Eesti geoloogia väljapanek tutvustab meie ala geoloogilist kujunemist ja elu arengut siin läbi sadade aastamiljonite. Lisaks antakse ülevaade Eesti tänasest geoloogilisest ehitustest ja maavaradest. Väljapanek algab moonde- ja magmakivimitega Eesti ala kujunemisperioodist ligi 1,9 - 1,5 miljardit aastat tagasi, kui Svekofennia kurrutusega seotud tektoonilised jõud kuhjasid kokku maakoore fragmente ja moodustus stabiilne mandriline maakoor. Proterosoilise vanusega moonde- ja magmakivimeid saab Eestis uurida vaid puursüdamikes ja rändkivides, sest nendest koosnev kristalne aluskord lamab maapõues nooremate settekivimite ja setendite all. Eesti ala vanimad säilunud settekivimid on Proterosoikumi lõpust pärinevad Vendi kompleksi liivakivid, aleuroliidid ja savid. Järgnev osa ekspositsioonist kajastab Eesti geoloogilist arengut Vara-Paleosoikumis, ligi 550 - 350 miljonit aastat tagasi. Varapaleosoilises madalmeres kuhjunud setetest on
sellised, et materjal on püsivalt kaitstud. Pindu saab muuta vee suhtes püsivamaks ka sobiva töötlemisega (lubikrohv, niiskust hülgavad võõped). EESTI SAVIDE LEVIK JA KASUTUS Eestis leidub savisid kogu geoloogilise läbilõike ulatuses aluskorrast (murenemiskoorik - Vend) ja aluspõhjast (Kambrium-Devon) pinnakatteni (Pleistotseen-Holotseen). Sügavamad ja vanimad savilasundid: Vanim savilasund Eestis, kui jätta arvestamata lünklik Proterosoilise murenemiskoorik aluskorrakivimitel (nende kvaliteetsete savide - kaoliniiti kuni 95% kogu savimineraalidest (70% kogu kivimitest) ning lasumissügavus >150 m, mistõttu tootmine pole tasuv), on Vendi Kotlini kihistu hallide peenkihitatud savide lasund. Eestisse puutub ta vaid servapidi, kiiludes välja Tapa-Tartu joonel. Narva-Jõhvi-Vasknarva kolmnurgas ulatub suurim paksus siiski 50- 60 meetrini. Paraku jäävad needki savid kaevandamiseks kättesaamatusse sügavusse (kuni 200 m)
annaabi.ee 
