Graafik 2.1. Koormus-deformatsiooni kõver 100 90 80 70 60 50 Jõud F [kN] 40 30 20 10 0 0.00 0.50 1.00 1.50 2.00 2.50 Deformatsioonide juurdekasv u [mm] Graafik 2.2. Deformatsioonide juurdekasvu kõver 4. Koormus proportsionaalsuse piiril Pp, millele järgnevad suured plastilised deformatsioonid Vastavaks koomuseks on Pp = 50 kN 5. Deformatsioon up proportsionaalsuse piiril koormusest Pp 3 Koormusele Pp vastav deformatsioon on up = 1,24 mm. 6. Kahelõikelise naelühenduse kandevõime standardi EVS-EN 1995-1- 1:2005+NA2007+A1:2008+ NA:2009 kohaselt Arvutuseeldused: o I kasutusklass o Lühiajaline koormus
Direktiiv-soovitud tulemuse osas kohustav. Solidaarsuskohustuse põhimõte- Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist. Proportsionaalsuse põhimõte-Proportsionaalsuse põhimõte on seotud isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega. Iga demokraatliku riigi, sh selle maksusüsteemi toimimiseks on vajalik piirata isikute põhiõigusi ja -vabadusi, kuid proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi selline piiramine moonutada põhiõiguste ja -vabaduste olemust. Vahetu kohaldatavuse põhimõte-EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega.
tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldada haldusmenetluse korra loomise teel. 1 RT I 2001, 58, 354 2 K. Merusk jt. Haldusõigus, Juura 1995 3 2. Haldusõiguse põhimõtted Haldusõiguse põhimõteteks on: Proportsionaalsus Seaduslikkus Kaalutlusõigus Vormivabadus ja eesmärgipärasus Avalikkus ja andmekaitse Uurimispõhimõte 2.1 Proportsionaalsuse põhimõte Proportsionaalsuse põhimõte on tugevas seoses seaduslikkuse printsiibiga. See tuleneb sellest, et vastavalt põhiseadusele, võib riik õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Piirangud peavad omakorda olema möödapääsmatud demokraatlikus ühiskonnas. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse paragrahvist 11. Teine lause ütleb, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust
Riigivõimu tasandid 1. osa Lk58-77, põhiseadus 1. Kuidas valitakse riigikogu? Riigikogu valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel 2. Valimiskünnis ja kui suur on see riigikogu valimistel? Võrdelise valimissüsteemis rakenduv reegel, mille kohaselt on teatud arv osa hääli. 5% oli riigikogu valimistel. 3. Kes kuuluvad Riigikogu juhatusse? Eiki Nestor- Riigikogu esimees ´, Enn Eesmaa-Riigikogu I asemees, Kalle Laanet- Riigikogu II aseesimees 4. Millal hakkavad Eestis vastuvõetud seadused kehtima? Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigiteatajas avaldumist.
Hajuma kipub saadiku isiklik vastutus. Samas on parteidel võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Näited: Suurbritannia, Soome, Holland Hübriidne valimissüsteem Selgitus: ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Tunnused: Valijal on kaks häält üks hääl antakse majoritaarsuse põhimõttel ühele tema regioonis ülesseatud kandidaadile, teine proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Pluss: erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Näited: Venemaa, Itaalia, Leedu
isikute õigustesse ja vabadustesse, tuleb arvestda järgmisi põhiseaduslikke abinõusid: a) põhiõiguse ulatus b) konkreetselt käsitletava põhiõiguse piiratavus c) vastandlike huvide ja õiguste kaalumine d) piiride ületamsie keeld Diskreditsiooni piiride kindlaksmääramisel on oluline teha vahet otsustusdiskreditsiooni (kas sekkuda) ja valikudiskreditsiooni (kuidas sekkuda) vahel. Tuleb lähtuda sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest. Piiride ületamise keeld kehtib valikudiskreditsiooni (õiguslike tagajärgede valik), mitte otsustusdiskreditsiooni (kas sekkuda) suhtes. Otsuse tegemisel, kas sekkuda isiku õigustesse ja vabadstesse, tuleb kõigepealt kindalks määrata, milline on käsitletava põhiõiguse ulatus. Tuleb kontrollida ka põhiõigus on piiratav või mitte. Seaduse reservatsiooniga piiratud põhiõigusteks on põhiseaduses sätestatud põhiõigused, millil on nn lihtne abstraktne teokoosseis
Eesti õiguskord tunneb mitmeid menetlusi haldusmenetlust, väärteomenetlust, kriminaalmenetlust, haldusmenetlust, tsiviiltäitemenetlust jne. Eristatakse n-ö kohtueelset menetlust (nt haldusmenetlus) ja kohtumenetlust, mida reguleerivaid õigusakte (nt TsMS) nimetatakse protsessiõiguseks. Peamised põhimõtted - Hea haldus põhimõte, Seaduslikkuse põhimõte, Õiguskindluse põhimõte, Proportsionaalsuse põhimõte, Erapooletuse põhimõte, Vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõte, Kaalutlusõiguse põhimõte, Uurimispõhimõte, Selgitamiskohustus, Ärakuulamiskohustus, Põhjendamiskohustus, Andmekaitse põhimõte, Võrdse kohtlemise põhimõte, Inimväärikuse põhimõte 3. Haldusmenetluse eristamine süüteomenetlusest 4. Haldusorgani mõiste ja millised tunnused haldusorganit iseloomustavad?
