Õiguse allikad Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise julgeoleku tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel
neil on maailmast unikaalne intellektuaalne pilt. Andekad lapsed kulutavad rohkem aega teatud konkreetsetele kognitiivse protsessi osadele. Andekatele on omane hästi struktureeritud baasteadmiste tase, mis võimaldab hõlpsasti juurdepääsu ja aktiviseerimist. Süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata. Eksperttaseme saavutamiseks on vaja nii eneseregulatsiooni kui ka laialdast fakti- ja protsessuaalsete teadmiste repertuaari. Andekate laste metakognitiivne eelis avaldub teadmatute või uute ülesannete lahendamisel. Andekus ja loovus Loovus hõlmab kahte komponenti: loomine kui tegevus ja looming kui loomeprotsessi tulemus, mida mõjutavad ühtviisi nii inimese isiksuseomadused kui ka tema motivatsioon. Loovus kui eeldus luua uut ja originaalset (ideid, lahendusi, produkte) on seotud mõtlemise paindlikkuse, voolavuse ja originaalsusega.
haigused (eriti kroonilised ja pikaajalised). Kui kaitsja kohustuslik osavõtt sõltub mitte niivõrd puudest kui selle mõjust süüdistatava psüühikale ja isiksusele, on vajalik psühholoogiaekspertiis, et selgitada välja puude tegelik mõju. Emotsionaalsete seisundite ekspertiis on oluline sellepärast, et kriminaalse käitumise õiguslik kvalifitseerimine, samuti õiguslike tagajärgede saabumine ja protsessuaalsete otsuste langetamine on seotud isiku psühhofüsioloogilise seisundiga kuriteo toimepanemise ajal. Varasemalt kehtinud EVKrK §103 "tahtlik tapmine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanupoolne vägivald või raske solvamine", §109 ja §37 lg 1p 4, on kõik seotud emotsionaalsete seisunditega ja olid vastustust kergendavad asjaolud. Nüüd KarS §115- provotseeritud tapmine.
autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmine spetsiifiliste õiguslike vahenditega; 7) piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine. See ei ole ammendav tsiviilõiguslike kaitsevahendite loetelu. Igasugune õiguste kaitse on võimalik riigi kehtestatud spetsiaalse menetluse ehk protsessi käigus. Tsiviilkohtumenetlust, kriminaalmenetlust ja väärteomenetlust reguleerivad eraldi seadused. Ka AutÕS §-d 85-86 sisaldavad sätteid protsessuaalsete meetmete kohta (piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine, konfiskeeritud arvutisüsteemi tasuta üleandmine Haridus- ja Teadusministeeriumile jms). Kui autoriõigusi on rikutud, siis on esmajoones soovitatav pöörduda rikkuja poole ja püüda temaga kokku leppida. Mida taotleda ja milles kokku leppida, peaks enda jaoks eelnevalt läbi mõtlema. 13 Vajadusel võiks konsulteerida juristiga
Algelisi püüdeid piirata sugukondadevahelisi võitlusi on näha juba sellest, et kättemaksu ei suunatud niivõrd teise sugukonna kui just isiklikult solvaja vastu. II teema. Õiguse allikad 1. Õiguse allikate kujunemisloost mandri-Euroopas: 1.1. Sugukonnaõigus. Õiguse vanimaks allikaks arvatavasti tavaõigus. Ühiskond oli millestki olulises kokku leppinud ja sellest omapärasest lepingust peeti kinni. Peeti ka kohtuid. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Sugukondliku kora organisatsiooniline põhiüksus oli sugukorn. Üldiselt räägime nende alla aga hõimuühiskonnast. Korra organisatsiooni ning seal valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid kõige enam kaks mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek.Füüsilise turvalisuse tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel (juhtkond oli sellisel juhul sundiv keskvõim)
riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=184411 29 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714 12 Igasugune õiguste kaitse on võimalik riigi kehtestatud spetsiaalse menetluse ehk protsessi käigus. Tsiviilkohtumenetlust, kriminaalmenetlust ja väärteomenetlust reguleerivad eraldi seadused. Ka autoriõiguse seaduse paragrahvid 85 ja 86 sisaldavad sätteid protsessuaalsete meetmete kohta (piraatkoopia konfiskeerimine ja hävitamine, konfiskeeritud arvutisüsteemi tasuta üleandmine Haridus- ja Teadusministeeriumile jms). Kui autoriõigusi on rikutud, siis on esmajoones soovitatav pöörduda rikkuja poole ja püüda temaga kokku leppida. Võimalus rikkujaga kokku leppida on kõige odavam ja vähem aega nõudev õiguste kaitse viis. Enda jaoks peaks eelnevalt läbi mõtlema mida taotleda ja milles kokku leppida
