· protsessuaalselt omab kohtuvaidlust lõpetavat toimet; · eristub muudest kokkulepetest ja lepingutest selle poolest, et on ühtlasi täitedoku- mendiks täitemenetluses. Dualistlik iseloom Kohtuliku kompromissi oluliseks tunnuseks on tema kehetine olemus. Nimelt koosneb üks ja sama kohtulik kompromiss protsessuaalsest ja materiaalõiguslikust küljest. Kohtulik kompromiss on eraõiguslik leping ja samal ajal kohtumenetlus lõpetava toimega protsessuaalne toiming ehk temas sisaldub kaks külge: kokkuleppimine ja õigusvaidluselõpetamine. Kuna kohtulikul kompromissil peab olema kaks nimetatud tagajärge, peavad selle puhul olema täidetud järgmised eeltingimused: · sõlmitud peab olema kompromissleping (vajalik materiaalõigusliku külje jaoks) · õiguslikud eeldused (nt kohtuasja ajamise volitus jne) 1. Protsessuaalne külg (menetlusõiguslik)
o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Sõnamoodustusliigid: 1. Sõnade liitmine ehk kompositsioon, st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, põrgulik. 3
Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse keeletarvitaja sõnamoodustuskompetentsi. Sõnamoodustuse liike: · Kompositsioon e sõnade liitmine sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja, päikesepaiste, taevaingel, põrgukoer · Derivatsioon e sõnade tuletamine sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane,
1) Tavad ja edastatavad kombed selle kohta, kuidas õigust mõista 2) administraatorid ja juhid moodustasid ise uue õiguse, nimetatakse magistraatideks Kõige tähtsamad magistraadid: - 2 konsulit/nõunikku, kes olid riigipead - diktaator - tribunus plebis - rahva eestkostja - aedelis - ediil ehk rahva politseinik Materiaalne eraõigus (1 õiguse jaotusi): - on see, mis reguleerib suhteid isikute vahel ja kehtestab nende vahel õigusi ja kohustusi (ost-müük) Protsessuaalne õigus - on see, mis reguleerib suhteid õiguste realiseerimisega (reguleerib õigusi ja kohustusi vaidluste käigus) Isikute olemise aluseks on õigus olla juriidiliselt tunnistatud isik Roomlastele omased staatused: status libertatis (vabadusseisund) - selle järgi jagunesid roomlased vabadeks ja orjadeks. Rooma kodanikku võidi ka müüa orjaks väljaspoole Roomat, kodanik võis ka langeda sõja ohvriks, ei maksnud ära võlga status civitatis (määrab kodakondsuse)
hagejal on tasaarvestuse avalduse teinud isiku vastu vaieldav nõue, mille olemasolu või suurus on ebaselge, ja tasaarvestuse avalduse tegev kostja soovib end sellise nõue esitamise vastu kaitsta tasaarvestusavalduse tegemisega. Seega ei ole Beni tasaarvestusavaldus tingimuslik, kuna see on esitatud alternatiivselt juhuks, kui kohus tuvastab Arturi nõude. VÕS § 198 alusel tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Protsessuaalne tasaarvestus ehk kohtuvaidluse käigus teise isiku hagile esitatud tasaarvestuse avaldus ja sellega kaasnev vastuväide on lubatud Tasaarvestus Sellel on tagasiulatuv toime – ainult ühel teatud hetkel on võimalik teha tasaarvestus. Nt ei saa teha nii, et kui tasaarvestuse hetk saabub, siis ma ei saa oodata tema intressi tiksumist, et nõudeid võrdsustada Kui sissenõutav aktiivnõue on aegunud, saab ikka tasaarvestada, kui tasaarvestuse
Skeem. Nagu maslow püramiid, teises järjekorras. Kultuur, eluviis ja identiteet. Mida tähendab idenititeet sotsiaalsest vaatenurgast? Martin Ehala "Signs of identity. The anatomy of belonging" *personaalse psühhoajaloo tulem? 10 Sotsiaalne konstruktisoon? Meelelahutus- ja liikmeksolemise peegledus? Identiteet ei ole olemuslik vaid protsessuaalne. Identiteetid on võimalik luau vaid sotsiaalselt, teiste indiviidide abil. Ainult kontekstis. Heideger sünnime kellekski ja kusagile, maailm on juba loodud, hakatakse meid sinna sobitama, sotsialiseerumise kaudu. Ainult teistega koosolles saame end reflekteerida. Eluviis sotsioloogilistes teooriates. Pierre Bourdieu (1984 Distinction): habitus, dispositsioonid ja kapitalid. Eluviis määratleb ja uuendab sotsiaalset positsiooni. Habitus.
