Nimetu
Kui keegi kutsus kellegi kohtusse, siis pidi ta minema,
vastupidisel juhul kui ei läinud, võis kutsuda tunnistajad. Kui pooled leppisid asjas kokku, siis preetor
kuulutas selle välja, kui mitte siis pidid nad esitama asja comitiumil või foorumil enne keskpäeva ja
mõlemad pidid seda kohapeal arutama, pärast keskpäeva otsustas preetor vaidluse kohalolija kasuks
ning kohus võis kesta vaid päikseloojanguni.
II tahvel reguleeris kohtumenetlust. Selles oli juttu protsessitagatiste kohta, mis oli rangelt
piiritletud nii asjade kui ka inimeste kohta, kus mõlemad pooled panid välja teatud summa ning
kinnitasid seda vandega. Menetlus lõppes kohtuniku määramisega, kelleks sai pooltele õigusttundev
kaaskodanik kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes tegi peale asja arutamist otsuse. Sissemakstud
summa sai eduka protsessi korral võitja tagasi, kuid kaotaja jäi kaotsjonist ilma, kuid siinkohal tuleb
tõdeda, et alati eelistati sõbralikku kokkulepet.