1.3) Õiguse kohaldamine (rakendamine) kompetentse (riigi) organi tegevuse kaudu õigusnormi realiseerimine ( 16 a. EV kodanik saab passi) Tuleb näha õiguse kohaldamise ja õiguse realiseerimise vahelisi erinevusi. Õiguse kohaldamine (rakendamine) tähendab : 1. tegemist on pädevate organitega spetsiaalse tegevusega; 2. rakendamine seondub konkreetses asjas individuaalse ettekirjutuse andmisega; 3. kompetentse organi otsustus tehakse ja vormistatakse kindlate protsessuaalsete normide abil ning seadusega ettenähtud vormis, 4. rakendamine väljendab riigivõimu tahet. Õiguse kohaldamise staadiumid (etapid) koosnevad üksteisele ajaliselt järgnevatest toimingutest: 2.1 Faktilise koosseisu analüüs: a) kõigi asjaolude uurimine. b) nende asjaolude juriidilise iseloomu (faktide) tuvastamine, c) faktilise koosseisu määramine; 2.2 Õigusnormi valik: leida õigusnorm, millele vastab fikseeritud faktiline koosseis; b) teha
arutasid rahukohtunikud, apellatsioon rahukogu, kassatsiooni asju riigikohus Rahukogu- kohtupalat- riigikohus Euroopa õiguse ajalugu. ,,Euroopa õiguse ajalugu" Erik Hanners, 1995 ,,Käsitlused kriminaalõiguse ajaloost" J.Sootak 1.Sugukonna õiguse mõiste. Normid, käitumisreeglid. Normide looja ja kandja oli sugukond. Vt. eelmine aine. Arvatavasti on õiguse vanimaks allikaks tavaõigus. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Tõendite hankimise viisiks oli peale ilmsete tõendite ka toetumine teispoolsetele jõududele. Sugukondliku korra organisatsiooni ning seal valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid eelkõige kaks mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise turvalisuse tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel. Kuniks ühiskonnas puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigusel sundivat iseloomu.
ne.*111 Põhiseaduse § 104 lõikes 2 sätestatud seaduste vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. PSJKS on õigusnormi hierarhias kõrgemal kui ÕKS. Siin kehtib reegel lex superior derogat legi inferiori. Lähtuvalt sellest ei saa Riigikogu sätestada ÕKS-s kohtumenetluse küsimusi. Samuti ei saa Riigikohus käsitada ÕKS §-i 17 ja § 18 lõiget 1 õiguskantsleri normikontrolli taotluse protsessuaalsete eeldustena, sest need peavad olema ära märgitud protsessi ennast sätestavas seaduses.*112 Konstitutsioo- niliste seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvate suhete reguleerimine lihtseadustega on põhiseaduse- vastane. Konstitutsioonilistes seadustes pole lubatud viitenormid lihtseadustele ega delegatsiooninormid täitevvõimu üldakti andmiseks küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad konstitutsiooniliste seaduste re- guleerimisesemesse.*113
Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib 3 Õiguse allikad 3.1 Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise julgeoleku tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel
- läbirääkija ei orienteeru pinevais kõnelustes sedavõrd et käigult infot hankida jne Mida kavandada, ette näha? mis küsimused arutluse alla võetakse vaidlusküsimuste prioriteedid Nt: piirilepe, vägede väljaviimine, sõjakompensatsioon, vangide vahetamine, majandussidemete arendamine, langenuist teatamine jne iseenda huvide olemuslike, protsessuaalsete, suhte- ja põhimõttehuvide täpsustamine esindatavatega konsulteerimine vastaspoolega konsulteerimine läbirääkimise koha, aja, korra, kestuse, kolmandate osapoolte kaasamise ... kokkuleppimine iseenda prioriteetide kõrvutamine vastaspoole omadega põhisuhtumise kujundamine Nt kas alustada ettevaatliku optimistina, reserveeritult, olupoliitikuna...