mehhanismid. Kultuur on selles käsitluses piiritletud, sidus tervik. Uurija fookuses on kultuurilise tähenduse stabiilsed, etteantud, reguleerivad vormid ja koodid. Käsitledes kultuuri tegevusena on ta praktiline nende süsteemide realiseerimine või muutmine. Me saame kultuuri võrrelda rituaalsusega, etenduslikkusega, õpitud käitumisega, argite või pidulike toimingutega. Reguleeritud praktikate hulk, tähendusloome praktika. Tegevus on protsessuaalne dünaamiline tähendusloome, kus kogemusi vahendatakse ja reegleid kehtestatakse. Enamasti kaldutakse kultuuri uurides lähtuda ühest või teisest käsitlusest. Filosoofilistes, semiootilistes uurimustes on peamine rõhuasetus süsteemsel käsitlusel. Ajaloost lähtuvad distsipliinid lähtuvad protsessidest ja tegevustest. Eristus on aga tinglik - kõik kultuurilised praktikad on seotud süsteemse struktuuriga ja vastupidi. 4
tekst ja tekstuaalsus · teksti parameetrid: raamistatus; korrastatus- puudutab füüsiliselt seda,kuidas sõnad korrastatud lauseteks, lõigud peatükkideks jne, vähemalt kahekordne kodeeritus, terviklik tähendus-kui on tekst,mis on korrastatud, siis ta üritab midagi sellist öelda, mis oleks terviksõnum ja mis meile kandastub terviksõnumina · tekstuaalsus- tekstilisus kui mõnevõrra protsessuaalne kui ka teksti parameetreid kandev nähtus, ntk kui rääkida filmist, siis räägime tekstilisest selles mõttes, et tal on tekstitunnused olemas · tekstuaalsed tähendused(vs keelelised tähendused) kontekst/kontekstuaalsus · kontekst: kultuurisituatsioonilised piirangud, mis piiravad kõneakti. Igal situatsioonil on teatud mõju tekstile ja tema tähendusele · kontekstuaalselt adekvaatsed tähendused (vs tekstilised või keelelised tähendused)
Me ei saa ka kõnetempot suvaliselt aeglustada, sest siis oleks tulemuseks pikkade pausidega tekst, mis pole mõistetav. Teiste sõnadega võib öelda, et kõnetekst on alati oluliselt spontaansem kui kirjatekst. Siit on selge, et kirjutades saame teha keerukamaid lauseid ja lihvida neid enam. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |6 Kirjalause jõuab lugejani ühekorraga kui valmis tervik. Kõne on lineaarne/protsessuaalne ehk seda tehakse sõnahaaval ning see jõuab ka kuulajani sõna-sõna järel (täpsemalt muidugi häälik-hääliku järel). Kiri on kustutatav. Me võime oma sõnumit mitu korda ringi teha, aga kui pole spetsiifilist vajadust, siis saadame lugejale ainult lõpliku teksti. Suuline jutt ei ole kustutatav. Iga väljaöeldud sõnavorm jõuab ka kuulajani. Kui midagi läheb viltu, siis saab kõneleja ainult
c) Nõukogu koosseisus muudatuste tegemine (ÄS § 318 lg 5) d) Juhatuse liikme ametiaja pikendamine (ÄS § 184 lg 2, 309 lg 2) e) Andmed audiitori kohta (ÄS § 328 lg 3) f) Sidevahendite andmed (ÄS § 63) g) Ühe aktsionäriga aktsiaselts (ÄS § 2891 lg 1) Sanktsioonid alljärgnevate tegevuste eest: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine protsessuaalne trahv kuni 200 miinimumpäevamäära (RK seisukoha järgi analoogia korras karistusõigusega üks päevamäär= 50 kr), vt ÄS § 71, TsMS § 46; 601. Järelevalve käigus rakendatavad sanktsioonid Sanktsioonid on ette nähtud alljärgnevate tegevuste eest: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine protsessuaalne trahv kuni 3200.- eurot, vt ÄS § 71, TsMS § 46; 601.