ette konkreetsed eesmärgid, mille huvides võib põhiõiguseid piirata. Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused-põhiõigust võib seadusega piirata, PS jätab piirangu lubatavad eesmärgid täpsustamata, seega põhiõiguse piiramine võib toimuda mistahes lubatud eesmärgil. Lisaks selle tuleb arvesse võtta proportsionaalsus põhimõtet PS 11. Põhiõiguste rikkumine- ebaseaduslik põhiõiguse piiramine e. Piirang ei ole kooskõlas PS-ega või kehtiva õigusega. Proportsionaalsuse põhimõte-Proportsionaalsus e. Mõõdupõrasus valitud vahend peab alati vastama eesmärgile, see eeldab erinevate väärtuste kaalumist. Põhiõiguse või vabaduse piiramise põhjuseks võib olla mõni teine sama kaaluga õigusväärtus nt. Teiste isikute põhiõigused ja vabadused. Põhiseaduslikuse järelvalve e. normikontrolli menetlus-teostab õiguskantsler. Järelvalve teostamist võivad taotleda Vabariigi president, õiguskantsler, KOV nõukogu, riigikogu ja
põhimõtet oleks täpselt järgitud siis, kui: riigieelarve seaduses oleks ette nähtud raha Eesti sportlastele erandkorras rahaliste preemiate maksmiseks; riik kasutaks Vabariigi Valitsuse reservfondi vahendeid, mis on kindlaks määratud riigieelarves. Riigieelarve seaduse § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt tehakse reservfondist eraldisi ettenägematuteks kulutusteks ning eraldised on sihtotstarbelised ja nende kasutamist kontrollitakse. 2.2. Proportsionaalsus ja selle rakendamine Proportsionaalsuse põhimõte on seotud seaduslikkuse printsiibiga: põhiseaduse § 11 teises lauses väljendatud mõõdupärasus on sama paragrahvi esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse idee 6 loogiline jätk. Mõõdupärasus lähtub seisukohast, et riik võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas möödapääsmatud
Portugal Pindala: 92 153 km Rahvaarv: 10 501 100 ( 2006 ) Pealinn: Lissabon ( lissaboa; 508 200, eeslinnadega 2 616 100 elanikku ) Haldusjaotus: 18 ringkonda ja 2 autonoomset piirkonda Riigikeel: portugali keel Raha ühik: euro( EUR ) Riigitähised: PRT , PT Portugal on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kelle valib 5 asstaks rahvas. Sama isik võib olla ametis kaks järjestikust ametiaastat. Seadusandlik organ on ühekojaline Vabariigi kogu, mille 230 liiget valitakse proportsionaalsuse põhimõttel 4ks aastaks. Peaministri ja ministrid nimetab president. Portugalis on mitmeparteisüsteem. Olulisemad erakonnad on Sotsiaal Partei ja paremtsentristlik Sotsiaal Demokraatlik Partei. Kohtu süsteem on kolme astmeline. Kõrgem kohus on ülemkohus, põhiseaduslikkuse järelvalvega tegeleb konstitutsioonikohus. Portugali lipu punane värv sümboliseerib revolutsiooni ja võitlust, roheline lootust. Lipul on Portugali vapi kilp
Tema jaoks olid mööbli valmistamisel väga olulised orginaalsus, vorm, kujundus, fantaasia, parimate puiduliikide valik, laitmatu viimistlus, töö kvaliteet, ilu ning vastupidavus. "Gumbsi mööbel" oli Venemaal kvaliteedi sümbol. 4 Henry Gumbs 5 Klassitsistlik mööbel 18. sajandil asendus barokkstiilis mööbel klassitsistliku mööbliga. Ümarad ja kumerad vormid asendusid geomeetriliste kujunditega ning range proportsionaalsuse põhimõttega. Tuntuim klassitsistliku mööbli esindaja on Prantsuse mööblimeister Georges Jacob. 6 Georges Jacob 7 19. sajandi algus Seoses uuendustega, heideti Prantsusmaal kõrvale kõik eelnev. Selline liikumine hakkas levima kogu Euroopas. Kujunes "ampiiri" stiil. Mööbli tootmises hakati kasutama ka papli- ja kasepuitu. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses asendus "ampiiri" stiil gooti stiilist
Riigikogu valimistel on kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Ka valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel ühele neist, kes on üles seatud tema valimisringkonnas, ning teise proportsionaalsuse põhimõttel teisele erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodaniku arvu ja korrastab valijate registri. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tahab
