Loomarakus on kaks risti asetsevat tsentriooli. Ripsmetega varustatud rakkudes on nad basaalkehaks, kust ripsmed välja kasvavad. Raku ripsmed on viburi taolised organellid, mis katavad loomarakku ridadena ehk leineetidena. Nende korrapärane liikumine tagab raku liikumise. Oraalsed ripsmed, mis paiknevad raku suu juured tegelevad ka saagi neelamisega. Loomarakus on ka mikrotuublid, mis on tsütoskeleti komponendid. Nad koosnevad polümeriseerunud alfa- ja betatubliinist moodustunud protofilamendist. Mikrotuublid säilitavad raku kuju ning vahendavad rakusisest transporti. Infoallikad hariduskeskus.ee Vikipeedia.ee miksike.ee Bio.edu.ee Olli.K 06.08.2016. „Protistid“
Seondub rakuga basaalkehakese abil. Liikumises osaleb düneiin, mille vahendusel toimub ühe paari A torukese liikumine teise paari B torukese - otsa poole. Teiste sidemete esinemise tõttu mikrotorukeste paaride vahel tekib lainetav liikumine. A toruke sisaldab 13 protofilamenti, B toruke 10. Aksoneem on seotud rakuga basaalkeakese abil. Selle strktuur on sarnane tsentrioolide struktuuriga ja sisaldab 0 kolmest mikrotorukesest koosnevat rühma milles 13 protofilamendist koosnev A toru on seotud ebatäieliku B toruga ja ebatäieliku C toruga. Basaalkehakese A ja B torud jätkuvad viburis aga C tor lõpeb basaalkehakese ja viburite vahelises üleminekutsoonis. Inimkehas on näiteks inimese hingamisteed epiteelrakud ja spermatosoidide vibur. Aksoneemis dimeersete torukeste A toru on soetud väliste ja sisemiste düneiini molekulidega ja aksoneemi struktur säilib mitmete valkude abil. 147. Millised haigused milliste tunnustega on seotud aksoneemi häiretega
819). Iga välimiste torukeste paar koosneb A ja B torukesest. Kõikide mikrotorukeste (+) ots paikneb aksoneemi raku tsentrist kaugemas otsas. A toruke sisaldab 13 protofilamenti, B toruke 10. Aksoneem on seotud rakuga basaalkehakese (ingl basal body) abil. Basaalkehakese struktuur on sarnane tsentrioolide struktuuriga. Sisaldab 9 kolmest mikrotorukesest (A,B,C) koosnevat rühma (analoogiliselt tsentrioolidega), milles 13 protofilamendist koosnev A toru on seotud ebatäieliku B toruga ja ebatäieliku C toruga. Basaalkehakese A ja B torud jätkuvad viburis, aga C toru lõpeb basaalkehakese ja viburite vahelises üleminekutsoonis. Basaalkehake on oluline viburi kasvu alustamises. Selline 9+2 struktuur esineb kikide eukarüootide viburite ja ripsmete südamikus, mida nimetatakse ka aksoneemiks. Aksoneemi liikumine phineb tema koosseisus olevate mikrotuubulite libisemisel üksteise suhtes
kinehiisid (+ suunas), düneiinid (- suunas). Toimub ATP hüdrolüüs ja fosfaatrühma seondumine ja vabanemine (mootorvalgu konformatsioonis ja seondumises mikrotuubuli külge muutub), viburite liigutamine (mootorvalkude abil liigutatakse mikrotuubuleid üksteise suhtes). 111. Aktiini spetsiifilised omadused ja funktsioonid (raku liikumine, lihaskontraktsioon, koolnukangestus). Kõrgeima kontsentratsiooniga valk rakus. Monomeerid moodustavad protofilamendi; kahest protofilamendist moodustub polümeer. Dünaamiline (on polaarne, seega +/- end). Iga monomeer seotud ATP/ADP-ga. Moodustab kõrgelt organiseeritud struktuure. Põhiliseks funktsiooniks: 1) raku liikumine ruumis – raku esimene ots pungub aktiini mõjul välja, müosiin teises otsas -> kontraktsioon ja rakk liigub. 2) lihaskontraktsioon – müosiin liigub aktiini suhtes. Koolnukangestus (rigor mortis), 2-4h peale surma. ATP sünteesi lõpp -> Ca+ ei tule
annaabi.ee 
