propotsioonid psühholoogia korral ( Paul M. Churchland, lk 4). Lowi arvates ei saa eliminatiivmaterialist järjekindlalt väita end seda teooriat uskuvat, kui teooria ise väidab, et uskumusi pole olemas. Neid huvitab vaid see, et tema teooria oleks tõene, mitte see, et ta seda usub, oleks tõene. Eliminatiivmaterialisti positsiooni ähvardab sügavamal tasandil ebajärjekindlus, sest tõe mõiste ise näib olevat lahutamatult seotud uskumuse ja teiste „ propositsiooniliste hoiakute „ mõistetga. ( E. J. Lowe, lk 82 ) Nende peamisteks tõe kandjateks pole mitte abstraktsed laused või teooriad, vaid uskumused, mille alusel ei saa järeldada, et eliminatiivmaterialisti teooria on parim teooria vaimu kohta. Dualism, biheiviorism, samasusteooria, funktsionalism, eliminatiivmaterialism – kõik nad püüavad anda parimat teooriat vaimu analüüsimiseks. Lugedes neid erinevaid teooriaid tunduvad nad alguses
Arusaam vaimse teoreetilisest laetusest on omane ka hilisematele eliminatiivmaterialistidele, kelle tuntuimad esindajad on Paul ja Patricia Churchland. Ekslik teooria mõjutab meie tunnetust ja paneb meid arvama, et leiduvad vaimuseisundid jms. Kui tunnetaksime end läbi närviteaduste mõistevõrgustiku, siis mõistaksime, et selliseid vaimuseisundeid nagu uskumused, lihtsalt ei ole. Churchlandi eliminativism. Paul Churchland on eliminativist põhiliselt propositsiooniliste hoiakute suhtes. Teooriat, mis määrab vaimsed mõisted, nimetab ta rahvapsühholoogiaks. Churchlandi versioonis on eliminatiivmaterialism seisukoht, et rahvapsühholoogia on väär ning vajab elimineerimist neuroteaduse kategooriate ja printsiipidega. Kui rahvapsühholoogia on väär, siis tema postuleeritud ontoloogia ei vasta reaalsusele (uskumusi, soove jne pole olemas) Rahvapsühholoogia kui teooria. Churchlandi kaalutlus selle kohta, miks on rahvapsühholoogia teooria: see
annaabi.ee 
