kohtusüsteemi. Kui menetlus toimus kinniselt või kirjalikult, siis avalikkusel on väga raske aru saada, kudias ühe või teise otsuseni jõutakse. Lisaks tänu avalikkusele on kohtulik tegevus avalikksue kontrolli all. Veel on pos. see, et meedial on võimalik kohal olla kohtuistungil. Küll aga võib kohtuistungi kinniseks kuulutada: · riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; · kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; · protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; · lapsendamissaladuse hoidmiseks; · alaealise huvides; · õigusemõistmise huvides; · kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks. Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta ka seda, et istungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus
(3) Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks: (4) Kui apellatsioonkaebus lahendati kirjalikus menetluses, saadetakse 1) riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; otsuse või määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse 2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; või määruse allakirjutamisest. 3) protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; HKMS § 61. Asja lahendamine kirjalikus menetluses 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada 5) alaealise huvides; kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse
(3) Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks: sõltumata protsessiosaliste taotlustest. 1) riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; (4) Kui apellatsioonkaebus lahendati kirjalikus menetluses, saadetakse 2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; otsuse või määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse 3) protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või või määruse allakirjutamisest. muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; 4) lapsendamissaladuse hoidmiseks; HKMS § 61. Asja lahendamine kirjalikus menetluses 5) alaealise huvides; (1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada
Tõendamiskoormis erineb: isiku jaoks koormavate ja soodustavate (nn menetlusosalise osalemiskohustus – kaasabi osutamine) menetluste puhul; kui isik on väheste teadmistega või mingil objektiivsel põhjusel ei ole tal võimalik tõendeid esitada (nt kinnipeetav). RKHK selgitas 23.10.2001 otsuses nr 3-3-1-49-01 (p 5), et kohtu aktiivsus tõendite kogumisel peab sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Eeldatavalt nõrgema protsessiosalise puhul tuleb kohtul olla aktiivsem. kui isik rikub oma kohustusi tõendite esitamisel, väheneb haldusorgani tõendamiskohustus.Nt RKHKo 14.10.2004, nr 3-3-1-39-04: "Kui maksukohustuslane on rikkunud maksuarvestuse pidamise kohustust ja maksusumma on seepärast määratud teiste andmete alusel või hindamise
Seda kohustust väljendavad otseselt HKMS § 15 lg 3 ja § 16 lg 2 esimene lause. Vajadusel peab kohus nõudma protsessiosaliselt oluliste asjaolude väljatoomist ja tõendite esitamist. HKMS § 16 lg 2 teises ja kolmandas lauses väljendatud võimalused koguda uusi tõendeid ja kutsuda tunnistajaid, kujutavad endast kohtu kohustust tagada omalt poolt asjaolude väljaselgitamine, kui protsessiosalised ei ole täitnud oma kohustust tõendid esitada. Kohtu aktiivsus peab seejuures sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Eeldatavalt nõrgema protsessiosalise puhul tuleb kohtul olla aktiivsem. Vastutus oluliste asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul."; Halduskohtu volitused: 1. tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi; 2
Piiratud teovõimega täisealisel isikul on seaduslikuks esindajaks kohtu poolt määratud eestkostja. Juriidilisel isiku esindajaks on juhatuse või seda asendava organi liige, samuti likvideerija. Pankrotimenetluses esindab võlgnikku pankrotihaldur. Esindajaks oma volituse piires ka pärandi hooldaja või testamenditäitja, kinnisasja sundvalitseja, tedmata kadunu vara hooldaja. Esindaja ei ole protsessiosaline, kuid tal on selle protsessiosalise õigused ja kohstused keda ta esindab. Lepinguline esindus. Adokaat, prokurist, isik, kes on protsessiosalisega töö-või teenistussuhtes, protsessiosalise üleneja või alanejasugulane, üks hageja teiste hagejate eest või kostja kostjate eest, kui lepinguline esindus tuleneb seadusest (riik), muu õigusteadmistega isik. Volitusi tõendab volikiri. Kohtul on õigus lepinguliselt esindajalt volitused ära võtta kui ta ei saa hakkama oma tööga. 21
Õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Avalikkuse tagamine toob kaasa selle, et: · õigusliku vaidluse pooled tajuvad resultaati õiglasena · ühiskond tajub resultaati õiglasena Samuti väldib avalikkuse printsiip tahtlike vigade tekkimist. Küll aga võib kohtuistungi kinniseks kuulutada: · riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; · kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; · protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; · lapsendamissaladuse hoidmiseks; · alaealise huvides; · õigusemõistmise huvides; · kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks. Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta ka seda, et istungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus
Esindaja olemasolu ei piira esindatava enda tehingute tegemise vabadust. Ta võib ise teha ka neid tehinguid, milleks ta esindajale volituse andis. Esindatav peab lihtsalt esindaja poolt tehtud tehinguid enda suhtes kehtida laskma. Lepingujärgne: Esindaja kohtus võib olla advokaat/ prokurist/ ,isik, kes on protsessiosalisega töö- või teenistussuhtes/üks isik hageja kaashagejate või kostja kaaskostjate volitusel / muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest / protsessiosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa muu õigusteadmistega isik. Esindajaks Riigikohtus võib olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada võib üksnes vandeadvokaat. Isikud, kes ei või olla kohtus esindajad / teovõimetu isik / alaealine / piiratud teovõimega isik / kohtunik, uurija, prokurör o seadusjärgne esindus Seadusjärgse esinduse tavaliseks näiteks on lapse esindamine tema vanemate poolt. Tema esindusõiguse
Õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Avalikkuse tagamine toob kaasa selle, et: · õigusliku vaidluse pooled tajuvad resultaati õiglasena · ühiskond tajub resultaati õiglasena Samuti väldib avalikkuse printsiip tahtlike vigade tekkimist. Küll aga võib kohtuistungi kinniseks kuulutada: · riigi- või ärisaladuse hoidmiseks; · kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks; · protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks; · lapsendamissaladuse hoidmiseks; · alaealise huvides; · õigusemõistmise huvides; · kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks. Kindlasti ei tohi jätta tähelepanuta ka seda, et istungi kinniseks kuulutamine on kohtu õigus ning mitte kohustus
Kui on kahtlus, et on toime pandud väär- või kuritegu, on kõige lihtsam pöörduda politseisse. Apellatsioon ongi sisuliselt edasi kaebamine, aga eesti keeles on II ja III astmesse kaebamise kohta erinevad nimetused, vastavalt kaebus ja edasikaebus ehk kassatsioonikaebus. Apellatsioon - alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus Kohtuotsus jõustub pärast edasikaebamise tähtaja möödumist. Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Teistmine protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul jõustunud otsuste ja määruste uuesti läbivaatamine. 1. Sotsiaalne norm ja selle tunnused, funktsioon, liigid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides, eeskätt sotsiaalne kohustus. Sotsiaalse normi põhitunnused:
3. Maakohus avas kohtuistungi ja teatas, et arutusele tuleb H hagi K vastu. Seejärel kontrollis kohus, kes menetlusosalistest on istungile ilmunud. Kohal oli hageja. Kohus selgitas H-le tema õigusi menetluses. Samal hetkel sisenes advokaat Noor. Kohus kontrollis advokaat Noore volitusi, kes esitas kostja K antud volituse, mille kohaselt advokaat Noorel olid kõik protsessiõigused. Kohus küsis, kas võib menetlusega jätkata. Advokaat Noor palus selgitada endale protsessiosalise õigusi, kuna ta on alles algaja advokaat ja kohus oli neid selgitanud H-le pooli tuleb menetluses kohelda võrdselt. Mida teeb kohus? Selgitab ka advokaadile tema õigusi, kuid § 347 lg 5 esindajale, kes pole advokaat, peab selgitama, advokaadile ei pea. 4. Maakohus leidis, et A vaimne seisund ei võimalda tal endal kohtuistungist osa võtta ja määras vaadata A-le eeskostja määramise avaldus läbi ilma A-d kohtuistungile kutsumata. Määruses
Kui kaubad avastatakse, on nad juba riknenud => deliktiline kahju hüvitamise nõue (praktikas harv). 3.7 Võlgniku õigused Võlgnik jääb isikuna alles (vähemalt menetluse ajaks). Pankrotimenetluses võlgnikul siiski mitmeid õigusi (mitte ainult 4. peatükis võlgniku kohustused ja õigused üldised õigused * õigused TsMS-st (edasikaebamisõigused, protsessiosalise õigused) * igal pool pankrotiseaduses laial palju erinevaid võlgniku õiguseid: · 9, 16, 25, 24, 30, 32, 43, 63, 65, 67, 68, 80, 83, 91 , 101, 104, 106 lg 2-3, 111-114, 120, 122 lg 3, 156, 159, 160, 147, 164; 11-12 peatükk (füüsiline isik). Normatiivne materjal PankrS 4 peatükk