Selles kriminalistika valdkonnas esitletakse metoodilisi soovitusi ja nõudeid eriliiki kuritegude kohtueelseks menetluseks eesmärgiga kindlustada selle iga üksus. Võte sihipärane ja põhjendatud toiming Meetod võtete plaanikindel kasutusviis Kriminalistika eriosa kolm valdkonda (alamsüsteemi) põimivad üldosale toetudes omavahel ja on üksteisega tihedalt seotud. Nende õiguslikuks aluseks on KrMS sätted. II Kriminalistika vahendite (menetlustehnika) kasutamise protsessuaalne kord. Põhimõtted. 1. Menetlustehnika kasutamine Kriminaalprotsessis rakendatakse tehnikavahendeid, võtteid ja metoodikat järgmistel asjaoludel: o kuriteosündmuse kohta esitatud avalduse või teate kontrollimisel o üksikute uurimistoimingute teostamisel o ekspertiiside tegemisel Kuriteosündmuse kohta esitatud teate kontrollimisel võib teostada sündmuskoha vaatlust enne kriminaalasja algatamist
2. Autoriteet Weberlikus käsitluses tähistab a. vägivallamonopoli b. igasugust võimu c. igasugust käskudele allumist d. käskudele allumist nende sisu ja vormi pärast 3. Weberi domineerimise tüübid on: a. ratsionaal-legaalne, b. autoritaarne c. traditsiooniline, d. moraalne, e. Struktuur-funktsionaalne 4. Legitiimsus on a. õiguslikkus b. seaduslikkus c. tunnustatus d. otsus 5. Loengus tutvustatud kahe võimukäsitluse hulka kuuluvad: a. distributiivne võim, b. ainuvõim, c. protsessuaalne võim, d. struktuuriline võim, e. käsuliin. 6. Bürokraatia ideaaltüübi tunnuste hulka kuuluvad (Weber): a. umbisikulisus, b. hierarhia, c. kirjalik asjaajamine, d. Peteri printsiip, e. arvestatav meediakajastus. 7. Mida näitab võimu vertikaal a. Tipptasandi võimu ulatust b. Rohujuure tasandi võimu ulatust c. Võimude lahususe printsiibi rakendumist d. Tipptasandi ja kohaliku tasandi võimu ulatuste suhet 8. Õigusriigiks Mandri-Euroopa mõistes nimetatakse riiki, kus a
Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva informatsiooni sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktrueerimise. Tekib motivatsiooniseisund, mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise. Inimese motivasiooni sfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev iseloom. Motiiv Motivatsioon kui mehhaanismiline ja protsessuaalne nähtus ei ole sarnane motiivi mõistega. Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid
22. Asja algatamine -hagi mõiste, hagi ese ja alus hagide ühendamine, vastuväited ja vastuhagi, -hagist loobumise ja kompromissi õiguslikud tagajärjed, hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) § 373. Vastuhagi esitamine (1) Kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise; 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. (2) Vastuhagi käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust hilisema esitamise korral võetakse see
1. Üldkogu vaatab läbi asju, mis on riigikohtusse jõudnud konkreetsete kohtulahendite pinnalt tekkinud põhiseaduslikkuse järelevalve asjad. 2. Kohtukolleegium saab anda temale esitatud taotluse läbivaatamiseks üldkogule, nt kui kolleegiumis tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused asja lahendamisel. Põhiseaduslik järelevalve kohtu kontrolli ulatuses Põhiseadusliku järelevalve kohtu menetluse puhul tuleb eristada: 1. Taotluse lubatavuse hindamist-protsessuaalne küsimus, ntks peab riigikohus hindama kohtu poolt taotluse esitamise eeldusi. 2. Taotluse põhjendatuse hindamist Täidesaatva võimu teostatav normikontroll Ametnikul on neli käitumisvõimalust: 1. Ametnik ei rakenda tema aravtes põhiseadusevastast õigusnormi. 2. Ametnik lükkab otsuse tegemise edasi ning pöördub kõrgemalseisva haldusüksuse poole. 3. Ametnik lükkab otsuse tegemise edasi ning pöördub õiguskantsleri poole. 4
Aegumise esemeks saab olla vaid nõue (nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist), mitte võimalus neid kohtus hageda. Tagajärjed: pärast aegumistähtaja möödumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest (aegumine ei lõpeta nõuet, küll aga seab selle täitmise sõltuvasse võlgniku tahtest. Kohus saab nõude aegumisele tuginedes jätta hagi rahuldamata juhul kui võlgnik sellele kohtus tugineb. Aegumisele ei allu protsessuaalne hagi esitamise õigus kui selline vaid kohtus maksma pandud nõue. Aegumisele alluvad vaid materiaalõiguslikud nõuded. Oma kohustuste aegunud nõude alusel vabatahtlikult täitnud võlgnik ei saa kohustuste täitmiseks üleantut aegumisele tuginedes hiljem tagasi nõuda. Pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandiandjalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Omandireservatsiooni korral võib omanik nõuda asja
kultuuririigid mõjutavad madalamaid ja nii toimub areng. 1960. aastatel tuli kõigepealt suure lainena nn uus arheoloogia, vastandati senistele teadmistele, ,,meie teeme uut moodi ja paremini". See oli USAs, Inglismaal, Skandinaavias. Üritasid põhjalikult tegeleda uurimisega, kasutasid mitmeid erinevaid meetodeid, matemaatikat, füüsikat jms. Üritasid tugevasti ümber hinnata seniste arheoloogide tööd. Hiljem tuli veel eraldi suundi, nt protsessuaalne arheoloogia (uurivad oma arust esiajaloolise ük protsesse). Arheoloogilise uurimistöö metoodika Välitööd: · arheoloogia luure (inspektsioon) tänapäeval on palju teetöid, ehitusi jms ja arheoloogiline luure peab märkama, kus mis on, säilitama asju. Arheoloog peaks märkama maapinna kuju järgi, kus võiks midagi olla, asuda, kõige parem on selleks varakevad. Põldudel tumedamad laigud võivad viidata vanadele asulakohtadele.
vastuvõtnud organi poole ja annab samas igaühele õiguse pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole sea- duse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks (ÕKS § 15), siis tuleb õiguskantsleri konkreetse normikontrolli taotlust pidada de lege lata võimalikuks. Õiguskants- leri konkreetne normikontroll kujutab endast ÕKS §-s 15 sätestatud igaühe pöördumisõiguse loogilist jätku ja väljundit. Säärane protsessuaalne võimalus paneb õiguskantslerile sisuliselt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu esimese astme funktsiooni.*114 107 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse eelnõu (895 SE) esimene lugemine, 16. jaanuar 2002. Riigikogu toimetatud stenogramm. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/ems/stenograms/2002/01/t02011601-07.html. 108 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse eelnõu (895 SE) esimene lugemine, 13. märts 2002. Riigikogu toimetatud
vaidlustada nii menetlust korraldavaid, kui ka lõplike kohtulahendeid. Kaebeõiguse ulatus sõltub isiku menetluslikust positsioonist. Näiteks on iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaebeõigus on oluliselt piiratum hageja kaebeõigusest . Poolte õiguste alla ei kuulu teha taotlusi õiguse kohaldamise suhtes. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-13-06 leidnud, et hageja taotlus jätta kohaldamata seaduse sätted ja tunnistada need põhiseadusevastaseks ei ole protsessuaalne taotlus, samuti ei ole lahendi 3-2-1-4-06 järgi ka eelotsuse küsimine mitte menetlusosalise õigus vaid kohtu õigus või kohustus. Menetlusosalise põhiliseks kohustuseks on kasutada oma õigusi heauskselt. Menetlusosaline ei või TsMS § 200 lg 2 järgi oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väheste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus sama sätte järgi trahvida
Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva informatsiooni sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktrueerimise. Tekib motivatsiooniseisund, mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise. Inimese motivasiooni sfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev iseloom. Motiiv Motivatsioon kui mehhaanismiline ja protsessuaalne nähtus ei ole sarnane motiivi mõistega. Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid
Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva informatsiooni sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktrueerimise. Tekib motivatsiooniseisund, mis määrab ära signaalidena toimivate välisärrituste vastuvõtu ja neile reageerimise. Inimese motivasiooni sfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev iseloom. Motiiv Motivatsioon kui mehhaanismiline ja protsessuaalne nähtus ei ole sarnane motiivi mõistega. Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse – motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid
põhiseaduslikkuse järelevalve asjad. 2. Kohtukolleegium saab anda temale esitatud taotluse läbivaatamiseks üldkogule, nt kui kolleegiumis tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused asja lahendamisel. Põhiseaduslik järelevalve kohtu kontrolli ulatuses Põhiseadusliku järelevalve kohtu menetluse puhul tuleb eristada: 1. Taotluse lubatavuse hindamist-protsessuaalne küsimus, ntks peab riigikohus hindama kohtu poolt taotluse esitamise eeldusi. 2. Taotluse põhjendatuse hindamist Täidesaatva võimu teostatav normikontroll Ametnikul on neli käitumisvõimalust: 1. Ametnik ei rakenda tema aravtes põhiseadusevastast õigusnormi. 2. Ametnik lükkab otsuse tegemise edasi ning pöördub kõrgemalseisva haldusüksuse poole. 3. Ametnik lükkab otsuse tegemise edasi ning pöördub õiguskantsleri poole. 4
Meenutamine on tahtlik protsess, mille käigus püütakse taastada kunagi mällu salvestunud informatsiooni mingi sündmuse, nähtuse, fakti või protseduuri kohta. Äratundmine on kas tahtlik või automaatne protsess, mille puhul mälu valdaja langetab otsustuse selle kohta, kas ta on praegu temale eksponeeritava nähtuse või faktiga kunagi varem kokku puutunud või ei. Mälu saab käsitleda nii (1) strukturaalsest kui ka (2) protsessuaalsest vaatevinklist. Ülaltoodud mälu definitsioon on protsessuaalne. Mälu teaduslik uurimine algas Herman Ebbinghausi (1850 - 1909) tööga "Mälust" 1885. aastal. Ta võttis kasutusele järjestikuse õppimise meetodi, õppides pähe mõttetuid 3 -tähelisi silpe ning demonstreerides niiviisi nii õppimise kui unustamise dünaamikat. William James (1842 - 1910) publitseeris oma "Psühholoogia printsiibid" 1890. aastal. Seal leidis ta, et võrreldes mälust kättesaamisega on millegi väljavalimine otsesest teadvuslikust muljest hõlbus. Selle
omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: a. Esmane õigus (primaarne) Asutamislepingud ja lisaprotokollid EÜ asutamisleping (1957.a) EURATOM-i asutamisleping (1957) EL e Maastrichti leping (1992) b. Teisene õigus (sekundaarne)
EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. - Asutamislepingud ja lisaprotokollid 23 o EÜ asutamisleping (1957.a)
haldusõigus. EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. Asutamislepingud ja lisaprotokollid EÜ asutamisleping (1957.a) EURATOM-i asutamisleping (1957) EL e Maastrichti leping (1992)
o raskused tavaliste matemaatiliste tehete sooritamises o raskused arusaamisel, millised numbrid on ülesande lahenduse otsimisel olulised o raskused numbrite järjestamisel ja kümnendkohtade ning sümbolitega opereerimisel arvutuste käigus o matemaatiliste tehete ebakorrektne ruumiline paigutus o võimetus rahuldavalt selgeks õppida korrutustabel. 5. Matemaatika protsessuaalne komponent (tegevuslik alus). Algklasside matemaatika õppesisu protsessuaalne komponent sisaldab endas matemaatika põhimõistete loogilist struktuuri silmas pidades vähemalt kaheksat tegevust: järjestamine, rühmitamine, samaväärse hulga moodustamine, hulga säilitamine ehk püsimine, terviku ja tema osa võrdlemine, loendamine, mõõtmine ja modelleerimine. Lisaks neile tegevustele kasutab algklasside matemaatika paljusid üldkasutatavaid tegevusi, nagu
