MAAPÄHKLITE KAHJUSTUS 1. Maapähklid on tugev allergeen. Seetõttu ei saa seda kasutada allergilisi ilminguid põdevatel inimestel. Maapähkli allergilise mürgituse korral on tugev sügelemine, naha punetus. Eriti rasketel juhtudel on hingamine raske. 2. Maapähklid on kahjulikud veenilaiendite puhul. Maapähklite kahjulik omadus on seotud võimega suurendada veresoonte laiendava lämmastikoksiidi tootmist. 3. Maapähklid sisaldavad defektset valku. Kahjuks, hoolimata suurest proteiinisisaldusest, on maapähklitel nende koostises üks piiratud asendamatut aminohapet - lüsiin. See tähendab, et kui lüsiini ei tarvitavad muudest allikatest õiges koguses, keha kogeb raskusi valgu-struktuure. MAAPÄHKLI KASUTAMINE · Maapähklit kasutatakse tervelt, purustatult, jahvatatult või pastana, soolatult või ilma, kooritult või koorimata, kuivalt või meega röstitult, sokolaadi- või õlikattega. Maapähklit süüakse suupistena.
Ekstrakti saagise protsent, millest lõppkokkuvõttes oleneb linnastest saadava õlle hulk. Mida rohkem on terades tärklist ja vähem proteiini, seda rohkem saadakse ekstrakti. Heaks õlleodraks loetakse otra, mille linnastest saadakse kuivainena arvestatult 80,0-81,4% ekstrakti, väga heaks, kui ekstrakti saagis on üle 81,5%. Virde värvus. See on eriti oluline heledate õllesortide valmistamisel. Virde värvus oleneb sõkla paksusest, selles sisalduvast ainest ja proteiinisisaldusest terades. Kui virde värvus EBC ühikutes on 3,0-4,0 on see hea, kui alla 3,0, siis väga head. Viskoossus. Oleneb -glükaani sisaldusest. Suure viskoossuse korral filtreerub virre aeglaselt, väheneb virde saagis, ning halveneb õlle säilivus. Viskoossust loetakse heaks, kui ta mahub 1,50-1,60cP piiridesse, ja väga heaks kui ta on alla 1,50cP. Vaba amiiinlämmastik. Lämmastiku osa mis lahustub virdes. Sellest oleneb pärmide elutegevus õlle pruulimisel
Kolme aasta keskmisena oli segukülvide proteiinisisaldus I ja II niites optimaalne (157-195 g kg -1 KA), III niites oli kõige kõrgem hariliku lutserni-põld-raiheina segu toorproteiin - 219 g kg-1 KA. Lutserni puhaskülvi rohu proteiinisisaldus I, II, III niites oli 207-233 g kg-1 KA. Timuti mõjul (4 ja 6 kg/ha) vähenes I niite lutserni-kõrreliste segudes vatsa proteiini bilanss (VPB) timuti 25-37% osatähtsuse korral nullilähedaseks. Timuti mõju VPB-le tulenes väiksemast proteiinisisaldusest ja teiselt poolt sellest, et kõrrelistel on lutserniga võrreldes proteiini lõhustuvus eesmaos väiksem. VPB oluline vähenemine ilmnes alates timuti külvisenormist 4 kg/ha (r=0,78, P<0,05). Saku 2007-2009 segukülvi katses oli segukülvide KA NDF sisaldus suurem, seeduvus ja sööda energiasisaldus väiksem kui lutserni puhaskülvis (tabel 8). Esimest korda niideti lutserni õiepungade moodustamise faasis või õitsemise algul olenevalt kevad-suvisest temperatuurist
annaabi.ee 
