(ALKAANID) (ASENDUSRÜHM) CH4 Metaan CH3-metüül C2H6 Etaan C2H5- etüül C3H6 Propaan C3H7 -Propüül C4H10 Butaan C4H9 -butüül C5H12- Pentaan JNE.... C6H14- Heksaan C7H16- heptaan C8H18 -oktaan C9H20 - nonaan C10H22- dekaan Valents- näitab mitut kovalantet sidet võib antud aatom moodustada. Orgaanilises ühendites on süsiniku valem alati 4 ORAAGILISED ÜHENDID- a)atsüklilised b) tsüklilised Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune element koostis ja molekulmass aga erinev struktuur ja omadused Molekulvalem- summaarvalem nõitab aine koostist, kui palju ja milliste elementide aatomid on molekulis. Klassikaline e. Tasapinnaline struktuur valem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Lihtsustatud struktuurvalem näitab millisedaatomirühmad jamilliste sidemetaga on omavahel seotud. ...
ALKAANID JA NENDE NOMENKLATUUR Süsini- Arv- ALKAAN ALKÜÜLRÜHM ehk TSÜKLOALKAAN ke C sõna Üldvalem CnH2n+2 ASENDUSRÜHM Üldvalem CnH2n arv n Üldvalem CnH2n+1 Valem Nimetus Valem Nimetus Valem Nimetus 1 Mono CH4 metaan CH3- metüül- - - 2 Di C2H6 etaan C2H5- etüül- - - 3 Tri C3H8 propaan C3H7- propüül- C3H6 tsüklopropaan 4 Tetra C4H10 butaan C4H9- butüül- C4H8 tsüklobutaan 5 Penta C5H12 pentaan C5H11- pentüül- C5H10 tsüklopentaan 6 Heksa C6H14 heksaan C6H13- heksüül- C6H12 tsükloheksaan 7 Hepta C7H16 heptaan C7H15- heptüül- ...
Alkohol-ained,mille molekulis C-aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga.CnH2n+1 -OH;R-OH Mitmehüdroksüülne.al-alkoholi mol.on mitu hüdrok.rühma Vesinikside-mol.veheline side mis tekib ühe mol. + osalaenguga H-aatomi & teise mol. vahel.;Hape-loovutab prootoneid;alus-seob prootoneid;Funktsionaalne rühm-Mol. kõige kergemini muundatav osa.;Diool-alkohol , milles 2OH rühma; eetrid-R1 -O-R2 Metanool-CH3OH(puupiiritus) kasut.keemiatööstus. lahustite koostisosana. Väga mürgine,värvuseta,iseloomuliku lõhnaga vedelik,lahustub hästi vees,,hea lahusti. Etanool (samad om.)C2H5OH,piiritus.Kasut. lahustina ja sünteeside lähtainena. Inimesele mõju-mõjutab närvisüsteemi.narkootilise toimega.kahj.maksa ja neere. Etanool-atanaal-etaanhape-CO2+H2O Etaandiool-HOCH2CH2OH, 198¤tp. Lahust.hästi vees,vesilahused madala külmumis temp.kasut. automootorijahutuss.koostises. Propaantriool(glütserool)HOCH2CH(OH)CH2OH Looduslik ühend,isegi toitaine. ...
ahelaga alkaanide nimetustele. Süsinike Alkaani valem Alkaani Alküülrühma valem Alküülrühma arv nimetus nimetus 1 CH4 metaan CH3 metüül 2 C2H6 etaan C2H5 ehk CH2CH3 etüül 3 C3H8 propaa C3H7 ehk CH2CH2CH3 propüül n 4 C4H10 butaan C4H9 ehk CH2CH2CH2CH3 butüül 5 C5H12 pentaan ... ... 6 C6H14 heksaan ... ... 7 C7H16 heptaan ... ... 8 C8H18 oktaan ... ... 9 C9H20 nonaan ..
