nagu tasakaalustatud abstraktne skulptuur, mitte aga kellegi kodu. Pilt Jakobsoni villast tänapäeval: 20nda sajandi eramajadest meeldis mulle veel Mark van Jungi eramu, mis asub Roosikantsi 4b Tallinnas. Maja on planeeritud aastal 1930-1932 arhitekt Olev Siinmaa poolt. Alumise korruse moodustavad töötuba, saal, söögituba, mis on anfilaadselt ühel teljel ning koridoriga selgelt teenindavatest ruumidest eristatud. Sopiline ning mahuline ülesehitus on võimaldanud ruume hästi proportsioneerida. Ülakorruse magamistoa juurde kuulub suur päikesepoolne terrass, põhjapoolses küljes on eraldi ärklina puhkenurk raadio kuulamiseks. Kuna raadio oli tol ajal midagi uut, siis koguneti seda tihti koos kuulama (nagu tänapäeval televiisorit vaatama). Heliisolatsiooni tagamiseks paigutati raadionurk võimalikult eraldi. Rääkida võiks ka veel Tallinna Draamateatrist, mille loojateks olid arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Burbör
6 TTK 3. Betoneerimine Postid ja seinakonstruktsioonid on võimalik tihendada vastavate seadmetega, kui betooni konsistents on 2-3 sVB. Kui konstruktsioone on keeruline tihendada, siis on soovitav kasutada vedeldatud betooni, mille valukonsistents on 1-2 sVB. Vertikaalkonstruktsioonide betoneerimisel tuleb proportsioneerida teisaldusmeetodi efektiivsus tõusukiiruse ja tihendusaja nõudmistega. Sellisel juhul ei või ega saa näiteks posti betoneerimisel ära kasutada betoonipumba suurt pumpamiskiirust, sama võib olla olukord seinakonstruktsioonide puhul. Põrandakonstruktsioone on tavaliselt lihtne valada ja tihendada. Kahanemis- ja pragunemisriski vähendamiseks on põhjust valida betooni maksimaalseks terastikuliseks koostiseks 32 või 16 mm, kui
annaabi.ee 
