See võimas rahvas tuli Vana Hiina piiri äärest, ületades 10 tuhandeid kilomeetreid. Hunnid tungisid Euroopasse vallutades territooriume ja rahvaid kasvatades oma jõudu sellega. Selle tulemusena paljud rahvad põgenesid jättes maha oma maad ja külad otsides varjupaika. Need kes hakkasid vastu Hunnidele vallutati ja nii liikusid Hunnid Rooma Impeeriumi piiridele lähemale. Selleks, et „barbarid“ ei tungiks Impeeriumisse, roomlased ostsid „barbarite“ väepealikke ära ning provatseerisid nende vahelisi kokkupõrkeid ja see hoidis „barbareid“ tagasi. Et Hunnidele vastu seista liitusid roomlased: frankide, lääne gootide, burgundide ja sakstega. Roomlased koos liitlastega purustasid Hunnide armee ja Hunnid lahkusid Rooma Impeeriumi aladelt. Lääne Rooma Impeerium lagunes 476a. pKr. ja tema asemele tekkis palju uusi „barbarite“ riike.
Olid ka sõjad Põhja-Aafrikas, Zama lahing. Kartaago väline võimsus hääbus pärast seda sõda, nad minetasid kõik valdused väljaspool Aafrikat ja isegi sõda ei tohtinud pidada. Sellega sai alguse ka Rooma vallutused Hispaanias, tehti paar provintsi seal. Ehk Vahemere lääneosa oli nüüdsest Rooma võimu all, nad ei olnud vallutatud, aga Rooma oli peremees. Kartaago püsis samal ajal rikka linnana ja see oli Roomale pinnuks silmas. 149 provatseerisid roomalased uue sõja. 146 oli Kolmas Puunia sõda, kus Kartaago vallutati ja hävitati. Samal ajal, 2. saj I poolel hakkasid roomlased paralleelselt segama ka end Kreeka ja Makedoonia asjadesse. Nad olid esialgu valdavalt kui Kreeka autonoomia kaitsjad Makedoonia vastu. Teine Makedoonia sõda 197, kui Kynoskephalai lahingus lööbi Makedoonia sõjavägi puruks. Kohtusid esimest korda Makedoonia faalanks ja Rooma manipulaarne lahingurivi