KEEMIA 1. Mõisted 1) süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. NT metaan- CH4 2) alkaanid- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult sigma-sidemeid. Nt: heksaan C6H14 3) alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. Nt. CH3- metüül 4) trivaalnimetus- aine (peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele.Nt. Met(aan) 5) süstemaatiline nimetus- aine nimetus, mis on antud nomenklatuurireegleid järgides. Nt soogaas, süstemaatiline nimetus metaan(CH4) 6) tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedi tippudesse. Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt. Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks 8) hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega Nt. Alkaanid (etaan) ...
nimetused, mis ei allu kindlatele reeglitele), järgnevad nimetused tulenevad kreeka- või ladinakeelsetest numbritest. C-aatomite arv Valem Alkaan Alküülasendaja Alküülasendaja valem 1 CH4 metaan metüül -CH3 2 C2 H6 etaan etüül -C2H5 3 C3H8 propaan propüül -C3H7 4 C4H10 butaan butüül -C4H9 5 C5H12 pentaan pentüül -C5H11 6 C6H14 heksaan heksüül -C6H13 7 C7H16 heptaan heptüül -C7H15 8 C8H18 oktaan oktüül -C8H17
metaanhape) · Triviaalnimetused antakse mõne omaduse või leidumuse põhjal (nt. sipelghape) Alkaani tunnuseks on sõnalõpp aan. Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust. 1. Met(aan) 2. Et(aan) 3. Prop(aan) 4. But(aan) 5. Pentaan 6. Heksaan 7. Heptaan 8. Oktaan 9. Nonaan 10. Dekaan Tsüklilist ahelat tühistab eesliide tsüklo. Alküülrühma tunnuseks on sõnalõpp üül. 1. Metüül 2. Etüül 3. Propüül Jne.. Kohanumber kirjutatakse kõige ette ning see tähistab hargnemise kohta. Nt: 2 metüülbutaan Süsinike arv Arvsõna Alkaani Alküülrühma Tsükloalkaani ahelas nimetus nimetus nimetus 1 Mono Mentaan Metüül - 2 Di Etaan Etüül -
Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Alkaanide nimetused/valemid (graafilised, tasapinnalised, lihtsustatud) Tähtsamad alkaanid: CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan CH3CH2 etüül C3H8 propaan CH3CH2CH2 propüül C4H10 butaan CH3CH2CH2CH2 butüül C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan Isomeerid (Koostamine, füüsikaliste omaduste tuletamine ja põhjendamine) Isomeeride struktuur on erinev, siis erinevad on ka nende omadused ehk omadused sõltuvad aine struktuurist. Füüsikalised omadused: 1. Sulamistemperatuur 2. Keemistemperatuur 3. Tihedus Põlemisreaktsioonid
Seejuures kasutatakse kindlaid kirjavahemärke (vaata näidet). Mingi rühma kordumisel kasutatakse koos rühma nimetusega eesliiteid di-, tri-, tetra- jne. Summaarne valem Nimetus Tuletatud alküülrühm CH4 Metaan CH3 metüül C2H6 Etaan C2H5 etüül C3H8 Propaan C3H7 propüül C4H10 Butaan C4H9 butüül C5H12 Pentaan C5H11 pentüül C6H14 Heksaan C6H13 heksüül C7H16 Heptaan C7H15 heptüül C8H18 Oktaan C8H17 oktüül C9H20 Nonaan C9H19 nonüül
Butaan C4H10 Oktaan C8H18 Dodekaan C12H26 jne Hargneva ahela korral loetakse pikim ahel peaahelaks ja muud ahelad kõrvalahelateks Peaahel määrab nime lõpu Kõrvalahelate asukoht (mitmenda peaahela süsiniku küljes) näidatakse numbriga Kõrvalahelaid nimetatakse nagu radikaale, -aan lõpp asendub lõpuga üül Näiteks: CH3- metüül ; CH3CH2- etüül ; CH3CH2CH2- propüül hargneda võib ka kõrvalahel sellisel juhul on nime andmine keeruline, kuid põhimõtteliselt analoogiline . 3 Lihtsamat hargnevat radikaali CH3CHCH3 kutsutakse isopropüüliks Ühesuguste kõrvalahelate arvu näidatakse eesliidet di-, tri-, jne. Abil Radikaalid järjestatakse tähestiku järjekorras 6. 5. 4. 3. 2. 1.
