Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"proteiinirikka" - 5 õppematerjali

10 treening müüti
3
doc

10 treening müüti

põletada dieedi ajal rasvasid. Tõsi on, et rasvapõletustrenn tühja kõhuga tähendab seda, et insuliinitase on madal ning organism on meelestatud rasvapõletusele. Pahupooleks on aga see, et sel juhul ähvardab meid ka lihasmassi kadu. Ühes uues uuringus leiti, et väike lisa BCAA-d (Branched Chained Amino Acids ­ hargnenud aminohapped) enne madala intensiivsusega aeroobset treeningut takistab lihasmassi vähenemist. Kindluse mõttes soovitaks süüa ka väikese proteiinirikka eine (5-10 grammi valku) enne treeningut, et mitte alustada päris paastuseisundist. Tasub mõelda ka toitumiskava peale, millest on abi ka teiste päeva jooksul söödavate toidukordade ajal. 4. Ka rinna siseosa on võimalik treenida Oled kindlasti kuulnud, et mõni teeb erilisi harjutusi ­ hämmastatvalt sageli ploki abil ­ rinna siseosa treenimiseks. Ent kui vaadata rinnalihaste anatoomiat, siis võib näha, et

Sport → Kehaline kasvatus
72 allalaadimist
Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine
30
docx

Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine

3) Vererõhu muutused päsmakeste kapillaarides Alkaloos (happe aluse tasakaal)- K+ JA HAPPE-ALUSTASAKAAL Alkaloos ­ põhjustab hüpokaleemiat - stimuleerib K+ tubulaarset sekretsiooni - rakuvälises keskkonnas põhjustab K+ liikumise rakku ja selle vahetamise H+ vastu VATSAALKALOOS Mäletseja on hästi kohanenud vatsahapete puhverdamisega, vatsavedeliku puhvermahtuvus aluste suhtes on väike. Vatsa normaalne mikrofloora muutub proteiinirikka ratsiooni söötmisel, mis sisaldab tavaliselt ka rpohkelt mittevalgulist lämmastikku, eriti kergestiseeduvate süsivesikute vähesuse korral. Ülekaalu saavad koli- ja roisubakterid. Ohtlik on ka saastunud sööt, valgurikkale silole karbamiidi lisamine, karjatamise algus proteiinirikka haljassöödaga. Vatsavedeliku pH tõuseb > 7.5. Enamik vatsavedeliku infusooridest on surnud. Vatsavedelik on hallikaspruuni värvusega, roisulise lõhnaga. Esiplaanil on seedehäired, kõhulahtisus.

Meditsiin → Normaalne ja patoloogiline...
37 allalaadimist
Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli
23
doc

Rohumaad kui kohaliku söödatootmise põhilüli

Varte+Seine -0,53 +1,15 -0,67 -0,12 Varte+Amba -0,31 +0,86 -0,41 -0,07 II niide Pun ristik Varte -0,37 +0,46 -0,30 -0,05 Varte+Molisto -0,65 +0,87 -0,54 -0,10 Varte+Seine -0,36 +0,88 -0,31 -0,10 Varte+Amba -0,12 +0,37 -0,11 -0,05 Punase ristiku puhaskülv andis hea toiteväärtusega proteiinirikka rohusööda, mille söötmisel on vatsa proteiini bilanss (VPB) tugevalt positiivne. Segusse valitud kõrreliste mõjul vähenes küll rohusööda ainevahetusenergia ja metaboliseeruva proteiini sisaldus, kuid saadud rohusööt ületas siiski hea rohusööda miinimumnõuded. Teise saagiaasta proteiinisisaldus oli varases I niites ristiku puhaskülvis 179 g ja segukülvides 157 g kg -1. Segude hilisemas niites vähenes proteiinisisaldus 99-le g kg -1 ja seeduvus 66-lt 59%-le KA

Põllumajandus → Põllumajandus
13 allalaadimist
Agronoomia
18
docx

Agronoomia

-lüpsilehma kohta tuleks arvestada 60-110 liitrit vett ööpäevas (sellest -65% joovad laudas lüpsi ajal) -soolakivid võiksid olla kogu aeg kättesaadavad -kevadel sisse harjutatud karjatamissüsteemi võiks kasutada kogu suve Kasutamine -õige hooldamise, kasutamise ja väetamise korral on kultuurkarjamaade saagikus 20-25 t/ha rohtu -keskmine rohu kasutuskoefitsent on 75-80% -meil on võimalik teha 5-6 karjatamisringi (kõrrelised), valge ristik 4-5 ringi -värske, proteiinirikka rohu (eriti pun ristik) söötmisel tuleb olla ettevaatlik - loomadel võivad tekkida puhitised -segudes peaksid olema ka kõrrelised -lisada ratsiooni kuivainerikkaid söötasid -vältida ristiku söötmist liiga varajases kasvufaasis ja märja ilmaga -varajasi karjamaid (aas-rebasesaba, kerahein) saab kasutama hakata mai I poolel, keskvalmivaid (valge ristik, lutsern) 10-12 päeva hiljem, hiliseid ­mai lõpus

Põllumajandus → Agronoomia
41 allalaadimist
Biokeemia täielik kordamine
26
docx

Biokeemia täielik kordamine

toiduvalkudest. Väljutav lämmastik lahkub inimkehast põhiliselt aminohapete metabolismi lõpp- produktidena. 48. Aminohapete üldine ainevahetus On kudedes toimuva valguainevahetuse olulisimad substraadid. Neist sünteestakse: valku, ensüüme, nukeiinhappeid, hormoone jne. Võimalik kasutada ka enegeria saamiseks süsinikuahela oksüdeerimisel. Vere aminohapete (AH) sisaldus on võrdelmisi püsiv.Tasakaalu võimalik lühiaegselt höirida AH viimisega verre või proteiinirikka ratsiooniga. Ainevahetuslike aminohapete peamised allikad: - vatsas mikroobide poolt lõhustamata jäänud valgud -mikroorganismide poolt sünteesitud valgud -vatsavedeliku vabad aminohapped seedenõredega peensoolde jõudnud valgud ja aminohapped. Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis, kui organismi on liigselt aminohappeid. Aminohapetest tekib algul ammoniaak, sellest sünteesitakse uurea. 49. Valkude muundumine seedetraktis

Keemia → Biokeemia
191 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun