kaardid 6. Kodu- ja kultuuriloolised ning muud allikad: kihelkonnakirjeldused, koduloolaste käsikirjad ja publikatsioonid, erineva mahu ja sisuga trükised 7. Tänaseni säilinud suuline teave: kohapärimus, teadmised, kogemused, mälestused Kirjalikud alaooallikad Mitmekesine allikaliik – kõiki ei jõua siin tuvustada. Näited pühade puude ja salude kohta: Henriku Liivimaa kroonika kuni 1227, Taani hindamisraamat 1241, 1428. aasta Riia provintsiaalkirikukogu statuut, Piiskop Kyveli visitatsioonikorras (arvatavasti 1519), Balthasar Russowi kroonika 1578, uustrükk 1584, David Dubberhi volikiri 1586, Jesuiitide teated 16. sajandi lõpust ja 17. sajandi algusest, Dionysius Fabriciuse kroonika 1611, Franz Nyenstede kroonika 1609/1611, Tallinna sinod 1627, Johannes Gustlaf 1644 jne. Kokkuvõtvalt Kirjalikud allikad loovad diakroonilise silla läbi sajandite, annavad hilisemale pärimusele sügavama ajalise dimensiooni, näitavad nähtuste püsivust.
olla koguja poolt muudetud. Mida fragmentaalsem on mõni lause või teade, seda suurem on tõenäosus, et see ei ole üle kirjutatud või ilustatud. Mida ilukirjanduslikum, seda kahtlasem. Autentsusele viitab ka murdelisus. Varasemad kirjeldavad publikatsioonid – Forseliuse raamat eestlaste ebausukommetest (1680). Hupel (1774-1782), Luce (1827), Holzmayer (1873-1881), Kreutzwald. Kirjalikud allikad – väljastvaatlejate teatud rahvusundite kohta. Muinasusund: Keskaeg, 1428 Riia provintsiaalkirikukogu, 1519-1521 Saare-Lääne piiskopkonna visitatsioonimaterjal. Varauusaeg: B. Russowi kroonika (jaanipäeva, usutualitused Pirita kloostri juures), jesuiitide materjalid + A. Possevino. Rootsi aeg: Kirikuvisitatsioonide materjalid, nõiaprotsesside materjalid. Arheoloogilised materjalid – Kalmed ja matmiskombed, kuidas maeti, mida kaasa pandi, pühakohad. Paiknemisanalüüs, kaevamistulemused. Arheoloogilised leiud, mida pandi surnutele kaasa, kui palju. Pühapaikades vaadatakse, mida ohverdati