p 2 1.2. Pöördemomendi M ja väändenurga sõltuvus Pöördemoment M (kgfcm) Väändemoment (mrad) Joonis 3. Masinadiagramm Suurim pöördemoment maxM = 6600 kgfcm (diagrammil) Suurim väändenurk = 300 mrad Läks katki M = 8000 kgfcm (tegelik maxM) Voolavuse moment MT = 2500 kgfcm Proportsionaalsuse moment Mpr = 2250 kgfcm 1.3. Voolepiir Wp = d3/16= 1,618 cm3 Ty = My = 220,7 Nm y = Ty/Wp = 220,7/1,618×10-6 = 136,4 MPa 1.4. Purunemispinge Wp,pl = d3/12 = 2,158 cm3 maxT = maxM = 8000 kgfcm = 760,7 Nm u = maxT/Wp,pl = 760,7/2,158×10-6 = 352,5 MPa Joonis 4. Purunemispilt 3 2. Väändekatse malmiga Joonis 5
keeld tugineda asjassepuutumatutele kaalutlustele meelevaldsed asjaolud, mis kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole, ei tohi asutuse otsust mõjutada. kuritarvitamise keeld kaalutlusõiguse kuritarvitamine on see, kui meelevaldne või lubamatule kaalutlusele tuginev otsus motiveeritakse fiktiivselt lubatava kaalutlusega, s.o olukord, kus tegelikud motiivid ei lange kokku väljendatutega. haldusõiguse üldpõhimõtted iga diskretsiooniotsus peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega. Õiguse üldpõhimõtted: - Proportsionaalsus - Võrdne kohtlemine o Ebavõrdne kohtlemine on erinev kohtlemine ilma põhjendatud vajaduseta või asjassepuutumatul alusel - Õiguskindlus ja õiguspärane ootus o halduse tegevus peab olema kodanikule võimalikult ettenähtav; o haldusaktide andmine ei tohi kahjustada õiguspärast ootust.
üldtunnustatud põhimõtted, millega peavad kooskõlas olema nii põhiseadus kui ka teised õigusaktid. Õiguse üldtunnustatud põhimõtetena käsitletakse: 1. Võrdse kohtlemise põhimõte. Eestis on see põhimõte esmakordselt fikseeritud manifestis "Kõigile Eestimaa rahvastele". Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine. 2. Proportsionaalsuse põhimõte. Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse§ 11, mille järgi õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 3. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõte. Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka
positsiooni tema suhtes läbi viidavas menetluses. • Õiglane otsus kui ülim eesmärk. Tutvu resolutsiooni tekstiga Resolutsiooni 77(31) põhimõtted: 1. Õigus ärakuulamisele 2. Õigus tutvuda enda kohta käiva informatsiooniga 3. Selgituste saamine ja esindus 4. Otsuste põhjendamine 5. Õigus kahju hüvitamisele Euroopa Kohtu praktika • EK on rõhutanud menetluslike garantiide tähtsust, eeskätt: • Halduse seotus seadusega • Diskrimineerimise keeld • Proportsionaalsuse põhimõte • Õiguskindlus • Õiguspärase ootuse (usalduse) kaitse • Ärakuulamise nõue enne koormava otsuse langetamist Euroopa Kohtu ja Euroopa esimese astme kohtu praktika • Erapooletu menetlus • Mõistlik aeg menetluse läbiviimiseks • Loetelu on mitteammendav, võib täieneda. Euroopa põhiõiguste harta 2000 Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult,
haldusmenetluse seoses: 1) isikuga või tema vallasvaraga läbi haldusorgan, kelle tööpiirkonnas on või viimati oli isiku elu- või asukoht; 2) kinnisvaraga läbi haldusorgan, kelle tööpiirkonnas vara asub. Haldusorgani pädevuse muutumisel peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. Kui haldusorgani tegevus lõpetatakse, läheb asja lahendamine üle pädevale haldusorganile. 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine Proportsionaalsuse põhimõte on seotud seaduslikkuse printsiibiga: põhiseaduse § 11 teises lauses väljendatud mõõdupärasus on sama paragrahvi esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse idee loogiline jätk. Mõõdupärasus lähtub seisukohast, et riik võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas möödapääsmatud. Mõõdupärasuse tähtsusele on Riigikohtu lahendites esmakordselt viidatud 1997
valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Riigikogu -on Eesti Vabariigi parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogu on ühekojaline. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. 2011. aastal tuli kokku 12 Riigikogu. Praegu on riigikogu esimees Eiki Nestor, I aseesimees Laine Randjärv ja II aseesimees Jüri Ratas. Eesti Vabariigi I Riigikogu koosseis valiti 20. detsembril 1920 ja astus kokku 4. jaanuaril 1921.Enne Eesti kõrgeima seadusandliku kogu valimist 1920. aastal üldistel ja vabadel valimistel oli Eesti kõrgeimaks võimuks 1917
kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse ja kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu
Märkige õige vastusevariant ristiga. Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduste kaitsele? 1. Kõigil inimestel. x 2. Ainult eestlastel. 3. Ainult Eesti Vabariigi kodanikel. 4. Eesti Vabariigi ja Vene 5. Föderatsiooni kodanikel. Täida põhiseaduse IV peatüki § 60 alusel lüngad. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik- Eesti kodanik Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu liikmed (§ 62; § 63; § 76) Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja
seatud eesmärgi suhtes. See tähendab seda, et kõiki toiminguid tuleb teha kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema ühiskonnas vajalikud. Propotsionaalsust on käsitletud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-77-14 p 17: ,,HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Proportsionaalsuse põhimõte on ka Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõte ning Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et nii EL õiguse kui ka EL õigusaktidele tugineva riigisisese õiguse rakendamisel tuleb arvestada EL õiguse üldpõhimõtetega, sh proportsionaalsuse põhimõttega /.../. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab liikmesriigi poolt EL õiguse alusel loodud sanktsioonisüsteem vastama nii tõhususe, võrdse kohtlemise kui ka proportsionaalsuse põhimõtetele /.../." [4] 4 RKHKo 18.12
salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. 4 Haldusmenetlus ja põhiõigused Põhiõigustega puutub haldusmenetlus kokku erineval viisil. See kehtib nii materiaalsete kui ka menetluslike põhiõiguste kohta. Põhiõiguste ja vabaduste kaitse haldusmenetluses on küllaltki reljeefselt sätestatud haldusmenetluse seaduses. Haldusmenetluse seaduse §3 lõige 2 sätestab haldusakti ja toimingu proportsionaalsuse nõude halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning seatud eesmärgiga proportsionaalne. See haldusmenetluse seaduse säte näeb proportsionaalsuse printsiibi rakendamisel ette kolmeosalise testi. Haldusmenetluse käigus võidakse riivata ka neid materiaalseid põhiüiguse, mis ei ole otseselt seotud haldusmenetluse tulemusega, s.t. otsusega, mis ühel või teisel määral riivab põhiõigusi. Siia kuuluvad menetlusosaliste nn üldised personaalsed õigused, mida
HMS §-le 56. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt välja antud haldusakt ei ole formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus 1. Õiguslikuks aluseks ehk volitusnormiks on X vallavalitsuse määruse nr.37 § 3 lg 15 p 1 kooskõlas § 2 lg 1 p 2 ja 7. 2. Proportsionaalsus: HMS § 3 lg-st 2 tuleneb, et halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Proportsionaalsuse põhimõte järgi võib isiku õigus ja vabadusi piirata üksnes siis, kui see on äärmiselt vajalik. Antud juhul X Vallavalitsus seadis eesmärgiks seda, et võlgnikud maksaksid oma võlgnevused välja. Seega teguviis võiks olla sobiv eesmärgi saavutamiseks. Kuid aga teguviis on ülekoormav, sest võiks kasutada Martin Tammi suhtes alternatiivi ehk nõuda tema käest võlga väljamaksmist ning määrata tähtaega kohustuse täitmiseks.