AVALIK ÕIGUS- on see mis on seotud riigiga Eraõigus- tsiviil, asja, maa, võla, töö, pärimis, tsiviilmenetlus, perekonnaõigus Avalik- riigi, rahvusvaheline, Finants , kriminaal, haldus, kriminaalmenetlus, haldusmenetlusõigus. 11. SUGUKONNAÕIGUS Arvatavasti on õiguse vanimaks allikaks tavaõigus. Tekis teatud inimkoosluse enda (sugukonna) sees. Õhisond oli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest kui omapärasest lepingust peeti kinni. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Ilmselt oli süü kysimuste lahendamine protsessis raskeim. Otsustavaks muutuks nt see kelle juurets leiti nt varastataud asju, otsustav oli kurjategija tabamine teolt. Teiseks tõendite hankimise viisiks oli toetumine teistpoolsetele jõududele .vaideldavatel juhtudel toetuti jumala otsusele, milleks korraldati selline katse mille lõpptulemuse teoreetiline või teline juhuslikkus jättis võimaluse uskuda , et
valdkondades probleemi rahuldavalt lahendada probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esinev vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Common law üldise õiguse jagunemine üldiseks õiguseks ja õigluse õiguseks. II peatükk ,,Õiguse allikad" 1. Õiguse allikate ajaloost 1.1. Sugukonnaõigus Õiguse vanimaks allikaks tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse (sugukonna) sees. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Maagilise usu ärakasutamine, uputamisproov, liisuheitmine jne. Sugukondlik kord universaalne, seda kohtas kõikjal, organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond, tegelikult hõimuühiskond sugukondade liit ehk hõim. Sugukondliku korra organisatsiooni mõjutasid füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise turvalisuse tagamiseks konfliktid sugukondade vahel. Bioloogiline julgeolek kujutas verepilastuse vältimist.
o l i l e g i s l a t s i o o n i l i n e p ro t s e s s , m i l l e u . I I s a j . e K r t õ r j u s v ä l j a form ulaarprotsess LEGISLATSIOONILINE PROTSESSIN IURE MENETLUS/ avalikõiguslik menetlus.P r o t s e s s i e s i m e s e s t a s t m e s t - m e n e t l u s i n i u r e - v õ t avad osa mõlemad pooled- hageja ja kostja - ningkohtuorg aniks olnud magistraat või preetor, asja ei arutata sisulise l t e g a t e h t t a k a o t s u s t , t e a t a v a t e protsessuaalsete vormelite (legis actio) võimalikult täpses täitmises, võtavad osa mõlemad pooled - eesmärgigapoolte taotluste kindlakstegemine - kostja kohaletoomine on hageja kohustus, Protsess lõppeb pooltevahelise õigustüli fikseerimisega.Hagiõiguse e. sobiva hagivormi leidmine - Hagivormide arv piiratud ei saa suvaliselt tõlgendada ega laiendada- h a g i v o rm i ko h u s t u s l i k ku s - p re e t o r i ko h u s k a s h a g i s s i s a l d u v n õ u e o n p i i s a v j a ko h a l d a t a v
5) kohustuse kohane täitmine (VÕS § 186 p. 1); 6) õigusest loobumine (nt hagist, omandist loobumine); 7) võlasuhte lõppemise muud alused (vt VÕS § 186 p 2) TSIVIILÕIGUSTE KAITSE · Tsiviilõiguste kaitse mõiste Õigus tsiviilõiguste kaitsele on subjektiivse õiguse (laiemas tähenduses) alaliik ning seondub isikule kuuluvate teiste subjektiivsete õiguste rikkumisega. Tsiviilõiguste kaitse sisuks on õiguskaitsevahendite (nii materiaalsete kui protsessuaalsete) kohaldamine. Õiguskaitsevahendid- abinõud, mida isikul on õigus kasutada, kui tema subjektiivseid õigusi on rikutud. Tsiviilõiguste kaitsmine jõu kasutamisega ei ole üldjuhul lubatud ning on õigusvastane. Õiguste kaitse teostub: a) kohtuväliselt (nt võlausaldaja poolne omaabi, taganemine, ülesütlemine, oma kohustuse täitmisest keeldumine, võlgniku poolt nõude vabatahtlik täitmine);
viitab andekuse ja metakognitsiooni tugevale seosele. Eksperttaseme saavu- Metakognitsioon – selge teadlikkus oma mõtetest, võimetest ja õpi- tamiseks on vaja nii protsessist ning nende suunamine mängib peamist rolli keeruliste ülesan- eneseregulatsiooni kui nete lahendamisel. Eksperttaseme saavutamiseks on vaja nii eneseregu- ka laialdast fakti- ja protsessuaalsete tead- latsiooni kui ka laialdast fakti- ja protsessuaalsete teadmiste repertuaari miste repertuaari. ning nende teadmiste valikulist rakendamist sõltuvalt tingimustest. Oma mõtlemist jälgida tähendab nii hinnata edu kui ka korrigeerida vigu. On täheldatud, et andekad lapsed oskavad keskpärastest lastest märksa paremi- ni selgitada oma strateegiaid ning põhjendada, miks nad neid kasutavad.
Võimaldab kaitsta põhiõigusi eraõiguslike vahenditega, st tsiviilseaduste kohaldamise kaudu, tuginemata seejuures otse põhiseaduse sätetele. (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. (2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtet kohaldatakse kõikidele tsiviilõiguse valdkondadele, sh ka protsessuaalsete õiguste teostamisele, kui kohustust järgida õiguste ja kohustuste teostamisel põhimõtte aluseks olevaid väärtusarusaamasid. Hea usu põhimõtte kohaldamisel antakse hinnang eraõiguslikus suhtes osalevate isikute käitumisele. Vt nt RKTKo 3-2-1-109-06 p 12. Kohustus käituda heas usus tähendab teatud käitumisstandardite järgimist. § 139. Heausksuse eeldus Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada,
kutsumine jne) või kui on tegu õiguserikkumisega (õiguserikkuja karistamine; rikutud õiguse ennistamine). Õiguse kohaldamise (rakendamise) erinevused kahest esimesest õiguse realiseerimise vormist: 1) tegemist on pädevate organite spetsiaalse õigustrakendava tegevusega; 2) rakendamine seondub konkreetses asjas individuaalse ettekirjutuse andmisega ja/või toiminguga; 3) kompetentse organi otsustus tehakse ja vormistatakse kindlate protsessuaalsete normide alusel ning seadusega ettenähtud vormis (nt TsK normide kohaldamisel kohus järgib menetluses ning otsuse vormistamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid); 4) rakendamine väljendab riigivõimu tahet st, et individuaalsed ettekirjutused on täitmiseks kohustuslikud ning tagatud võimaliku riikliku sunniga (nt kohtuotsus ja selle täitmisele pööramine). § 2. Õiguse kohaldamise staadiumid (etapid)
vaatlemine juhi ja juhitava interaktsioonina (juhi mõju ja juhitava reaktsioon). Funktsionaalne aspekt annab vastuse küsimusele: kuidas toimub juhtimine ja kuidas see mõjutab juhitavaid? Esiteks iseloomustab see aspekt juhtide ja juhtimisorganite tegevust ning kujundamist siin võib vaadelda ka juhtide tegevuse spetsiaalseid karakteristikuid (nn juhtimisstiile). Teiseks iseloomustatakse juhtide mõjusuhteid juhitavatele (nt juhtimise tõhusus) võrreldes protsessuaalsete mõõtmetega sisaldab see kahte täiendust: juhtimisorganite kujundamist ja juhtide mõjusuhteid juhitavatele. 23 Koostatud Schierenbeck, H. Grundzüge der Betribswirtschaftslehre. 15. Aufl. München: R. Oldenbourg Verlag, 2000 lk. 82 alusel. 24 Korraldus, kava, asetus (VS, 1999 TEA Kirjastus, lk. 135) 25 Thommen, J.-P.: Management und Organisation. Konzepte. Instrumente. Umzetzung. Zürih: Versus Verlag, 2002, lk. 49; Bormann, D., Vorotina, L., Federmann, R
annaabi.ee 