Alkaanide isomeeria on tingitud süsinikuahela erinevast kujust – nn ahelaisomeeria. Isomeeride valemite koostamine 1) hargnemata ahel 2) peaahel 1 võrra lühem 1 kõrvalharu (erinevates kohtades) 3) peaahel 2 võrra lühem a) kõrvalharuks 2 metüüli b) kõrvalharuks 1 etüül 4) peaahel 3 võrra lühem a) kürvalharuks 3 metüüli b) kõrvalharuks 1 etüül ja 1 metüül c) kõrvalharuks propüül ja 1 isopropüül jne 4. Asendatud alkaanid Asendatud alkaanides on süsivesinikahelas vesiniku aatom asendatud heteroaatomit sisaldava polaarse rühmaga (funktsionaalse rühmaga). nt −Hal, −OH, −NH2 Asendatud alkaanid on alkoholid, amiinid, halogeeniühendid. Struktuuri analüüs: 1) tüviühend; 2) asendusrühmad; 3) tüviühendi süsiniku nummeradamine. KOHANUMBER+ASENDUSRÜHM+TÜVIÜHNED+KOHANUMBER+AINEKLASSITUNNUS nt. 2,4-dimetüülpentaan-1-ool 5
Meelemürgid Kanep Kokaiin (charlie, snow, Heroiin (H, smack, junk) coke) Vorm Hasis (kanepi piimmahl). Kokaiini hüdrokloriid Pruun pulber Marihuaana (peenestatud (valge kristalne pulber). (võltslisanditega). lehed). Ganga Kokaiini sulfaat Valge pulber (võib olla (peenestatud lehed, (nimetatakse ka puhas). seemned, võrsed jne). pastaks:pruun ebapuhas mass, mis tekib kokaiinipulbri rafineerimisel kokapõõsa lehtedest). Valmistamine Harilik kanep (sativa). ...
C4H10 butaan C8H18 oktaan 7. Alkaanide leidumine looduses. Metaan- maagaasi koostises. Propaan vedelgaasi koostises. 8. Osata kirjutada alkaanide süstemaatilisi nimetusi, kui on antud struktuurivalem. Hargneva ahela puhul nimetused: CH3 -CH3 metüül ; -CH2CH3 etüül ; -CH2CH2CH3 propüül ; CH CH3 - isopropüül 9. Osata kirjutada alkaani struktuurivalemit, kui nimetus on antud. 10. Osata kirjutada isomeeride struktuurivalemit, kui nimetus on antud. 11. Teada aine struktuuri ja omaduste vahelist seost. ................................................................................................................................................................ ....................................................................................................
Radikaalid saadakse, kui süsivesinike molekulist eemaldada üks vesiniku aatom. Süsivesinik Radikaal Metaan CH4 Metüül CH3 H H H C H H C H H Etaan C2H6 Etüül C2H5 CH3 CH3 CH3 CH2 Propaan C3H8 Propüül C3H7 CH3 CH2 CH3 CH3 CH2 CH2 Isopropüül CH CH3 CH3 Keemia 2012 Keemia 2012 Butaan C4H10 Butüül C4H9 CH3 CH2 CH2 CH3 CH3 CH2 CH2 CH2 Isobutüül CH3 CH CH2
· Ühevalentse radikaali alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu aan asendamisel lõpuga üül (alkaan alküül, etaan etüül, pentaan pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan C2H5 etüül C3H8 propaan C3H7 propüül C4H10 butaan C4H9 butüül C5H12 pentaan C5H11 pentüül C6H14 heksaan C6H13 heksüül C7H16 heptaan C7H15 heptüül C8H18 oktaan C8H17 oktüül C9H20 nonaan C9H19 nonüül C10H22 dekaan C10H21 detsüül · Hargnenud ahelaga alkaane nimetatakse ahela järgi, milles süsiniku aatomite arv on suurim (peaahela järgi).