ülemkoda moodustub seisuslikult (sinna kuuluvad tiitlikandjad). Briti parlamendis on alamkoda tähtsam. Venemaal on ülemkojas piirkondade esindajad. PARLAMENDI STRUKTUUR JA ÜLESANDED 1) moodusta küsimusi riigikogu toimimise kohta (riigikogu suurus, moodustumine, liikme õigused ja kohustused, olulisemad ülesanded, korraline ja erakorraline istung, juhatus, komisionid, fraktsioonid) 1) Mitu liiget riigikogus on? (101) 2) Kuidas moodustatakse riigikogu? (valitakse vabadel valmistel proportsionaalsuse põhimõtete alusel) 3) Millised on riigikoguliikme õigused? (olla kaitseväeteenistusest vaba, õigus ühineda fraktsioonidega, õigus pöörduda, vabariigi valitsuse, eesti panga nõukogu esimehe/presidendi, riigikontrolöri, kaitseväe juhataja/ülemjuhataja poole), õigus olla puutumatu 4) Millised on riigikoguliikme kohustused? (loobuma teistest riigiametitest 5) Millised on riigikogu olulisemad ülesanded? (a) võtab vastu seaduseid
omandivormist. Hankija peab kohtlema võrdselt ja mittediskrimineerivalt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. Samuti peab hankija jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes tasakaalus, asjakohased ja põhjendatud. Vastavus proportsionaalsuse nõudele tähendab, et nõudmised peavad olema mõistlikus suhtes hanke objektiga. Näiteks ei ole väikesemahulise hanke korral mõistlik seada ülemäära kõrgeid nõudeid ettevõtjate aastakäibele, mis võib välistada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalused riigihankel osalemiseks. Samuti ei tohiks välistada lühemat aega turul tegutsenud ettevõtjaid riigihankelt, sest vastavalt riigihangete
Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Subsidiaarsuse printsiip tähendab, et valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võib õhendus võtta meetmeid vaid niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada õhenduse tasandil. Teisisõnu on vajalik teatud lisaväärtuse olemasolu. Proportsionaalsuse printsiip tähendab seda, et ükski ühenduse meede ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik õhenduse eesmärkide saavutamiseks. Institutsionaalne tasakaal See põhimõte täendab, et iga institutsioon peab toimima talle EÜ asutamislepinguga antud volituste piires. Euroopa Liidu seadusandlus Otsekohalduvad määrused Euroopa Liidu määrused muutuvad vastuvõtmisel liikmesriikidele siduvaks ning kehtivad võrdselt kõikides liikmesriikides. EL määruseid
Iseseisev Tsehhoslovakki lakkas olemast. Ühiskond Seaduslik võim. Eesti Vabariigi Riigikogu ja selle töökorraldus. Seadusandliku võimu peaülesandeks on seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadustoome. Riigi kõrgemaks seadusandlikuks võimuks parlament- valitav rahvaesindus kogu. EV-s 101 liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (põhiseaduses 4.ptk). Parlamendivalimised Eestis- Eestis on parlament ühekohaline Riigikogu. Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirjade põhimõttel neljaks aastaks. Erakond saab kandidaadi üles seada kõigis 12 valimisringknnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilised kandidaatide nimekirja, kus on reastatud kõik esitatud kandidaadid. Valimistel saab osaleda ka üksikandidaadina. Valimistulemued tehakse esmalt kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades selleks lihtkvoodi meetodit. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, lähevad tema erakonnakaaslastest kandideerijatele
Eesti kahekojaline Parlament 1937 a Alamkoda- Riigivolikogu, pidi esindama rahva meeleolusid. ( Rahvas valis otsestel valimistel 80 saadikut, majoritaarse süsteemi alusel) Ülemkoda- Riiginõukogu, pidi peegeldama riigimehe tarkust.(6 liiget kuulusid Riiginõukokku ameti poolest, 10 määras president ning 24 valisid kutsekojad ja omavalitsused.) See oli Riigikogu VI koosseis 21.04.1938 ühisistung. Parlamendivalimised Eestis *Ühekojaline- Riigikogu *Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks. *Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas.( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina. *Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga. ISIKUMANDAAT- kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab siis otse
Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu, riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu
Kirjutatud põhiseaduse olemasolu Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktisonaalseteks aladeks (õigusloome,valitsemine,õigusemõistmine) Seaduse ülimuslikkus Üksiku õiguste tagamine Kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt Õigustehnilised rekvisiidid: Proportsionaalsuse põhimõte, millest peavad juhinduma kõik riigivõimud Õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriik- formaalselt vaadatuna riik, kus riigifunktsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav. Formaalsed tunnused Võimude eristamine ja nende lahusus, formaalse seaduse mõiste, seadustest kinnipidamine, täidesaatva võimu seaduslikkus, õiguslik kaitse sõltumatute
-Absoluutne monarhia *Monarh on ainuvalitseja *Võim on päritav -Diktatuurid *Ühe isiku valitsemine *Võimule tulek vägivaldsel teel *Võimule tulek valimiste teel Ameerika ühendriigid Rahvas Kongress President Esindajatekoda Senat Administratsioon Ülemkohus 435 liiget 100 liiget 9 eluaegset kohtunikku 2 aastaks 6 aastaks Proportsionaalsuse 2 aasta tagant põhimõte suurendatakse 1/3 Õigus -Kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan -Seotud väärtushinnangutega -Hea ja kurja probleem -Kõike ei saa seadustega reguleerida -Seadused peavad olema erapooletud -Kõikide huvi ja seadustundega arvestamine -Õigus muutub pidevalt Seaduseelnõu väljatöötamine 1) Seaduse algatamine 2) Riigikogu juhatusse 3) Riigikogu komisjon 4) Esimene lugemine 5) Teine lugemine
tegutsevaks subjektiks on haldusorg. Toiming haldusorg. tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Haldus- ja kohtumenetluses ei ole võimalik toimingut kehtetuks tunnistada küll aga nõuda toimingu sooritamist. toimingu sooritamse viisi, ulatuse ja aja määrab haldusorg. oma äranägemisel HMS pr107. Protokoll ei ole õigusakt. fikseerib ära toimingu. Toiminguga võib isiku õigustesse ja sekkuda vaid seaduse alusel, kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja kaalutlusreegleid järgides. Toimingus motiveerimist on isikul õigus nõuda tagantjärele. Kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Näited: dokumentide kogumine, andmekogusse kannete tegemine, andmete kustutamine ja muutmine.
