe d’Orléans’i seotust selle provokatsiooniga ei ole suudetud tõestada. 3 Generaalstaadid – pr. k. les États Généraux [lezetaa žene´roo] – kolme seisuse (aadel + vaimulikud + muu rahvas) esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud.
annaabi.ee 
