ENSV kultuur
subjektiveerimise võimalustele -- tulemuseks billbrandt'likult kummastatud maailm, mis
ennekõike esitas modernistlikke arusaamu pildiruumi "iseseisvusest" argikogemuse suhtes.
Infrapunase filmi, filtrite ja keemiliste eritehnikate kasutamine okeeris vaataja arusaamu ka
tonaalsete vahekordade osas.
Lõhkudes sihikindlalt publiku seisukohti foto tõlgendamisel, kujunes Tooming modernistliku
perioodi kõige uuenduslikumaks ja provokatiivsemaks autoriks Eesti fotograafias. Teine
STODOM'i autor, Kalju Suur (1928), saavutas kõrgendatud tähenduse omas ajas sootuks
teistsugusel viisil. Tegutsedes peamiselt "seltskonnafotograafina", kujundas ta oma lustakates
portreegaleriides ennekõike ENSV-aegse kultuuri-eliidi korporatiivset identiteeti. Tervikuna
võib öelda, et 1960.1970. aastatel vabanes foto mõnevõrra propaganda teenistusest --
ideoloogilise maailmaesituse kõrvale ilmus ridamisi erinevaid subjektiivseid nägemisviise.