1. Mis on parlament? - Seadusandliku võimu kandjaks on võimude lahusust austavas demokraatlikus riigis kodanikkonna esindusorgan- parlament. 2. Kuidas nimetatakse Eesti Vabariigi parlamenti?- Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu. Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. 3. Nimeta Eesti Vabariigi Riigikogu ülesandeid- Parlamendi peamine ül. on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks
” Teiseks, isegi kui ei ole tegu n-ö kahe astmelise menetlusega ja tegu on täielikult eraõigusliku suhtega, peab avalik võim ikkagi silmas pidama, et ta jääb seotuks üldpõhimõtetega (sh põhiõiguste tagamise kohustusega). Nt RKHKo 15.12.2005, nr 3-3-1-59-05: „Sedalaadi lepingu sõlmimine, sõltumata selle lepingu määratlemisest haldus- või tsiviilõigusliku lepinguna, peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Nendest menetlusnõuetest kõrvalehoidumist ei saa põhjendada asjaoluga, et puudub vastav menetluskord või õigustloovate aktidega kehtestatud konkreetsed nõuded. […] Isikul, kelle õigusi, eelkõige õigust võrdsele kohtlemisele, rikub kohase menetluse puudumine, on õigus halduse tegevuse vaidlustamiseks.” Kokkuvõtlikult: RKEKm 20
Häälte ülekandmise põhimõte: isikumandaat, ringkonnamandaat, kompensatsioonimandaat Valimiskünnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte %, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks (Eestis 5%). Hübriidsed valimissüsteemid. Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtted. Igal valijal 2 häält: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel isikule oma ringkonnas, teise hääle proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel. Parlament kehtestab valimisseaduse ja kampaania rahastamise reeglid Keskvalimiskomisjon korrastab valijate registri Valimiskomisjon registreerib kandidaadid Registreeritakse nõuetele vastav kandidaat, vahel nõutakse ka teatud hulk allkirju või kautsjonit.
vastuvõtmine. 23. aprillil 1919 toimus Asutava Kogu esimene istung Eesti parlamendi sünnipäev. 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu EV esimese põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti parlamentaarne demokraatlik vabariik. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18). II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12). III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei
nimetada see mittekaristuslikuks meetmeks (nagu see karistusseadustikus liigitatud on). Karistusjärgne kinnipidamine vastab maakohtu seisukohalt vabaduse võtmisele ja sisulisele vabadusekaotuslikule karistusele (vaatamata selle paigutusest mittekaristuslike mõjutusvahendite peatükki) ning sisuliselt määramatu pikkusega sätestatud karistusjärgne kinnipidamine ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse §-st 11, mille järgi õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiseaduse § 20 sätestab igaühe õigust vabadusele ja isikupuutumatusele. Vaatamata tõsiasjale, et Koemets on varasemalt olnud korduvalt kriminaalkorras karistatav, oleks tema
Diskretsiooni kuritarvitamine: LV võttis otsuse tegemisel arvesse asjassepuutumatuid asjaolusid (naaberkinnistu restorani tegevusest põhjustatud müra), jättes samas arvestamata oluliste asjaoludega (kavandatava ehitise vastavus ehitusnõuetele). Diskretsiooni kasutamata jätmine: LV oleks pidanud kaaluma, kas ehitisele esitatavaid nõudeid on võimalik täita ehitusloale kõrvaltingimuste kehtestamisega (HMS § 53 lg 2 p 2). c) Õiguse üldpõhimõtted Proportsionaalsuse põhimõte: inimeste elu, tervise ja vara kaitse on legitiimsed eesmärgid ning ehitusloa andmisest keeldumine on sobiv meede naaberkinnistu elanike õiguste kaitseks, kuid see ei olnud vajalik meede, sest LV hinnangul ei riivanud naaberkinnistu elanike õigusi mitte ehitis, vaid selles kavandatav tegevus. Võimaliku inimtegevusest tuleneva müra probleemi saanuks lahendada tulevikus leebemate meetmetega, eelkõige kasutusloa kõrvaltingimustega (nt müratõkete ehitamise kohustus).
ehitusmaterjale põhiliselt USAst, Colombiast ja Briasiiliast. Venezuelat külastas 2005 aastal 492 000 turisti(tulu 641 mln$). POLIITILINE SÜSTEEM: Venezuela on föderatiivne presidentaalne vabariik. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi valib enamusvalimistel 6 aastaks rahvas. Sama isik võib ametis olla 2 järjestikust ametiaega. Seadusandlik organ on ühekojaline Rahvuskogu (asamblea nacional) mille 167 liiget valib nii enamusvalimistel kui ka proportsionaalsuse põhimõttel 5.a rahvas. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Venezuelas on mitmeparteisüsteem. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kehtib 1999 a põhiseadus. Korruptsiooniindeksi järgi asub Venezuela maailmas 138 kohal.
....................8 Vana-Kreeka skuptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Nii kujusid, kui ka reljeefe valmistati savist, pronksist, marmorist ja teistest kvaliteetsetest lubjakividest. Nikerdati käsitsi metallist tööristadega. Kreeka skulptuurid püüdlesid 3 varakult ilmekuse, proportsionaalsuse, monumentaalsuse ja ühtlasi loomulikkuse pool.e. skulptuuridele püüti anda kestvust ja isikupära. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, küledele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise tte. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros),
Õigus algatada Põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust, so vähemalt 21 Riigikogu liikmel, presidendil. 3. Eesti Põhiseaduse kesksed väärtused ja aluspõhimõtted. V: Eesti põhiseaduses on ülim väärtus inimene, tema õigused ja vabadused neid tuleb alati eelistada otstarbekusele. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult avalikes huvides ja isikule vähim kahjulikul viisil, see on proportsionaalsuse põhimõte. Isikul peab olema võimalus aru saada, millised õigused ja kohustused tal suhetes avaliku võimuga on, see on õigusselguse põhimõte. 4. Kas PS lubab Eestis Rootsi tüüpi heaoluriiki? V: 5. Mitu põhiseadust on Eestil olnud? Mis aastail kehtinud? Presidentaalne või parlamentaarne? 1933. a põhiseaduse muutatuste sisu. V: 3 põhiseadust. 1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992
moodustasid vasakpoolsete veendumustega rahvasaadikud. Selle tulemusel sai vabariigi esimene põhiseadus väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. 1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. I Riigikogu valimised toimusid 27.29. novembril 1920. Tegemist oli esimeste põhiseaduslike valimistega (1920. aasta põhiseadus). Valimiste ajal kehtis kogu riigis sõjaseisukord ja kutsealaste omavalitsuste tegevus oli keelatud. Parlamendi suuruseks oli 100 kohta. Valimistel oli 10 ringkonda, neis võis esitada erinevaid kandidaatide nimekirju. Huvitav on fakt, et kommunistid said valimistel üsna arvestatava häältearvu ning Tallinnas nad koguni olid populaarseimad
Eesti kahekojaline Parlament 1937 a Alamkoda- Riigivolikogu, pidi esindama rahva meeleolusid. ( Rahvas valis otsestel valimistel 80 saadikut, majoritaarse süsteemi alusel) Ülemkoda- Riiginõukogu, pidi peegeldama riigimehe tarkust.(6 liiget kuulusid Riiginõukokku ameti poolest, 10 määras president ning 24 valisid kutsekojad ja omavalitsused.) See oli Riigikogu VI koosseis 21.04.1938 ühisistung. Parlamendivalimised Eestis *Ühekojaline- Riigikogu *Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks. *Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas. ( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina. *Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi
Õigusnormi printsiipi sisustab õigusnormi täpne kujundamine-õigusnormis on arusaadavad üheselt. Õiguskindluse printsiip tähendab ka õiguskindluse tunnustamist – kehtiva õiguse respekteerimine. Laias plaanis riik ja tema alamad peavad lähtuma sellest, et mingi ajavahemiku möödumisel, kui midagi on otsustatud, siis seda küsimuste enam üles ei tõesteta. Õigusriigis on proportsionaalsuse põhimõte juhtiv/vedav- kõik abinõud, mida on kehtestatud, peavad olema vastavuses kavandatud eesmärgiga. Nt: tahame, et lasteaia piirkonnas autod ei kihutaks- võimalus panna kiirust piirav silt, lamav politseinik. Sotsiaalriigi printsiip- Tähendab avaliku võimu üha laiemat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda. Sisu element: normaalsete elamistingimuste tagamine, mis tähendab ka vanurite,
esindajatest (50%). Sama isik võib ametis olla kaks järjestikust ametiaega. Seadusandlikku võimu teostavad Liidunõukogu ja Liidupäev. Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3-6 liiget, kes tohivad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel ühemandaadilistest ringkondadest, 299 liiget proportsionaalsuse põhimõttel parteinimekirjade järgi. Erakondlik valimiskünnis on 5% või kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat. Valida võivad vähemalt 18- aastased. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament ehk Riigikogu. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu valitakse võrdelise
Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust PS § 11 • Põhiõiguse piirangu formaalsed tingimused: Seadusliku aluse põhimõte st: - seadus peab eksisteerima - seaduse vastuvõtmine järgis menetlusnõudeid - seadus peab olema kättesaadav - seadus peab olema arusaadav • Põhiõiguse piirangu materiaalsed tingimused: - piirangu legitiimne eesmärk - proportsionaalsuse kontroll, kas piirang on: a) sobiv b) vajalik c) mõõdukus Vabadusõigused • Vabadusõiguse funktsioon on tagada isikutele elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta • Inimväärikus kui vabadusõiguse alus - kehalise puutumatuse austus ja kaitse - inimväärsete elutingimuste tagamine - inimeste õiguslik võrdsus - identiteedi säilitamine - igaühe õigus ise vabalt otsustada - aus menetlus Üldine vabadusõigus
Demokraatia-kõrgema riigivõimu kandja on rahvas, rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid, riigivõimu peab teostama vastavalt rahva tahtele. Parlamentarism-esindus- organi riigikogu valimised, mille liikmed valitakse proportsionaalsuse põhimõtte alusel. õigusriik- Õigusriik tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. rahvusriik-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi
Salajasus on ka objektiivne nõue kas on kohustus jätta oma valik enda teada? Kas on lubatav kuulutada oma valikut valimiskomisjonis kõvahäälega. Salajasuse eesmärk on kaitsta valimiste vabadust, teiselt poolt pole valimised enam vabad, kui tekib ühiskondlik surve. Valimisakti kontekstis peaks kehtima kohustus mitte avaldada oma poliitilist eelistust valimisjaoskonnas. · Valimisproportsionaalsus (Täiendada PS §60 lause 2 ,,Valimisproportsionaalsus"). !!! Proportsionaalsuse põhimõte on teine mõiste! Valimisproportsionaalsus nõuab, et häälteloleks võrdne kaal see nõue on sees juba ka valimiste ühetaolisuse põhimõttes.Valimis proportsionaalsus välistab majoritaarse valimissüsteemi. (peaksid olemas olema kandidaatide nimekirjad). Kevadel: kas valimisõiguse põhimõtted kehtivad ka rahvahääletusel??? 5.DEMOKRAATIA KAITSE DEMOKRAATIA VAENLASTE EEST. Demokraatia täidab oma eesmärki, siis kui ta toimib. Demokraatia peab looma
vastuolus õigusliku süsteemiga ning ebaõiglane 3) kui tagasiulatuvalt kompenseeritakse isikute rikutud õigusi või kaitstakse soodustusi, samuti kõrvaldatakse ebaõiglus 4) isikute üldise heaolu ja julgeoleku huvides 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 11 Õigusriigi põhimõte - eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuse süsteemi olemasolu (PS II peatükk) - võimude lahususe põhimõte. PS § 4 - õigusnormi täpne kujunemine - proportsionaalsuse põhimõte (mõõdupärasus) - õiguskindluse ehk usalduse kaitse põhimõte - halduse üle teostatava kontrolli olemasolu - isikute õigusliku kaitse lai ulatus (§ 15) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 12 4 16.03.2010 sotsiaalriigi põhimõte - normaalsete elamistingimuste tagamine, - sotsiaalse julgeoleku tagamine,
Tervisemõju: võib tekitada astmat, allergilist nohu, ekseeme, allergiat. Loomkatsetes tekitab kopsuväärarenguid, maksarakkude jagunemist, liigkasvu ja kasvajaid. Kiirendab maksas ainevahetust. Aine laguneb aeglaselt ning akumuleerub kehas. Võimalik kantserogeen. Ei ole lubatud kasutada laste toitudes. Keelatud Jaapanis, Rootsis, Suurbritannias, McDonald`s eemaldas oma menüüst 1986 aastal. Eestis lubatud piirangutega kasutamine (tooted praadimiseks va oliivõli 100 mg/kg). Proportsionaalsuse reegel: kui toidus sisalduvad nii E 320 kui E 321, peavad nende üksikkogused olema proportsionaalselt vähendatud (vähendatakse selle suhtelise osa võrra, milline on teise lisaaine sisaldus selles toidus). ALLIKAD Aro, A. (2004). 100 küsimust toidust ja toitumisest. Tallinn: AS Medicina. Erin, A. (2010). Saladuslikud E-AINED meie igapäevatoidus. Meediatera. http://www.acode.ee/dieet/e-ained.pdf E ainete tabel http://www.tunnetoitu.ee/e-ained/ https://www.riigiteataja
annaabi.ee 
