epikuurlased:nauding stoikud:vooruslikkus -Eesmärgid saavutatavad mitte ainult polise, vaid universumi raamistikus (jumalikud loomuseadused) Kreeka ja Rooma perioodi erinevusi -Orjandus.Ori kui mõistuseta olend vs ori kui õiguslik kategooria -Sõda."Loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel vs sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast. -Üldteema:partikularism vs universalism.Kelle ees kohustused? Keskaeg I -religioonikesksus jumalakesksus kreatsionism providentsialism-jumalik ettemääratus revelatsionism-jumal on avaldanud oma tahet jumalasõna kaudu, ilmutuste järgi kirja pandud -autoriteedikesksus e retrospektiivsus: autoriteetide hierarhia Piibel-kirikuisad Augustinus-skolastilised autoriteedid Aristoteles Keskaeg II -hierarhilisus.Õigluse harmooniline süsteem -moraaliteooria sissepööratus.Keskne mõiste: patt -kohustused eelkõige Jumala, mitte kaasinimeste või riigi ees. Humanism I: üldiseloomustus -15.-16.saj.
Tuntud teos ,,De Oratore". See oli kõnemehest. Neoplatonism-esindaja Plotinos. Rääkis, et on 2 maailma: ideede maailm ja meeleline maailm. KESKAEG Platonism- hinge surematus Nietsze- saksa 11. sajandi lõpu mõtleja. ,,Kristlus- see on pööbli platonism". Pööbel- alamrahvas Stoitsism-surmaks valmis olemine Keskaja filosoofia seotus religiooniga: 1) teotsentrism- jumala kesksus 2 )kreatsionism-jumal on kõige looja, lõi ei millestki ja loomingu tipuks on inimene. 3) providentsialism- jumal näeb kõike ette, valitseb maailma ja inimesi. 4) revelatsionism- tõde tuleb jumaliku ilmutuse kaudu. Justinus- tema ütles, et ristiusk ongi täiuslik filosoofia. Clemens- ütles, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. W.Occam- kaksik tõe käsitlus. 1) On olemas teoloogiline tõde, seotud üleloomulikuna. Tõe objekt jumal. Tugineb ilmutusel. 2) filosoofiline tõde. Tegeleb loomulike asjadega. Objektiks on olemine. Tugineb mõistusele.
Sageli tuleb valida kannatus kui tead, et sellele järgneb nauding. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingute seisukohalt hea on see, mis soodustab naudinguid. Epikuros oli paratamatuse vastu, väitis, et inimene on oma mõtetes ja valikutes vaba. ÜLEVAADE KESKAJA FILOSOOFIAST I Seotud religiooniga Märksõnad: 1. Jumala kesksus elu allikaks on jumal, kõlbluse allikaks jumala teenimine ja jäljendamine 2. Kreatsionism jumal lõi maailma eimillestki 3. Providentsialism jumal valitseb maailma ja inimese üle, kõigil sündmustel on tagamõte. 4. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tõdede allikas on jumalik ilmutus Keskaja algust filosoofias tähistab see, et filosoofia kaotas oma iseseisvuse, muutus teoloogia orjaks või teenriks (sisuliselt abivahendiks). Filosoofia all mõisteti teoloogiat. Positiivseks oli see, et filosoofia säilis kultuuripildis, muidu oleks ta võinud kaduda.
Lin. aeg, ühesuunaline, lõppeb maaima lõppemisega. 2.Väärtustamine. Jumala tarkus, vagadus. Sõna on püha. MEDIUM AEVIUM (KESKAEGNE) kestis tuhat aastat: 5 saj(476)- 15-16 saj. 1453 türklased võtsid Konstantinopoli,suri Konst.XI. 1492-Columbus, 1517 Usu puhastus e reformatsioon M.Luter. 1640 O. Cromber ingl revolutsioon, Parlamentarismi sündmus. KESKAJA FIL PÕHIJOONED: 1) tihe seotus rel-ga a)teotsentrism (Jumal on kekne) b)kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt) c)providentsialism (J. näeb kõiki ette).Clements(150-215) samastas religiooni.2)retrospektiivsus-tagasipööratus.Mida vanemad textid, vanemad allikad,seda tõesem.Piibel. 3)skolastilisus.Õpetuslik ja kasvatuslik iseloom.Filosoofid on õpetajad koolis,tegevvaimulik kirikus jutluse näol.Halastamatu autobiogr.Kirikuisa Augustinus. KESKAJA FIL PÕHIPROBL: 1.usu ja mõistuse vahe pr. Tertullianus (kirikuisa 160-220) leidis, et inimmõistus on piiratud.Ol. usk ilmutusse.Uskuda siis,kui mõistega võttev asi on
Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt
Selline periodiseerimine on aga kunstlik ja õigem oleks seostada mõistet keskaja filosoofia filosofeerimise iseärasustega. Keskaja filosoofi iseloomulikud jooned I. Seotus religiooniga Siin võib välja tuua järgmised põhimõtted: 1. Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Kõlbluse aluseks on Jumala teenimine ja inimese elu ülimaks eesmärgiks on Jumala jäljendamine. 2. Kreatsionism maailma on Jumal loonud eimillestki. 3. Providentsialism Jumal valitseb maailma ajaloo ja inimese üle, st et kõigil sündmustel on mõte või tagamõte. 4. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdede teadasaamine on jumalik ilmutus. Keskaja filosoofia aja alguseks võibki lugeda seda, kui filosoofia langes religiooni eest koste alla. Milline ka polnud keskaja filosoof, tema õpetus oli ikka seotud religiooni ja teoloogiaga. Varasel keskajal oli päevakorras küsimus, kuidas panna filosoofiat religiooni teenima.
1640-1660 Inglise revolutsioon; parlamentalismi tekkimine. Keskaja filosoofia puhul rõhutatakse teatud tunnusjooni mitte ajalisi jooni. Põhitunnused: 1. Tugev seotus religiooniga 1. Teotsentrism ehk jumalakeskus. Jumal- see on absoluut, kõige keskmes. 2. Kreotionism, creatio. Kõik on jumala loodud. Maailm on loodud mitte millestki ehk ex nihilo. 3. Providentsialism- ettenägemine. Jumal näeb kõike ette, valitseb inimeste üle. 4. Revelatsionism- ilmutus. Tõdede aluseks on jumalik ilmutis. Tõmmati võrdusmärk kristluse ja filosoofia vahele. Clemens- tõeline filosoofia ongi kristlik religioon: 2. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama
võis satuuda teatud tegude läbi, nt ebaõiglase sõja pidamisel roomlaste kätte vangi sattumisel) Sõda: ,,loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel roomlaste jaoks sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast Üldteema : partikularism vs universalism . Kelle ees kohustsued? Kas inimkonna kui terviku ees (kosmopoliitne)? KESKAEG Keskaegne maailm oli religioonikeskne : jumalakesksus (Jumal kui maailma looja ja käigushoidja), kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt), providentsialism (Jumal on kõik juba ette ära planeerinud, märkide järgi võib avastada Jumala plaani- astroloogia), revelatsionism (sõnast esile tooma, Jumal on ilmutanud oma plaane ja eesmärke, kuidas inimene peab käituma, see on kirja pandud piiblis) Autoriteedikesksus e retrospektiivsus: autoriteetide hierarhia kõige kõrgem autoriteet on Jumala sõna, mis kirjas piiblis, järgmine aste on kõrged kirikuisad, kes tõlgendavad piiblit, järgmisena skolastilised autoriteedid (Aquino Thomas)
annaabi.ee 
