Tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Tõde pole midagi sügavat, mida peaks otsima. Ehk polegi tõde olemas. Selgitage lähemalt tõefraasi funktsioone. ,,on tõsi, et". Stiililine, üldistav, kinnitav, väljendav otstarve. Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. Tõde on ikkagi tähtis. Milline on eri liiki teadmiste omavaheline seos? Kas üht liiki teadmist (nt oskusteadmist) saab teise liiki teadmisesse (nt et-teadmisse) "ümber tõlkida"? Tutvusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine (ehk et-teadmine, väitev teadmine). Pakuks, et see ,,tõlkimine" oleks igat pidi asjade ette kujutamine ja käiks ikkagi läbi et-teadmise Kuidas defineerida et-teadmist? Kus teadmine või mitteteadmine ei sõltu otseselt läbitud kogemustest või tegevustest. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmine on õigustatud tõene uskumus Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse uskumise ja õigustatuse tingimust.
jah./ lausa ranna riietes käidi Rüütli tänaval/. noh nisugune/ noh ma mõtlen nii=et vaat käidi. kübar peas=ja, siis rinnahoidja=ja, ja ja siis kõrge kannaga kingad jalas. isegi niimoodi isegi juba olid ni=et see=oli minu arust oli mingid mingid et mini tuleb. 2 Lause mõte on seisukohtade sõnastamine. Lause nominatiivne (propositsiooniline, ekspressiivne, denotatiivne) funktsioon - tähistab situatsiooni Lause semantiline funktsioon tähistab situatsiooni ja modaalsust, aega jne. Lause pragmaatiline funktsioon vormistab teadet, suhtluseesmärki jms. Nende funktsioonide täitmiseks kasutab keel leksikaalseid ja grammatilisi vahendeid. Grammatilised vahendid: 1) muutetunnused / -vormid (-le, kändu), 2) abisõnad (peale, ei, kas, võib-olla, ka, võima), 3) prosoodilised vahendid (rõhk),
millegagi kokku puutudes. Ma tean, mis on peavalu (ma olen seda tundnud). Ma tean, mida tähendab lapse sünd, sest ma olen 3 last sünnitanud. Oskusteadmine ehk kuidas-teadmine- selles tähenduses teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu. Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist. Ma tean, kuidas keeta muna Ma tean, kuidas juhtida aut 25.Mis on propositsiooniline teadmine ja millised on selle liigid? Propositsiooniline teadmine, ehk et-teadmine. Liigid: Aprioorne – kogemuste-eelne, nendest sõltumatu teadmine Empiiriline teadmine Selles tähenduses teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Ma tean, et loeng Sissejuhatus filosoofiasse toimub Lossi3 Ma tean, et Eha Ehatamm on minu perearst. Teadmine II? 26.Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse põhimõisteid. Tõesuse tingimus, e semantiline, e
Tutvusteadmine on kogemusteadmine. (teadmine kui tuttavolek) Ma tean, mis on peavalu. (sest ma olen seda tundnud) Ma tean, mida tähendab kaotada meest. (sest ma olen sõbra kaotuse läbi elanud). Oskusteadmine on kuidas-teadmine. (protseduuriline teadmine) Ma tean, kuidas siduda salli (ma oskan) Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist (ma oskan) Ma tean, kuidas kasvatada kanepit (ma oskan) 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide. Propositsiooniline on et-teadmine, mis viitab asjade kohta teadmisele. See on sisuline teadmine, mis toetub rohkem uurimustele, mitte kogemustele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. Näited: Ma tean, et loeng toimub auditooriumis XX. Ma tean, et 2x2=4. Ma tean, et Katri Raik on meie kolledzi direktor. On tavaks jaotada kaheks: aprioorne (kogemuse eelne, sellest sõltumatu), nt 3+1=4 või on euro sümbol ja empiiriline teadmine (sõltub kogemusest) 7
Põhimõtteliselt on teaduslikud teooriad uuritava reaalsuse abstraktsed idealiseeritud mudelid või skeemid, mis toimivad nii uurimise objektidena kui ka uurimisvahenditena. 21. Mis on diskursus – lihtne määratlus tähendusüksuste loetelu kaudu? Nimetage mõned diskursused. Diskursus – lausest suurem keeleline tähendusüksus. Arutlused, põhjendused, jutustused, kirjeldused, tõendamised, õigustamised. 22. Mis on lause tähendus ja osutus? Mis on lause propositsiooniline ehk „loogiline tähendus“ ja mis on lause „vestlustähendus“? - Tähendus o Propositsioon e püsitähendus – see millest lihtsalt aru saab, kui loeme teksti. – lause tähendus ilma tõeväärtuseta. o Kõnelejatähendus – tähendus tuleb panna konteksti kõnelejaga. Nt kui midagi kõneleb sõber või politseinik on suur vahe selle lause tugevusväärtusel.