· Süstemaatilised nimetused Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül C7H16 Heptaan C7H15 Heptüül C8H18 Oktaan C8H17 Oktüül C9H20 Nonaan C9H19 Nonüül C10H22 Dekaan C10H21 Deküül
valmistamisel. Metaanist saadud vesinikku kasutatakse ammoniaagi tootmisel. Radikaal · Kui alkaani valemist eraldada üks vesiniku aatom, siis järelejäänud osa 4) C4H9 - butüül nimetatakse 5) C5H11 - pentüül radikaaliks. 6) C6H13 - heksüül · Lõpp -üül 1) CH3 - metüül 7) C7H15 - heptüül 2) C2H5 - etüül 8) C8H17 - oktüül 3) C3H7 - propüül 9) C9H19 - nonüül 10) C10H21 - deküül Alkeenid · Alkeenid on küllastumata 3) C3H6 - propeen süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite 4) C4H8 - buteen vahel esineb peale üksiksidemete ka üks 5) C5H10 - penteen kovalentne kaksikside. 6) C6H12 - hekseen · Üldvalem CnH2n · Nimetuse lõpp -een 7) C7H14 - hepteen
Mikroorganismide muutlikkus Teadust, mis uurib elavate organismide pärilikkust ja muutlikkust nim. geneetikaks. Geneetika püüab selgitada nelja põhiprobleemi: *kuidas geenid funktsioneerivad, *kuidas toimub geenide regulatsioon, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni muutus, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni ülekanne. *Esimeseks objektiks geneetilistel uuringutel olid soolekepikesed, sest nad on hästi kultiveeritavad laboratoorsetes tingimustes. Hiljem hakati uuringutel kasutama ka teisi baktereid ja viirusi. Genofoor koosneb ligikaudu 4x105--5x106 nukleotiidipaarist, milles sisaldub geneetiline informatsioon 3000 --4000 erineva valgu sünteesiks. *Pärilikkuse funksionaalseks ühikuks on geen, mis kujutab endast DNA molekuli või niidi osa ehk väikest lõiku. Geen koosneb ca 1000 nukleotiidi paarist. Geenidesse on koondunud kõik raku omadusi puudutav informatsioon. Geenid jaotatakse: *struktuurgeenid kannavad informatsiooni rak...
KEEMIA Halogeenid Halogeenid on VII a rühma elemendid. Nimetus halogeenid tähendab tõlkes soolatekitajad st et nad reageerivad metallidaga toimub ühinemis reaktsioon ja tekib sool. Sool on metall ja F2 Cl2 Br2 happeanioon halogeenid esinevad lihtainetena järgmisel kujul: J 2 F Cl Br Happeanioodides aga järgmiselt J Ja nimetustega- fluoriid -Kloriid -Bromiid -jodiid Kloor Lihtaine valem Cl2 tavatingimustes rohekas kollane õhust raskem gaas kloori lahustumisel vees saadakse kloorvesi kloorveel on tugevad oksüdeeruvad omadused sel...
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/2012 Sisukord Orgaaniline keemia....................................................................................................................4 Valemid orgaanilises keemias...................................................................................................5 Alkaanid..................................................................................................................................... 6 Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine:........................................................................6 Alkaanide oksüdeerumine..................................................................................................... 7 Isomeeria..............................................................................................................................
( KOOL ) NIMI KREEMID Referaat Juhendaja: ( nimi ) Töö tegemise koht ja aastaarv SISSEJUHATUS Kreemid, salvid, geelid on asjad, mida paljud meist kasutavad iga päev. Kosmeetikatööstuses kasutatavaid aineid on tuhandeid. Samuti on kreemide koostises tohutult palju koostiosi. Tarbitavad kosmeetikakogused kasvavad päev-päevalt. Lisandub uusi tooteid ja neis kasutatavaid komponente. Juba praegu on arvud soliidsed: kosmeetikumide valmistamiseks kasutatakse ligi 8000 ainet, maailmas ringleb üle kolme miljoni toote. Milles on nende erinevus, millest need koosnevad? Kas kreemid võivad ka sisaldada ka inimesele kahjulikke aineid? 1 KREEMID 1.1 Kreemid, losjoonid Lihtsad kreemid ning losjoonid on läbipaistmatud tuunjad nahahooldusvahendid, mis sisaldavad õlisid (taimsed rasvõlid, leotisõlid), vett (näiteks destilleeritud vesi või taimetee) ja emulgaatorit. Olemuselt võib k...
