Semantilisel teabel on tõeväärtus kas see, mida inimene teab, on õige või vale. Näiteks tiiger on kiskja, raha on maksevahend, saabas on jalanõu. Semantilist informatsioon võib omandada üsna kiiresti ja nende teadmiste ilmutamine võib olla kahesugune, sõltudes konkreetse teadmise iseärasustest. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetse harjutamise käigus ning teoreetilised teadmised mingi teema kohta ei anna inimesele veel selleks vajalikku oskust, näiteks auto juhtumine. Kui aga need oskused on omandatud väga professionaalselt, püsivad nad kaua nn liigutusmälus. Aga kuidas inimesed üldse mäletavad? Ka kõige lihtsam meenutamise akt on koostöö päringu ja mälujälje vahel, isegi siis kui see päring näib olevat automaatne ("see asi tuli mul iseendast
viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes (näide autoõnnetusest); motiveeritud unustamine (puudutab eelkõige episoodilist mälu) ei taha meenutada amneesia ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus; kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit infot pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et amneesiahaiged suudavad salvestada protseduurilisse mällu, ent samal ajal episoodilisse mällu ei salvestu midagi; vanus vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, sest tähelepanuvõime nõrgeneb: vähem pannakse tähele detaile ja üldist konteksti; semantilises mälus aga säilib materjal võrdlemisi hästi; ,,valesid mälestusi" rohkem kui noortel; kui aga pidevalt mälu ,,soojas" hoida, pole vanusel suurt rolli. 3. Meenutamine ehk reprodutseerimine
Kui te aga mõtlete selle peale, milliseid paiku te Pariisis käies fotografeerisite või milline oli ilm, kui viimati Kuressaares ujumas käisite, siis selliste mälestuste hoidmine on juba episoodilise mälu ülesanne. Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Kolmas mälusüsteem, protseduuriline mälu, sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetsete harjutamiste käigus. Näiteks oskus noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida paiknevad täiskasvanud inimesel kindlasti protseduurilises mälus. Niisuguste oskuste omandamiseks on vaja tublisti harjutada ning ainuüksi teoreetilised teadmised näiteks selle kohta, kuidas autojuhtimine käib, ei taga kohest sõiduoskust. Kui aga need oskused on korralikult omandatud, siis püsivad nag "liigutusmälus" väga kaua
(semantiline mälu) maailma kohta, kuid pole tõendeid, et nad mäletaksid oma elusündmusi samamoodi nagu inimene. Üksikisiku arengu käigus ilmneb episoodiline mälu hiljem kui semantiline väikelapsed omandavad hulga teadmisi maailmast, enne kui neil tekib võime hakata oma elusündmusi meenutama. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetsete harjutamiste käigus (oskus noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita, autot juhtida). Kui omandatud, püsivad ,,liigutusmälus" väga kaua. Mille põhjal saab väita, et need mälusüsteemid on erinevad? 1. Aju töö registreerimiseks mõeldud meetodid (PET, MRI) 2. Ajuosi läbinud vere hulga mõõtmine (kuna aju aktiveerunud osa nõuab paremat verevarustust, vere hulga suurenemine on märgiks, et parajasti tegeleb
(semantiline mälu) maailma kohta. Kuid ei ole tõendeid, et nad mäletaksid oma elusündmusi samamoodi nagu inimene. Iga üksiku inimese arengu käigus ilmneb episoodiline mälu hiljem kui neil tekib võime hakata oma elusündmusi meenutama. Kolmas mälusüsteem, protseduuriline mälu, sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetsete harjutamiste käigus. Näiteks oskus noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida paiknevad täiskasvanud inimesel kindlasti protseduurilises mälus. Niisuguste oskuste omandamiseks on vaja tublisti harjutada ning ainuüksi teoreetilised teadmised näiteks selle kohta, kuidas autojuhtimine käib, ei taga kohest sõiduoskust. Kui aga need oskused on korralikult omandatud, siis püsivad nag "liigutusmälus" väga kaua
annaabi.ee 