§ 4. ÕIGUSÕPE Õigusõpe on positiivse õiguse, õiguse üldteooria aine ja uurimisobjekti ning positiivse õiguse rakendamise süsteemne tundmaõppimine ning interpreteerimine. Tundmaõppimine kätkeb endas 2 aspekti: 1) sisulist, 2) protsessuaalset ehk tegevuslikku. Sisuline aspekt tähendab õigusõppe objekti, st positiivset õigust ennast, õigusteooria ainet ning õiguse rakendamise teoreetilisi aluseid ja praktikat. Tegevuslik ehk protsessuaalne aspekt tähendab õigusõppe objekti tundmaõppimist kui spetsiifilist õppetegevust kindla metodoloogia ning meetodite alusel. Miks on vaja tundma õppida sissejuhatust õigusteooriasse? See õppeaine peab andma baasteadmised õiguse põhimõistetest ning aitama kujundada õigusliku mõtlemise sisu ja malle, mis kokkuvõttes kujundavad juristi spetsiifilise mõtlemisviisi. Enesekindla iseteadvuse peaks asendama
EL õigus ei kohusta liikmesriike ainult nende omavahelistes suhetes, vaid annab otseseid õigusi ja paneb peale kohustusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Nimetatud õigusi peavad kaitsma liikmesriikide ametiasutused ja kohtud. Kui EL õiguse tõlgendamisel tekib probleem, peavad siseriiklikud kohtud paluma Euroopa Kohtust eelotsust. EL õiguse põhimõtted on vahetu kohaldatavus, otsene õiguslik mõju, esmasus ehk ülimuslikkus. Euroopa õigusel on tõlgendamise ja protsessuaalne mõju siseriiklikus kohtus. Ei menetlus- ega kohtumenetlusnormid ei tohi takistada EL õiguse rakendamist. EL õigus jaguneb kahte suurde rühma: -Esmane e primaarne õigus Neil on otsene mõju. Sealt võib tuletada üksikisiku õigusi ja ko- hustusi. Nt tööjõu ja kapitali vaba liikumine, tollikohustused. - Asutamislepingud ja lisaprotokollid o EÜ asutamisleping (1957.a) 28
· Sidevahendite andmed (ÄS § 63) · Ühe aktsionäriga aktsiaselts (ÄS § 2891 lg 1) Sanktsioonid: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine 320 kuni 3200 eurot, (ÄS § 71, TsMS § 46; 601). Vastutus · Sanktsioonid alljärgnevate tegevuste eest: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine protsessuaalne trahv. (ÄS § 71, TsMS § 46; 601) · Kui seadusega on andmete esitamiseks kindel tähtaeg, siis pole trahvimiseks eelnev trahvihoiatus vajalik, muudel juhtudel aga küll. · Valeandmete esitamine registrikohtule või notarile on kriminaalkorras karistatav (KarS § 281). · Registrikohus võib ka ise ametikorras vale kande parandada, teatades sellest ettevõtjale ja tagades vastuvaidlemisvõimaluse.
juhtimisülesannete täitmise eest. Juhtimise personaalset mõõdet esindavad eelkõige juhid ja juhtorganid, aga ka töötajad. Selle mõõtme järgi saab eristada juhte omandilise seotuse järgi, tuua välja erinevaid juhtimistasandeid ja -valdkondi ning seal tegutsevaid juhte. Personaalse mõõtmega seostub ka juhtide tüpoloogia, nende omadused ja oskused, juhile esitatavad nõuded, juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus jne. Joonis 1.5. Juhtimise kuup23 Protsessuaalne mõõde iseloomustab juhtimisprotsessi ja selle sisu. Seda avavad eelkõige juhtimise funktsioonid või osategevused: planeerimine, organiseerimine, personalijuhtimine, eestvedamine ja kontroll. Juhtimisfunktsioonide käsitlus kujutab endast juhtimisteaduse üht suhteliselt iseseisvat uurimisobjekti. Protsessuaalse mõõtmega seostuvad ka juhtimisprotsessi faasid, juhi rollid, juhtimisstiilid ja juhtimise efektiivsus.