III FÜÜSIKALISED OMADUSED Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Nimetus Molekulmass Sulamistemp. Keeemistemp. Alküülradikaal Tsükloalkaan Metaan 16 -182,5 °C -161,6 °C Metüül Etaan 30 -182,8 -88,6 Etüül Propaan 44 -187,6 -42,1 Propüül Tsüklopropüül Butaan 58 -138,3 -0,5 Butüül Tsüklobutaan Pentaan 72 -129,3 +36,0 Pentüül Tsüklopentaan Heksaan 86 -95,3 +68,7 Heksüül Tsükloheksaan Heptaan 100 -90,6 +98,5 Heptüül Tsükloheptüül Oktaan 114 -56,8 +125,7 Oktüül Tsüklooktaan
III FÜÜSIKALISED OMADUSED Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Nimetus Molekulmass Sulamistemp. Keeemistemp. Alküülradikaal Tsükloalkaan Metaan 16 -182,5 °C -161,6 °C Metüül Etaan 30 -182,8 -88,6 Etüül Propaan 44 -187,6 -42,1 Propüül Tsüklopropüül Butaan 58 -138,3 -0,5 Butüül Tsüklobutaan Pentaan 72 -129,3 +36,0 Pentüül Tsüklopentaan Heksaan 86 -95,3 +68,7 Heksüül Tsükloheksaan Heptaan 100 -90,6 +98,5 Heptüül Tsükloheptüül Oktaan 114 -56,8 +125,7 Oktüül Tsüklooktaan
Gustav Adolfi Gümnaasium Uurimistöö Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale Koostaja... Klass... Juhendaja... Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1TEOREETILINE TAUST.........................................................................................................5 1.1Kosmeetika ajalugu............................................................................................................5 1.1.1Egiptus.........................................................................................................................5 ...
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. M. W. Beijerinck (1851—1931) isoleeris ja avastas mügarbakterid. A. Fleming (1881—1955) – av...
Butaan C4H10 Oktaan C8H18 Dodekaan C12H26 jne Hargneva ahela korral loetakse pikim ahel peaahelaks ja muud ahelad kõrvalahelateks Peaahel määrab nime lõpu Kõrvalahelate asukoht (mitmenda peaahela süsiniku küljes) näidatakse numbriga Kõrvalahelaid nimetatakse nagu radikaale, -aan lõpp asendub lõpuga üül Näiteks: CH3- metüül ; CH3CH2- etüül ; CH3CH2CH2- propüül hargneda võib ka kõrvalahel sellisel juhul on nime andmine keeruline, kuid põhimõtteliselt analoogiline . Lihtsamat hargnevat radikaali CH3CHCH3 kutsutakse isopropüüliks Ühesuguste kõrvalahelate arvu näidatakse eesliidet di-, tri-, jne. Abil Radikaalid järjestatakse tähestiku järjekorras 6. 5. 4. 3. 2. 1. Näiteks CH3 CH(CH3) CH2 CH2 C(CH3)2-CH3
Butaan C4H10 Oktaan C8H18 Dodekaan C12H26 jne Hargneva ahela korral loetakse pikim ahel peaahelaks ja muud ahelad kõrvalahelateks Peaahel määrab nime lõpu Kõrvalahelate asukoht (mitmenda peaahela süsiniku küljes) näidatakse numbriga Kõrvalahelaid nimetatakse nagu radikaale, -aan lõpp asendub lõpuga üül Näiteks: CH3- metüül ; CH3CH2- etüül ; CH3CH2CH2- propüül hargneda võib ka kõrvalahel sellisel juhul on nime andmine keeruline, kuid põhimõtteliselt analoogiline . Lihtsamat hargnevat radikaali CH3CHCH3 kutsutakse isopropüüliks Ühesuguste kõrvalahelate arvu näidatakse eesliidet di-, tri-, jne. Abil Radikaalid järjestatakse tähestiku järjekorras 6. 5. 4. 3. 2. 1. Näiteks CH3 CH(CH3) CH2 CH2 C(CH3)2-CH3
Ligroiin ehk lakibensiin Petrooleum Diiselkütus Õlid Masuut Nafta krakkimine bensiini saagise suurendamiseks lõhutakse pikad süsivesinikahelad lühemateks Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül C7H16 Heptaan C7H15 Heptüül C8H18 Oktaan C8H17 Oktüül C9H20 Nonaan C9H19 Nonüül
H3C CH CH2 (ühendit vaadeldakse eteeni derivaadina) n Alkaan Alküülgrupp Metüületeen 1 m etaan m etüül 2 etaan etüül 3 propaan propüül α β 4 butaan butüül (ühendit vaadeldakse eteeni 5 pentaan pentüül H3C CH CH CH3 6 heksaan heksüül derivaadina) 7 heptaan heptüül
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
