Õiguse ajalugu (common law)
16. sajandi alguseks olid
kuninglikust nõukogust eraldunud kolm üksteisest sõltumatut kõrgemat kohut - king bench,
court of common pleas ja exchequer. Ehkki nad üksteist umbusaldasid ja pidevalt võistlesid
õigusemõistmisega seotud sissetulekute pärast, allusid nad kõik kuninglikule kohtunikule,
kelle monarh valis advokaatide seast. Kõik kolm kohut püüdsid laiendada oma pädevust,
tekitada teistele konkurentsi eriti soodsa protsessipidamise pakkumisega. Selle kõrval ei
vaibunud ka kuningliku nõukogu õigustmõistev tegevus. Kui pooled ei otsinud või ei leidnud
õigust kohtu ees, pöördusid nad kuninga poole, kes võis oma kantselei õigusemõistmises
(chancery) aidata õigluse võidule range kindlavormilise õiguse vastu. Ka chancerys
rakendatav õigus (equity, aequitas) juristide ajaks, see formaliseeriti kiiresti ja allutati tsunfti
tööviisidele. 8