vt RKTKo 3-2-1-79-06 ÄR tuleb teatada/ esitada: 1. Majandusaasta aruanne 2. Osa võõrandamise kohta info (notari poolt) 3. Nõukogu koosseisu muudatuse tegemine 4. Andmed audiitori kohta 5. Sidevahendite andmed 6. Ühe aktsionäriga aktsiaselts 7. Kapitali suurendamise otsus Sanktsioonid alljärgnevate tegevuste eest: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine protsessuaalne trahv kuni 200 miinimumpäevamäära (RK seisukoha järgi analoogia korras karistusõigusega üks päevamäär= 50 kr), vt ÄS § 71, TsMS § 46; 601. Kui seadusega on andmete esitamiseks kindel tähtaeg, siis pole trahvimiseks eelnev trahvihoiatus vajalik, muudel juhtudel aga küll. Valeandmete esitamine registrikohtule või notarile on kriminaalkorras karistatav (KarS § 281). Registrikohus võib ka ise ametikorras vale kande parandada, teatades sellest ettevõtjale ja tagades
mõtteid teiste omadest. Andekus ja loovus 31 Andekus ja loovus Oluline komponent produktiivse ande avaldumiseks on loovus. Saunders Wicker ja Ward (2009) osutavad kahele lähenemisele andekuse ja loovuse vahekorra selgitamisel. Renzulli “kolme ringi mudelil” põhinev vaade näeb intelligentsust (või erivõimeid) ja loovust koos motivatsiooniga kui ande- kuse eri komponente. Teine, protsessuaalne lähenemine rõhutab kattuvaid oskusi – andekus ja loovus eeldavad samasuguseid kognitiivseid oskusi nagu probleemi määratlemine, selektiivne kodeerimine, oskus kasutada teadmisi uues kontekstis või kitsenduste (või piirangute) ületamine. Neist pisut erinev on Cropley lähenemine, et uue või uudse loomine, mis on loovuse keskne element, on intellektuaalsete võimete kasutamise võimalik- ke “stiile”, samas kui teine stiil on “tavapärase loomine” (Cropley kasutab
õiguste ja vabaduste piiramine ning moraalne sund; juriidilise vastutuse neli staadiumi (tekkimine, tuvastamine, koosseisu fikseerimine, kohaldamine); õiguserikkumise elemendid: objekt, subjekt, objektiivne külg, subjektiivne külg (süü); süü: kriminaalõiguses (tahtlus (otsene, kaudne) või ettevaatamatus (kuritegelik kergemeelsus, kuritegelik hooletus), tsiviilõiguses (conditio sine qua non, süü katkemise teooria, süü adekvaatsuse teooria); õiguserikkumise koosseis; protsessuaalne kord; õiguserikkumise kvalifitseerimine; juriidilise vastutuse liigid: kriminaalvastutus, haldusvastutus, distsiplinaarvastutus, tsiviilvastutus (varaline vastutus); juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: süüdimatus, armuandmine, amnestia, aegumine. 102 TEEMA VIII. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONTSEPTSIOONIST § 1. Õigus ja moraal P.1. Õiguse ja moraali vahekord
mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Konfiskeerimise kohaldamiseks pärast kriminaalmenetluse lõpetamist puudub aga üldse menetlusõiguslik alus. 6. PS § 3 lg 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Süüteoga saadud vara konfiskeerimine on käsitatav isiku põhiõigusi piirava riigivõimu teostamisena, milleks peab menetlejal olema ka protsessuaalne pädevus (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-7-06, p 8.2). 1 Seega seda, kas mingi vara puhul on täidetud KarS §-s 83 sätestatud konfiskeerimise materiaalõiguslikud eeldused ja kas see vara tuleb isikult konfiskeerida, saab kohus otsustada üksnes juhul, kui seadus annab talle selleks menetlusliku aluse. Kohus ei saa vara konfiskeerida väljaspool selleks ette nähtud menetlust
annaabi.ee 