Empiristid usuvad, et ainus teadmise allikas on kogemus, me alustame elu kui ,,tabula rasa". Ratsionalistid usuvad, et ainus teadmise allikas on inimmõistus, või et see on vähemasti kogemuse ees primaarne. 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda, selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda. 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Prop. teadmine on teadmine, et. Näiteks ,,ma tean, et 2x2 on 4" 7. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. 8. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,uskumise" ja ,,tõesuse" tingimust! Tõesus: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, peavad Anul kõigepelt tõesti olema leetrid. Ehk teadmine peab vastama reaalsele olukorrale.
moraalinormides. · Moraalsed väärtused reguleerivad inimeste käitumist. · Moraalsed väärtused on julgus, usaldusväärsus, ausus, lojaalsus, tolerantsus · Lause on kas deskriptiivne (kirjeldab miskit, kuid ei anna moraalset hinnangut) või väärtustav. Hindavaid lauseid iseloomustab uskumine kõneleja usub, et see mida ta väidab, on nii. Väitmine väljendab usku, et miski on nii. Väitelausel ja uskumisel sama propositsiooniline sisu, ainult et ühel juhul väljendab seda sisu kõneakt (väitmine), teisel juhul mentaalne akt (uskumine). Mõlemad seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi. Tegemist seega vastavusega kui mingi otsustus on tõsi, kui see langeb kokku tegelikkusega. Otsustuse teevad tõeseks faktid. Moraaliotuse muudab tõeseks Subjektivistid: Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist hinnangutega mis väljendavad tundeid millegi suhtes
Tuttav võib olla näiteks mõne isiku või mõne kohaga. Oskusteadmine on oskus midagi teha, näiteks ei pea inimene, kes oskab ujuda, selgitama, kuidas ta seda teeb, ta lihtsalt oskab seda. TÕDE 5.Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide. 1.Mida võib silmas pidada mõistega ,,tõeteooria"? (vähemalt 3) Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline 1)Teooria tõest endast 2)Teooria sõna "Tõene" tähendusest 3)Teooria tõekandjatest (faktid? teadmine. nt. Ma tean, et 2+2=4 maakaardid?) teooria tõest endast, teooria tõe kriteeriumist, teooria sellest, 6
4) Väljenduslik otstarve: Strawson: fraasil “on tõene” veel ka väljenduslik otstarve: - “on see tõsi, et …” - “on see ikka tõene, et …” - “kui see on tõsi, no siis ma küll ei tea” “tõene” funktsioneerib siin üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana. 2 4. TEADMINE II 1. Mis on propositsiooniline (e. et-teadmine) teadmine? Moodusta näide. “Ma tean, et loeng toimub Narva kolledži uues majas” “Ma tean, et 8 : 2 = 4” “Ma tean, et Viire Viirus-Katk on minu perearst Aprioorne (st kogemuse eelne, sellest sõltumatu) teadmine Empiiriline teadmine • Mõistuspärane/loogiline: (9-5=4) Tean, et päike paistab • Konventsionaalne: ($ - tähendab USA dollarit) 2
