Üleilmastumise ja globaalprobleemide ajalooline kujunemine
sajandi alguses, peab eelnema seda soodustanud
muutuseid ning neid käsitletakse erinevalt. Etappideks on peetud nii küttimist ja korilust, selle
üleminekut põllumajandusele, selle omakorda üleminekut tööstusühiskonda ja sealt
digitaalühiskonda; Anthony Hopkinsi järgi on kuni 17.sajandini Euroopas kehtivaks peetud ka n-ö
arhailist globaliseerumist, kus uut regiooni allutades hakati seal ka emamaa organisatsioone
paljundama, ning sellele järgnenud protoglobaliseerumist, millega tulid kaasa arenenumad
tehnoloogiad ja institutsioonid. Ka on üleilmastumist vaadeldud rahvusriigi kaudu: 19.sajandil kerkis
üleilmastumise kandjaks rahvusriik, teisenemise käigus on rahvusriik alates 20.saj keskpaigast oma
tähtsust hakanud kaotama. Robbie Robertsoni teooria kohaselt jaguneb globaliseerumine kolmeks
perioodiks: pärast 1500.aastat regionaalkaubanduse globaliseerumine, pärast 1800.aastat
industrialiseerimine ja pärast 1945.aastat
annaabi.ee 
