uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus. Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Menetlusseadustikes on ette nähtud võimalus lahendite testimiseks ja halduskohtumeletluses
Näide: Inglise kohtuinstants tegi otsuse, et auto numbrimärkidel ei tohi kasutada rooma numbreid. Viidates ühele 13. saj tehtud otsusele, kus rooma numbrid keelustati üldse. Ratio decidendi - juristid leiavad pretsedente enda vaate poolt. Suurim probleem on, et kui õigus sünnib protsessi kitsas sängis, siis kipub protsess ise võimust võtma. Mängureeglid ise pakuvad juba lõpplahenduse. Protsessireeglid on muutunud liiga keeruliseks. On toimunud mitmed reformid, kus on protsessireegleid lihtsustatud. See õigus on tunginud ka mandrile, kui Inglismaa sai Euroopa Ühenduse liikmeks. Kohtusid kaks õiguskultuuri - Mandri-Euroopa ja Common Law. Common law asjatundjad kirjeldavad seda kui common law kriisi. Kui kaks kultuuri kohtuvad, siis see tähendab nii head (täiendamine), kui ka konflikti. Juristi eesmärk on tõendada piisav analoogia varemate juhtumitega, kus on langetatud positiivne otsus. Seadus on sekundaarne abivahend, erinevalt Mandri-Euroopa süsteemist, kus see on
apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata. Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse. Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus. Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
Kui juba töötab mujal, siis TL lõpetatakse tööle asumise päevast (nt TL lõpetamine 09.05. töökohustuste rikkumine kohus 25.05. õigeks tahab raha, aga asus tööle 10.05. siis TL lõpetamine 09.05. ja keskmine palk ka kuni 09.05.) Töövaidlusorgan tunnistab TL lõpetamise ebaseaduslikuks, kui: · Puuduvad asjaolud, mis seaduse järgi on TL lõpetamise aluseks (nt likvideerimine, aga tegelikult ühinemine) · On oluliselt rikutud protsessireegleid koondamisel pole pakutud teist tööd · Puudub tööinspektori nõusolek, kui see on vajalik (nt rase. Kui rase ja TA ei teadnud ennistatakse tööle, aga raha ei maksta sunnitult puudutud päevade eest) Kui T lahkub töölt omavoliliselt, siis on TA-l õigus nõuda hüvitust kuni 1 kuu keskmise palga ulatuses. Viimasel tööloleku päeval tuleb T-le kätte anda TR ja lõpparve. Kui TA viivitab TR kätteandmisega, on T-l õigus
See tähendab primaarse õiguse sisaldumist kohtuotsuses. Iga kohtuotsus koosneb kahest sisulise iseseisvast osast: 1. Obiter dictum kirjeldab tegelikkuses juhtunut, asjaolude kirjeldus 2. Ratio decidendi sisaldab õigusreeglit Nende kahe vahel pole piiri. Nii sünnibki igat kohtuotsust luues uuesti õigus. Pretsedendid on need kohad, kust me leiame õigust. Peab meeletult rohkem tööd tegema, et olla tasemel jurist. Õigus sünnib teatud protsessireegleid järgides, need varjutavad asja sisulist külge ennast, kuna see on nii tähtis. Hagi vorm on hakkanud määrama, kas asi saab edukalt lahendatud või mitte. Õiguskultuur on läbi protsessi muutunud väga keeruliseks. On proovitud palju menetlusreegleid lihtsustada, et nad võimust ei võtaks. Ei erista avalikku ja eraõigust. Riigi seadusandlikkuse jagunemine ei vasta kontinentaalõiguse jagunemisele. Avalik seadusandlus hõlmab ka eraõigust
või Riigikogu liige ja kohtunik. Kohtud Eesti põhiseadus eristab tavalisi, erakorralisi ja erikohtuid. Tavalised jagunevad omakorda kolmeks astmeks: 1) maa- (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ning halduskohtud (Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Pärnu; 2) ringkonnakohtud (Tallina, Tartu); 3) Riigikohus (jälgivad üksnes, kas alama astmekohtud on õieti seadustest aru saanud, seda õieti kohaldanud ning järginud protsessireegleid, on esimese ja teise astme kohtust eraldatud – on eraldiseisev eelarve ja struktuur) – kokku 19 kohtunikku. Erikohtud on seaduse alusel Eestis küll lubatud, kuid seda võimalust pole seni kasutatud; samas pole erakorralised kohtud lubatud. Kohtud alluvad vaid seadustele ning kohtule ei tohi keegi õigusemõistmisele ettekirjutusi teha. Samuti ei tohi ettekirjutusi teha ega mõjutada kõrgema astme kohtud. Poliitilised ideoloogiad
annaabi.ee 