Mis on teadmise allikas? 3.Mis on teadmise objektid? 4.Mis on teadmise subjekt? 5. Mis on teadmine?- 1.Tuttavolek-tutvus kellegagi või millegagi. Teadmiste omandamine kellegagi või millegagi kokkupuutudes. Tean, mis on valu; 2. Mida me teame- oskusteadmine –kuidas Teadmised ilmnevad teatud tegevuses/ oskuses tegevuste kaudu. Tean kuidas praekartuleid tehakse; 3.Teadmine kui teatud informatsiooni omamine e teadmine – et- propositsiooniline . Tean, et minu ema nimi on Vaike. Teadmine-et jaguneb kaheks: 3.1.Aprioorne st kogemuse eelne, sellest sõltumatu teadmine •mõistuspärane (loogiline) •konventsionaalne ekokkulepe. N: aprioorne teadmine taandub kokkuleppele: ükski vanatüdruk ei ole abielus. 3.2.Empiiriline teadmine- tuginevad meelelisele kogemusele- Päike tõuseb idast. Teadmised sõnastataksE, neid saab omandada lugedes või kuulates
eri tasandeid: - lokutiivne akt ehk väljendus – lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja - illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt – väitmine, küsimine - perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt – tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: - lausumisakt – häälikute lausumine, moodustades nii sõnu - propositsiooniline akt – viitamine, preditseerimine - illokutiivne akt – eesmärgi taotlemine Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus, taotlus), komissiivid (nt lubadus, ähvardus), ekspressiivid (nt tänuavaldus, vabandus), deklaratsioonid (nt laulatus, vallandamine). Grice ja kooperatiivsus- ehk koostööprintsiip Meie suhtlus on tüüpiliselt, vähemalt mingi tasemeni, kooperatiivne pingutus; ja iga osavõtja
teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ta arvab, et ainus tõeline teadmiste allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest. 5. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust! 1) Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine e. teadmine kui tuttavolek: “Ma tean mis on peavalu” (st ma olen seda tundnud) 2) Oskusteadmine e. kuidas-teadmine e. protseduuriline teadmine: “Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist” (st oskan seda teha) 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide! Propositsiooniline teadmine e. Et-teadmine: “Ma tean, et loeng toimub Lossi 3-325” “Ma tean, et 8 : 2 = 4” Propositsioonilist teadmist on tavaks jaotada kaheks: 1.Aprioorne (st kogemuse eelne, kogemusest sõltumatu) teadmine •Mõistuspärane/loogiline •Konventsionaalne 2.Empiiriline teadmine Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. 7. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus
saavutada teadmise muutumatutest ideedest. 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust? -Tutvusteadmine e. kogemus-teadmine kui tuttavolek: "Ma tean, mis on kõhuvalu" (olen seda tundnud) "Ma tean mis on kaotusvalu" (olen lähedase inimese kaotanud) "Ma tean seda poissi keskkoolist saati) -Oskusteadmine e. kuidas-teadmine: "Ma tean, kuidas füüsikas seda valemit kasutada" "Ma tean, kus asub Venemaa" "Ma tean, kuidas õmmelda sellikut" 8. Mis on propositsiooniline (et-teadmine) teadmine? Moodusta näide! Sisuline teadmine, mis toetub uurimustele, mitte kogemusele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. nt. Ma tean, et 2+2=4 9. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. (ÕTU) 10. Selgitage traditsioonilise määratluse (ÕTU) ,,uskumise" ja ,,tõesuse" tingimust! 1. Tõesuse tingimus: "Et ma võiksin teada, et P. on HIV positiivne, peab ta tõesti olema HIV positiivne
metafüüsiline(e-hoiak kui objekti olemuse tunnetamise eeltingimus; kui vaatame asja objektiivselt vabana tahtest ja väljaspool asja seoseid teiste asjadega, tunnetame asja ideed(füüsiline ese, moraalne olukord jne). Probleemid sellega ei võeta omaks Platoni metafüüsilisi eeldusi(idee, olemus), funktsionaalsete artefaktide olemus seisneb nende funktsionaalsuses(miks peaks objektiivne vaatamine andma asja olemuse), kogemusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine(mis tüüpi tunnetus see on, mis liiki teadmist e- hoiaku sissevõtmisest loodetakse). Sotsiaal-bioloogiline õigustamine e-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest meil praktilise meele ja tõsise ellusuhtumise tõttu pole lootust pääseda. Probleemid sellega e-hoiakul võivad olla kahjulikud tagajärjed(samas on moraalne esteet); inimesed, kes hädas suudavad kõige vähem maailma esteetiliselt võtta. Nälja näpistus ja
eri tasandeid: 1) lokutiivne akt ehk väljendus lausung, millel on kindel mõte ja referent ehk osutaja 2) illokutiivne ehk mitteväljenduslik akt väitmine, küsimine 3) perlokutiivne ehk üliväljenduslik akt ehk efekt tagajärjed, mida akt esile kutsub Searle defineerib 3 tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: 1) lausumisakt häälikute lausumine, moodustades nii sõnu 2) propositsiooniline akt viitamine, preditseerimine 3) illokutiivne akt eesmärgi taotlemine Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus, taotlus), komissiivid (nt lubadus, ähvardus), ekspressiivid (nt tänuavaldus, vabandus), deklaratsioonid (nt laulatus, vallandamine). Kooperatiivsusprintsiip Kuulaja eeldab, et kõneleja ütleb kasulikema asja, mida suudab, ja teeb seda abivalmil moel:
). 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust? Tutvusteadmine- Kogemus, e teadmine kui tuttavolek. Tuttavolek millegagi.Nt.''Ma tean mida tähendab peavalu, sest ma olen seda tundnud. Ma tean mida tähendab kaotada jalg see tähendab ma olen jala kaotuse läbi elanud. Oskusteadmine- Kuidas teadmine, Millegi tegemise oskus.Nt Ma tean kuidas teha kunstlikku hingamist st ma oskan seda teha. 8. Mis on propositsiooniline (et-teadmine) teadmine? Moodusta näide! Teadmine kui teatud informatsiooni omamine ehk teadmine-et. Selles tähenduses teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. See on kogemusest sõltumatu teadmine. Nt ma tean ,et 8/2=4. 9. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? seisneb selles, et on kujunenud arusaam teadmisest kui põhjendatud tõesest uskumusest. Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. (S teab, et p siis ja ainult siis kui: S usub, et
• illokutiivne (mitteväljenduslik) akt/tegu - väitmine, küsimine jms • perlokutiivne (üliväljenduslik) akt/tegu (nim ka efekt) – tagajärjed, mida akt esile kutsub John Searle • Süstematiseeris Austini mõtted. • Raamatus “Speech Acts” (An essay in the philosophy of language) 1969 defineerib kolm tegevust, mida inimene suhtluses iga lausungi puhul teeb: – lausub häälikuid, millest moodustuvad sõnad (utterance act, lausumisakt) – viitab ja preditseerib (propositsiooniline akt) – taotleb mingit eesmärki (illokutiivne akt) nt küsimus, palve, väide Searle jagas kõik lausungid viide tüüpi: (I) representatiivid, näit väitmine, järeldamine (K(kõneleja) seob end propositsiooni tõeväärtusega). (II) direktiivid, näit küsimus, taotlus (K püüab mõjutada Vastuvõtjat tegema A). (III) komissiivid, näit lubamine, ähvardamine, ettepanek (K seob end millegi tulevikus juhtuvaga).
annaabi.ee 
